«Qaltaly qazaqtar Londonǵa kóship jatyr» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

Foto: None
ASTANA. 14 naýryz. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 14 naýryz, sársenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Elimizde aldaǵy jyldarda elektr qýatynyń tapshylyǵy úl­ken problemaǵa aınalatyndyǵy jasyryn emes. «KEGOK» ulttyq kompanııasynyń boljamy boı­yn­sh­a, 2020 jylǵa taman elimizde elektr energııasyn tutyný kólemi eki esege deıin artady. Qazirdiń ózinde elektr energııasyn óndirý kólemi onyń tutyný mólsherinen birshama tómen. Máselen, 2011 jyldyń qorytyndysy boıynsha elimizde tutastaı alǵanda 86,2 mıl­lıard kVt/saǵat elektr ener­gııa­sy óndirilse, jyl ishinde ony tutyný kólemi 88,1 mıllıard kVt/saǵat bolǵan. Mine, osy máse­le­lerdi túbegeıli zerdeleı kelip, Úkimet elimizde elektr energııasy salasyn 2020 jylǵa deıin, bo­la­shaqta 2030 jyl­ǵa deıin damy­týdyń tujy­rym­damasyn belgiledi. Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen ótken selektorlyq rejimdegi Úkimet otyrysta kóterilgen osy jáne ózge de máseleler jóninde «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy bastaý aldy» attytaqyryppen berilgen maqaladan oqýǵa bolady.  

Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, keshe «Qazaqstan» Ortalyq kontsert zalynda «Nur Otan» halyqtyq-demokra­tııa­lyq partııasy Astana qalalyq fılıaly­nyń kezekten tys XVI sezi bolyp ótti. Sezge «Nur Otan» HDP Astana qalalyq fılıaly­nyń tóraǵasy Imanǵalı Tasmaǵam­betov basshylyq jasady.Konferentsııa jumysyna bas­taýysh partııa uıymdary dele­gattary, mınıstrlikterdiń jaýap­­ty qyzmetkerleri, qaladaǵy aýdan­dardyń ákimderi, «Nur Otan» HDP Astana qalalyq fı­lıaly saıası keńesiniń músheleri, Astana qalasynyń máslıhat de­pýtattary, jemqorlyqpen kúres jónindegi qoǵamdyq keńes, par­tııalyq baqylaý komıteti, qala­lyq jáne aýdandyq baqylaý-tekserý uıymdarynyń komıssııa músheleri qatysty. Jıynda turǵyndardy jumyspen, turǵyn úımen qamtý sııaqty mańyzdy   máseleler qaraldy. Ol týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Jańa mindetter belgilendi» atty maqaladan oqyńyzdar. 

***

Ótken jyly shetelderden jyljymaıtyn múlik satyp alǵysy keletin qazaqstandyqtardyń sany birshama ósken. Bul týraly Kapital.kz portalyndaǵy suhbatynda Invest Realty kompanııasynyń dırektory, «Kazaqstandyq jyljymaıtyn múlik federatsııasynyń» vıtse-prezıdenti Aıda Esmaǵambetova málimdedi. Qaltaly qazaqtardyń Qazaqstandy jersinbeı, shet­elderge ketip jatqany qu­pııa emes. «Álemdik qarjy daǵdarysy bastalǵan jyl­dary teńiz jaǵalaýynan vılla satyp alýshylardyń qatary biraz azaıǵan bo­latyn, al byltyrdan beri jyljymaıtyn múlik saýdasy qaıta jandana bastapty. Shetelde artyq kapıtaldy eń aldymen jyljymaıtyn múlikke salady, sondyqtan Qazaqstanda qaltasy qalyń qazaqtardyń kóbeıgenin maqtana aıtýǵa bolatyn shyǵar»,-dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanynda jarııalanǵan «Qaltaly qazaqtar Londonǵa kóship jatyr» atty materıalda.

