Qalamyzdy sýdan aman alyp qalsaq, basty maqsat osy – stýdent

Foto: Фото: Кейіпкерден
<p>ORAL. KAZINFORM &mdash; Batys Qazaqstan oblysynda sý tasqynynyń aldyn alý jumystaryna qutqarýshylarmen, sarbazdarmen, jergilikti atqarýshy organdar qyzmetkerlerimen qatar eriktiler, úlken-kishi birdeı atsalysýda. Solardyń qatarynda Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıtetiniń stýdentteri men oqytýshylary ýaqytpen sanaspaı eńbek etýde. Osy ýnıversıtettiń 3-kýrs stýdenti Meken Qarǵabaev Kazinform tilshisimen óz oı-tolǵamdarymen bólisti.</p>

- Meken, erikti bolý týraly oı qalaı keldi, aldymen osyǵan toqtalsań?

- Jalpy, óz basym buryn eriktiler qatarynda bolǵan joqpyn. Ýnıversıtet belsendisi bolyp, kontserttik is-sharalarda ǵana kózge túsip júretinmin. Dese de, elimizde, ásirese, ózim bilim alyp jatyrǵan Oral qalasynda sý tasqynyna baılanysty bolǵan oqıǵalar, jalpy shahardyń ahýaly meni alańdatpaı qoımady. Sol sebepti eriktiler qataryna qosylyp, az da bolsyn bir paıdam tısin degen nıette ár túrli jerlerde kómekte boldym. Sý tasqynyna barynsha tosqaýyl kerektigin barsha jurt túsinedi dep oılaımyn. Sonyń ishinde úıi sýǵa ketken turǵyndarǵa qıyn tıdi. Mine, osyndaı oqıǵalardy kózben kórgennen keıin erikti bolǵannan basqa jol joqtaı kórindi. 

- Qashannan beri jumys jasap jatyrsyńdar, stýdentter kóp pe? Qandaı jumys atqardyńdar?

- Óńirde tótenshe jaǵdaı jarııalanǵannan bastap biz de eriktiler qataryna qosyldyq. Áıteýir paıdamyz tıetin jerdiń bárinde boldyq. Óz erkimen qolushyn sozǵan jandardyń arasynda stýdentter óte kóp. Gýmanıtarlyq júkterdi túsirý men tıeý, olardy zardap shekken turǵyndarǵa jetkizý, sondaı-aq sońǵy kezde Jaıyq ózeniniń jaǵalaýyndaǵy bógetterdi bekitýge aralasýdamyz. Bizdiń ýnıversıtette «Jáńgir han urpaqtary» volonterlyq qozǵalysy bar. Sonyń quramynda 92 múshesi bolsa, olardyń bári tolyq tasqynǵa qarsy kúres sharalaryna úles qosýda. Bulardan bólek erikti túrde qosylyp jatqan stýdenter az emes. Kún saıyn 500-den astam stýdent qapqa qum toltyrý, gýmanıtarlyq kómekti tıep-túsirý jumystarynda júr. Oǵan qosa 20 erikti ýnıversıtettiń stýdentter úıindegi evakýatsııalyq pýnktte ornalasqan zardap shegýshilerge qyzmet kórsetýde. Qyzmet kórsetý degende, otbasylardyń, balalarynyń kóńilin aýlaý baǵytynda mádenı is-sharalar uıymdastyrady.

Foto: Keıipkerden

- Óziń de ónerge jaqyn ekensiń, jalpy, qaı óńirdensiń?

- Men ózim Mańǵystaý óńiriniń týmasymyn. Mańǵystaý oblysy Beıneý aýdanyna qarasty Kúıken atty mektepte 11 jyl bilim aldym. Sol altyn uıamda Quralaı Muqanova, Roza Baǵysova, Janar Bókenbaeva syndy ustazdarymnan bilim alyp, tárbıesin kórdim. 

Qazirgi kezde Jáńgir han atyndaǵy Batys Qazaqstan agrarlyq-tehnıkalyq ýnıversıtetinde elektr tehnıkasy jáne energetıka mamandyǵy boıynsha oqyp jatyrmyn. Ýnıversıtettegi ustazym Ótemisova Nurjúz Eleýsizqyzyn erekshe atap ótkim keledi. Erikti retindegi belsendiligime de qoldaý bildirgen osy kisi. 

- Sonshama qap tasyp, júk tıeý nemese túsirý ońaı emes. Sportpen aınalysatyn shyǵarsyń?

- Mektep qabyrǵasynda júrgende, taekvondo, dzıýdo, aralas jekpe-jek sekildi sport túrlerimen shuǵyldandym. Qazirgi tańda ýaqytymnyń kóbin ónerge arnap júrmin. Bolashaqta ózimdi óner salasynda synap kórgim keledi. 

- Sońǵy saýal, erikti bolý bilim alýǵa kedergi keltirmeıdi me?

- Meniń oıymsha, adam sanaly túrde osy jumysqa den qoıǵannan keıin ol baǵaly ýaqyt dep esepteledi. ıAǵnı, kómekke, jaqsylyqqa jumsaǵan ýaqyt tekke ketpeıdi. Qoryta aıtqanda, erikti bolý oqýǵa nemese basqalaı jekeleı ómirime esh kedergisin tıgizbeıdi. El basyna kún týǵan kezde basqasha oılaný da múmkin emes sııaqty. «Qaı jerdiń sýyn ishseń, sol jerdiń sózin sóıleısiń» degendeı, ózimiz turyp jatqan Oral qalasynda jaǵdaı kúrdeli bolyp turǵan shaqta bar sharýany ysyryp qoıyp, barynsha kómek qolyn sozǵan durys dep bilemin. Osy eńbegimiz bosqa ketpeı, qalamyzdy sýdan aman alyp qalsaq, basty maqsat osy. 

Foto: Keıipkerden

Eske sala keteıik, budan buryn Oral qalasynda sý tasqynymen kúreske 2700-den astam adam jumyldyrylǵanyn jazǵan bolatynbyz.

Sondaı-aq Batys Qazaqstanda 75 myńnan astam oqýshy qashyqtan bilim alyp jatyr.

Seıchas chıtaıýt