Qabir basyn kórkeıtý kim úshin kerek? - baspasózge sholý
Sonymen, basylymdardyń búgingi sandary oqyrmandaryna qandaı mazmundaǵy maqalalar usynyp otyrǵanyna kóz júgirtsek.
«Aıqyn» gazeti búgin «Olardyń bizdiń jerde izi qalǵan...» atty tanymdyq maqalada qazaq topyraǵyna aıaǵy tıgen, qazaqtyń mádenıeti men salt-dástúrine ózinshe pikir bildirgen ataqty zertteýshiler týraly jazady. Italııa saıahatshysy Marko Polo qazaqtar jaıly zertteýinde qymyzymyzdy «kemıýs» dep, onyń óte dámdi sýsyn ekenin jazypty.
«Qazaqtyń turmys-tirshiligine qatysty baǵa bergenderdiń alǵashqysy - Venetsııa saıahatshysy Marko Polo (1254-1324 j.j). «Knıga Marko Polo o raznoobrazıı mıra» degen kitapta Marko Polo kóshpendi qazaqtardyń jaýyngerlik qyryna kóbirek toqtalǵan. Qazaqtyń ójet ári qaharman halyq ekenine saıahatshynyń kózi jetken. XII ǵasyrda jaryq kórgen osy kitapta Marko Polo qazaqtar jaıly: «... Áıelderi saýda-sattyqpen aınalysady, erlerine kerektiń bárin satyp alady, úı sharýasyn atqarady. Erleri eshteńege aralaspaıdy. Soǵysqa barady ári ań men qusqa qyrandaryn salyp ańshylyq qurady... Olar bıe sútin aq sharap tárizdi ishedi, kemıýs dep ataıdy, óte dámdi. Qarýlary sadaq, semser jáne shoqpar. Sadaq atýdyń naǵyz sheberi... Urysta bettese, batyl soǵysady. Ózderiniń bıleýshilerine ábden berilgen... Eńbekke jáne tarshylyqqa, basqalarǵa qaraǵanda, óte tózimdi, jer men patshalyqty jaýlap alýǵa qabiletti halyq. Qajet bolsa aıshylyq jolǵa eshqandaı azyqsyz shyǵady ...Qajet bolsa qarý-jaraǵymen túndi at ústinde ótkizýge bar. Qıyndyq pen muqtajdyqqa kimnen de bolsa tózimdi» dep jazady. Osylaısha, ataqty jıhangez kóshpeli qazaqtyń áskerı ónerdi joǵary deńgeıde meńgergenine tańdaı qaqqan. Al Saryarqany kórgende saýdanyń joǵary dárejede damyǵanyna kýá bolǵan»,-dep jazady maqala avtory. Al, frantsýzdyń ataqty jazýshylary Aleksandr Dıýma, Jıýl Vern, orystyń aqyny Aleksandr Pýshkınniń biz týraly tarıhta taǵy qandaı pikir qaldyrǵanyn oqyǵyńyz kelse, «Aıqyn» gazetindegi «Olardyń bizdiń jerde izi qalǵan...» atty maqalany oqyńyz.
Sondaı-aq, basylym búgin «Alań» aıdarynda «Qabir basyn kórkeıtý kim úshin kerek?» degen ózekti suraqqa jaýap izdegen. Maqala avtory «HHІ ǵasyr rýhanı qundylyqtar jáne mádenı ekspansııalar ǵasyry bolaıyn dep tur. Álemdik mádenıetter birin-biri jutyp jatyr. Sonyń saldarynan eshkimge uqsamaıtyn, ǵasyrlar qoınaýynan ekshelenip jetken qundylyqtardy usqynsyz kúıge túsirýge bet alǵan jabaıy uǵymdar qalyptasa bastady»,-deıdi. Bul maqalada siz mazarlardy arnaıy zań qabyldap, bir qalypqa túsirý týraly aqparat oqı alasyz.
***
Al, «Egemen Qazaqstan» gazeti búgin áleýmettaný ǵylymdarynyń doktory Tynyshtyq Qaldybaevanyń saraptamalyq maqalasyn usynyp otyr. Maqalada Memleket basshysynyń «Naqty 100 qadam - Ult josparynda» aıtqan bes ınstıtýttsıonaldyq reformanyń birqataryna taldaý jasalǵan. Mysaly, avtor bes reformanyń tórtinshi bólimi - birlikti nyǵaıtý máselesine toqtala kele, «bes reformanyń tórtinshi bólimi - «Biregeılik pen birlik» tutasymen alǵanda, qoǵamdyq sana men mádenıet máselesi, óskeleń urpaq pen aǵa urpaq ara-qatynasy máselesi. Alaıda, ulttyq, mádenı, rýhanı biregeılik pen birlik tek osy deńgeıler teńelgen jaǵdaıda, teńdikke negizdelgen ózara senim jaǵdaıynda ǵana múmkin bolady» degen oı túıedi. Bes reformanyń ózge de tarmaqtary týraly áleýmettik zertteýmen tanysý úshin «Qazaqstan qoǵamyn túbegeıli ózgertý - qoǵamdyq sananyń qaıta ózgerýi» atty maqalany oqyńyz.
Basylym sondaı-aq, búgin «Aqyrtas» týraly tyń derekteri bar maqala jarııalaǵan. Maqalada ıÝNESKO-nyń Búkil adamzatqa ortaq qundylyqtar tizimine engen «Aqyrtas» tarıhı kesheniniń syry men sıpaty molynan jazylǵan. Keshenniń tolyq tarıhyn gazettegi «Aqyrtas» maqalasynan oqı alasyzdar.
Kele jatqan Konstıtýtsııa kúnine oraı «Egemen Qazaqstan» gazeti Joǵarǵy sottyń sýdıasy Aqyltaı Qasymovpen ótkizgen suhbatty jarııalap otyr. Sýdıa suhbatynda jýyrda jańa redaktsııada qabyldanǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq kodeksi, Ákimshilik quqyq buzýshylyq kodeksteriniń tıimdi tustaryna toqtalady. Suhbatty tolyǵymen «Jıyrma jyldyq serpindi damýdyń syry» atty taqyrypta oqı alasyzdar.
***
«Ekspress-K» gazeti elimizdegi ornıtologııalyq týrızmniń jaı-kúıine taldaý jasaǵan. Almatyda ótken ornıtologtardyń halyqaralyq konferentsııasynyń málimetterine súıene otyryp, maqala avtory bul salany damytý úshin aqsap turǵan eki baǵytty - ınfraqurylym men bilikti mamandar daıarlaý isin qolǵa alý kerektigin jazady. Bul týraly tolyǵyraq «Vıdımo, nadejdoı ı ýprekom slýjat cheloveký jýravlı» atty maqaladan oqı alasyzdar.