Qalyń maldy máhir dep sanaýǵa bolady – Dinı basqarma pátýa shyǵardy
Qazaq dástúrindegi qalyń maldy ıslam sharıǵatyndaǵy máhir dep esepteýge qatysty ǵalymdardyń birneshe kózqarasy bar. Keıbir horezmdyq jáne odan da basqa ǵalymdar qyzdyń artynan keletin qalyń maldy tezdetip beriletin máhir dep sanaǵan.
Imam ál-Kasanı «Neke qııý barysynda qyz razylyǵyn ashyq aıtýǵa uıalǵanyndaı, máhirin suraýǵa da qysylady. Qyzdyń úndemeýi onyń razylyǵyn bildirgenindeı, máhirin ákesi alyp jatqanda da úndemeýi razy ekendigin bildiredi. Ádette ákesi máhirdi alǵannan keıin ústine qarajat qosyp, qyzdyń artynan jıhazyn alyp barady», - dep jazǵan.
Keıbir ǵalymdar qalyń maldy uzatylyp jatqan qyzǵa belgili bir nárseniń (jıhaz t.b.) esesine beriletin syılyq degen. Ibn Abıdın: «Neke qııarda «dýstımandy» máhir dep aıtsa, onda ol tezdetilip berilgen máhir esebinde bolady ári kúıeýi jasaýyn alyp kelýdi talap ete almaıdy. Al neke qııarda máhir dep aıtylmasa, ol qarymta qaıtarý shartymen berilgen syılyq bolyp sanalady. Mundaı jaǵdaıda ádet-ǵurypqa saı qyz tarapynan jasaý talap ete alady», - degen.
Ǵulamalar keńesiniń sheshimimen: kúıeýi tarapynan beriletin qalyń maldy qyzdyń razylyǵymen máhirge jatqyzýǵa jáne artynan alyp baratyn jasaýyna paıdalanýǵa bolady.
Al «áke eńbegi», «ana súti» sekildi qyzdyń áke-sheshesine, týystaryna beriletin mal-múlik máhirge sanalmaıdy. Sondaı-aq, qyzdyń jasaýyn ákesi óz múlkinen alyp berse, bul máhir bolyp eseptelmeıdi.
«Qalyń mal berilmeıtin ólkelerde neke qııý barysynda máhirdi belgileýi tıis. Máhir belgilenbegen jaǵdaıda nekesi durys bolady. Biraq kúıeýi máhir-mısl beredi», - dep jazylǵan múftııat saıtynda.
Osyǵan deıin Kazinform agenttigi ultymyzdyń tal besikten jer besikke deıingi ǵumyryndaǵy mańyzdy salt-dástúrlerin usynǵan edi.