«Qaltaly sábıler men aýqatty zeınetkerlerdiń tabys salyǵy qandaı jolmen tirkelgeni durys?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanynda «Urpaqtan artyq qandaı baılyq bar?» degen taqyryppen maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, 2001 jyly shetke ketip jatqan beıkúná balalardyń sanyn eshkim naqty bilmedi. Bir derekte 1999 jyly 758 jetkinshek syrtqa ketken delinse, ol týraly Ádilet mınıstrligi - 937, Syrtqy ister mınıstrligi 158 degen málimetti alǵa tartty. «Alǵashqy kezdegi jýrnalısterdiń aşy aıqaıy, depýtattardyń silkinisi, suraý salýy qazir sıreksidi. Áıtse de taıaýda teledıdarda bolǵan bir áńgimede Májilis depýtaty shetke ketken ul-qyzdyń baǵasy 25-ten 75 myń dollarǵa kóterilgenin jaıyp saldy. Qarap otyrsaq, ár tórt-bes jylda osylaısha aıqaı-súreń salý bizge «dástúr» bolyp ketkendeı. Bıylǵy «kóteriliste» shetke ketken asyrandylar sany aýyzeki áńgimede, alda meńzegenimizdeı, 10 myńǵa taıaý delinedi. Al resmı derekterde - 8806. Munyń 6 myńy - AQSh-qa «attanypty». 721-i - Ispanııada, 426-sy Belgııada júrgen kórinedi», - dep jazady basylym.
Qazaqstanda shetelden ákelinetin qus etine táýeldiligin azaıtý áli kúrdeli kúıinde qalyp otyr. Máselen, 2012 jyly shetelden ákelingen et ónimderi jalpy tutynystyń 61 paıyzyn quraýy oılandyrmaı qoımaıdy. Sonyń saldarynan otandyq kásiporyndar óz ónimderin ótkizýde kóptegen qıyndyqtarǵa kezigip otyrǵany jasyryn emes. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala el gazeti «Egemen Qazaqstanda» «Importtyq táýeldilikten qutylýdyń joly» degen taqyryppen berilgen. Maqala avtorynyń jazýynsha, biryńǵaı Keden odaǵy talaptaryna yńǵaılanyp, Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirer aldynda qus ónimderiniń tizimdemesin keńeıtý maqsatyndaǵy is-sharalardy jedeldetken jón. Aıtalyq, AQSh-ta óndiriletin jáne birdeı standarttar negizinde ishki naryqqa shyǵarylatyn shıkileı sýytylǵan jáne muzdatylǵan qus ónimderiniń taýar retinde 77 saýdalyq sıpattamasy bar eken. Al, bizdiń assortımentimizde 10-12 atalym ǵana kórsetilgen. «Demek, assortımenttegi ónimder kólemin ulǵaıtý úshin túbegeıli óńdeýge basa nazar aýdara otyryp, elimizdegi qus fabrıkalary ınvestıtsııany paıdalaný joldaryn ońtaıly sheship, qus ónimderin óndirý tehnologııasyn ýaqyt talabyna saı jańartýlary kerek. Bul - bir. Ýaqytty sozbaı, tezdetip sheshetin ekinshi másele - respýblıkaǵa sheteldik qus ónimderin shamadan tys ákelýdi shekteý, bylaısha aıtqanda, qus etiniń ımportyna tarıftik kvota qoıý. Sonda elimizdiń qus ósirýshileri óz jumystaryn joǵary deńgeıde uıymdastyra alary anyq», - delingen maqalada.
***
«Úkimettiń keshegi otyrysynda Sport jáne dene shynyqtyrý isteri agenttiginiń jańa basshysy Tastanbek Esentaev shamamen 300 jankúıerdiń Sochıge saparyn qarjylandyrýdy usyndy. Olar aldaǵy qysqy Olımpıadada sportshylarymyzǵa jankúıer bolady dep kútilýde», - dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Úzdik jıyrmalyqqa kiremiz be?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, agenttik lıtsenzııalyq kezeńniń aıaqtalýyna deıin qysqy sporttyń 10 túri boıynsha 40-tan astam lıtsenzııany qorjynǵa salýdy josparlap otyr. Al sport agenttigi osy Olımpıadada Qazaqstandy qandaı tuǵyrǵa kóterý jospary bar? Úkimet basshysyna bul jaıynda T.Esentaev «elimizdiń qysqy sport túrleri boıynsha ulttyq quramasy aldyna Vankýverdegi Olımpııalyq oıyndarda qol jetkizilgen sporttyq kórsetkishterdi odan ári jaqsartý mindeti qoıylǵandyǵyn» aıta kele: «Josparlanyp otyrǵan kórsetkish jalpy komandalyq esepte 20-23-oryndar úshin kúresýge múmkindik beredi» dep málim etken.
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Qaltaly sábıler men aýqatty zeınetkerlerdiń tabys salyǵy qandaı jolmen tirkelgeni durys?» degen ózekti saýaldy elge esimi belgili azamattardyń talqysyna usynyp otyr. Máselen, osy saýalǵa jaýap bergen belgili saıasattanýshy Dos Kóshim: «Bizde salyq saıasatyn jetildirý endi ǵana qolǵa alyndy. Tabys kóziniń qaı jaqtan kelip, qaı jaqqa ketip jatqandyǵyn anyqtaıtyn quzyrly oryndar jetkilikti. Sondyqtan salyq saıasatynda aıqyndylyqqa qol jetkize alsaq, kez kelgen shendiniń tabysy qaı jaqtan kelip jatqandyǵy taıǵa tańba basqandaı belgili bolyp shyǵa keledi. Sondyqtan qaltaly sábıler men aýqatty zeınetkerlerdiń tabys salyǵyn tirkeýge deıin atqarylatyn jumystar jetedi», - dese, Dosym Sátpaev: «Qaltaly sábıler men aýqatty zeınetkerlerdiń tabys salyǵy týraly áńgime áli usynystar men talqylaýlar deńgeıinde júrip jatyr. Bizge olarǵa salynatyn salyqty qandaı jolmen tirkeý týraly bas qatyrýdyń keregi joq. Zeınetaqysy 50-70 myń teńge kólemindegi zeınetker quny 400 000 AQSh dollarynan asatyn qymbat kólikke qandaı tabys joly arqyly jetkenin, kámelet jasyna jetpegen jas balalar esepshottaryndaǵy qarjynyń qandaı jolmen kelgenin zań oryndary aldynda dáleldeı alsa bolǵany», - deıdi.