                                                                                           ***
Almaty oblysynyń dıqandary kóktemgi dala jumystaryna ázirlikti aıaqtap qaldy. Egin sharýashylyǵyn qoldaý úshin qazynadan 2,8 mlrd. teńge qarajat bólinse, onyń ishinde jergilikti bıýdjetten 2,4 mlrd. teńge qarastyrylyp otyr. Kóktemgi dala jumystaryn júrgizýge baılanysty qarjy ınstıtýttaryna somasy 39,2 mln. teńge kólemindegi nesıeler alýǵa 13 ótinim berilipti. Bıyl kóktemgi egis naýqanyna oblys boıynsha barlyǵy 40 myńǵa jýyq sharýashylyq qurylymdary qatyspaq. Elbasynyń egistikti ártaraptandyrý jónindegi tapsyrmasyna sáıkes, ústimizdegi jyly barlyq egis kólemi ótken jylǵydan birshama arttyrylyp, 909,3 myń gektarǵa jetkizildi. Onyń qurylymynda sońǵy jyldary óziniń tıimdiligin baıqatqan daqyldardyń alqaby ulǵaıtylmaq. Bul másele «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Tıimdi daqyldarǵa den qoıdy» atty taqaryppen jaryq kórdi.

***

«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Býrabaıdyń kóz jasyn kim qurǵatady» degen maqala basyp, úlken másele qozǵady. Basylymnyń jazýynsha, tıynnan teńge qurap, bir aqshasyn eki etpek bolǵan qaltalylar týrıstik klasterdiń kómegimen mıllıondaǵan dollar paıda tapsa da, túbine túsken túıir ıne de kórinetin kóli men tumsa tabıǵatynyń jaǵdaıyna esh eleńder emes. Jyl saıyn mıllıondap otalyp jatqan aǵashtar, sol fǵashta tirlik keshken ań-qus pen ósimdikter dúnıesiniń ornyna turǵyzylyp jatqan vıllalar men kottedj úıler, saýyqhanalar men kazınolar kóńil kóterý oryndarynan túsken soma alpaýyt kompanııalardyń qaltalaryna súńgip jatyr. Býrabaıdyń sulý ólkeni tek aqshanyń kózi dep qaraǵan bul adamdar onyń ekologııasy men tazalyǵyn múldem esten shyǵaryp alǵan syńaıly.

                                                                                          ***
Osy basylym búgingi sanynda taǵy bir mańyzdy máselege qalam tartty. «Jastar saıasatyna qatysty buǵan deıingi zań da, ózge de qujattar óte ebedeısiz bolǵanyn eshkim joqqa shyǵara qoımas. Oǵan dálel - qoǵamnyń negizgi tiregi, eldiń erteńi sanalatyn jastardyń aldynan kese-kóldeneń shyqqan problemalardy eńsere almaǵandyǵy. Jastardyń negizgi máselelerin retteı alatyn, qazirgi zamannyń talaptaryna tolyqtaı jaýap beretin zań qajettigi kezek kúttirmes másele»,-dep jazady «Alash aınasy». Atalǵan zań nendeı máselelerdi qamtýy kerek? Bul týraly «Jastar saıasaty týraly zańǵa túbegeıli ózgeris qajet» atty maqalada jazylǵan.

***

«Kak ýlýchshıt bıznes-klımat». «Kazhstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha, elimizde bızneske qolaıly jaǵdaı jasaý Elbasynyń memleket aldyna qoıyp otyrǵan basym baǵyttardyń biri. Ony júzege asyrý úshin «Nur Otan» halyqtyq demokratııalyq partııasy da qazir birqatar baǵdarlamalar jasap, ıgi bastamalarmen shyǵyp júr. Qazaqstanda bıznespen aınalysýǵa qolaıly sharttar qalyptastyrý maqsatynda «Nur Otan» halyqtyq demokratııalyq partııasynyń Ortalyq apparatynda osy joly ótken dóńgelek ústel otyrysynda Úkimet pen Parlamenttiń, ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń damý ınstıtýttary men bıznes birlestikteriniń ókilderi kásipkerlik qyzmetin jetildirýge qatysty memlekettik organ ókilderiniń nendeı sharalar atqaryp jatqandyǵyn ortaǵa saldy. Sondaı-aq onda bıznestiń búgingi qoǵamda erkin áreket etýi úshin qandaı normatıvti aktiler qabyldandy, olar jaǵdaıdy ońaltýǵa septigin tıgize aldy ma? degen syńaıdaǵy áńgimelerdi de sóz etti.

Seıchas chıtaıýt