Q.Toqaevtyń «BUU-daǵy tolǵanystar» atty jańa kitaby jaryq kórdi
Kitap atyna zaty saı. Onda Q.Toqaevtyń aǵylshyn, frantsýz, orys jáne qytaı tilderindegi negizgi sóz sóıleýleri, sonymen qatar BUU Bas hatshysynyń orynbasary, BUU Jeneva bólimshesiniń bas dırektory jáne Qarýsyzdaný jónindegi konferentsııanyń bas hatshysy retindegi maqalalary men suhbattary jarııalanǵan.
«BUU Jeneva bólimshesi tarıhynda (1947 jyldan 1957 jylǵa deıin ol BUU-nyń Eýropalyq bólimshesi atanǵan bolatyn) BUU Bas hatshysynyń sheshimimen jańa paraq jazyldy: jahandyq aýqymdaǵy is-sharalardy qamtamasyz etýmen aınalysatyn osynaý mańyzdy keńseni alǵash ret Azııa ókili basqardy. Mundaı mártebe 2011 jylǵa deıin 1952 jylǵy basshylyq jasaǵan bir amerıkandyqty qospaǵanda tek eýropalyqtardyń mańdaıyna buıyrǵan edi», - dep jazady Q.Toqaev kitaptyń alǵysózinde.
Týyndyda Jenevanyń álemdik dıplomatııanyń ortalyǵy retindegi biregeı róli pash etilip, BUU Jeneva bólimshesi shtab-páteriniń - Ulttar saraıynyń salyný tarıhyna qatysty qyzyqty derekter keltirilgen.
Sondaı-aq, Q.Toqaev basylymǵa jazǵan alǵysózinde BUU Jeneva bólimshesiniń basshysyna BUU-nyń kóptegen qyzmetteri men ókilettikteri júkteletindigin basa aıtqan. «Sondyqtan da Bas dırektordyń árbir sózine saıasatkerler, dıplomattar, ǵalymdar, jýrnalıster jáne úkimettik emes sektor ókilderi tarabynan zor talap qoıylady», - deıdi ol.