Izraılde ál-Farabıdiń esimi máńgi este saqtaldy

Foto: None
HAIFA. QazAqparat - Ábý Nasyr ál-Farabıdiń eskertkish taqtaıshasy Haıfa qalasyndaǵy onyń esimimen atalǵan kóshede ornatyldy. Іs-shara Izraıldegi QR Elshiliginiń qoldaýymen uıymdastyryldy.

Saltanatty rásimge Izraıldegi QR Elshisi Satybaldy Burshaqov, Qazaqstannyń Izraıldegi qurmetti konsýly Devıd Lıýksembýrg, Haıfa qalasy ákiminiń orynbasary Lazar Kaplan, Izraıldiń dıplomatııalyq korpýsy men ǵylymı toptarynyń ókilderi qatysty.

Aıta ketý kerek, onlaın rejımdegi is-sharaǵa álemniń túrli elderiniń akademııalyq qoǵamdastyq ókilderi, sonyń ishinde qazaqstandyq jetekshi joǵary oqý orny – ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ rektory, akademık Ǵalym Mutanov qatysty.

Saltanatty rásimde Qazaqstannyń Izraıldegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Satybaldy Burshaqov sóz sóılep, Qazaqstannyń Ál-Farabı murasyn saqtaý men ilgeriletýdegi mańyzdy rólin atap ótti. Buǵan halyqaralyq ǵylymı yntymaqtastyqty damyta otyryp, akademııalyq qoǵamdastyq úlken úles qosýda.


«Bizdiń kórnekti jerlesimiz adamdardy baqytqa jetý jolynda bir-birine kómektesýge, ári qaıyrymdylyqqa shaqyrdy. Izraıldiń iri qalalarynyń birindegi Ál-Farabı atyndaǵy kóshe onyń uly shyǵarmashylyq murasynyń moıyndalýynyń jáne bizdiń elderimiz arasyndaǵy dostyq qatynastardyń joǵary deńgeıiniń dáleli», – dedi Qazaqstan Elshisi.

Óz sózinde QazUÝ rektory akademık Ǵalym Mutanov is-sharany uıymdastyrýshylarǵa jyly lebizin bildirip, ál-Farabıdiń 1150-jyldyǵy ıÝNESKO qoldaýymen álemdik deńgeıde atalyp jatqandyǵyn tilge tıek etti.


«Álemdegi eń ádemi tarıhı qalalardyń biri, Izraıldiń basty teńiz qaqpasy Haıfa qalasynda ál-Farabı kóshesi bar ekendigin maqtap tutamyz. Órkenıettiń uly oıshylynyń esimin Izraılde máńgi qaldyrý ál-Farabıdiń tek bir halyqtyń ǵana emes, búkil adamzattyń mádenı jáne rýhanı ıgiligi ekendiginiń aıqyn dáleli jáne moıyndalýy boldy. Sondaı-aq, ál-Farabıdiń eńbekterin aýdaryp, olardyń Eýropada taralýyna yqpal etken evreı oıshyldarynyń zor eńbegin atap ótkim keledi» – dedi QazUÝ rektory.

Eýropalyq oıshyldardyń ál-Farabı traktattary arqyly ejelgi antıkalyq ıdeıalarǵa oralýy Eýropada Renessans – Qaıta órleý dáýiriniń paıda bolýyna áser etti.

Sondyqtan ál-Farabıdiń shyǵarmashylyq murasy mádenıetterdiń jaqyndasýy men ózara túsinistiginiń sımvolyn bildiretin Shyǵys pen Batys arasyn baılanystyrýshy rýhanı kópirge aınaldy.


Seıchas chıtaıýt