Іzgi nıet shekara izdemeıdi
Bul sózder Bakýde Geıdar Alıev qorynyń estelik dápterinde Elbasy Nursultan Nazarbaev tarapynan jazylǵan bolatyn. Qor ashylǵaly bir jyl ótken soń, 2005 jyldyń mamyr aıynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Ázerbaıjanǵa sapary sheńberinde G.Alıev qoryna baryp, qormen tanysqan soń, estelik dápterine qazaq tilinde óz júreginen shyqqan lebizin jazyp qaldyrǵan bolatyn.
Elbasy men qasyndaǵy delegatsııa múshelerine Ázerbaıjan halqynyń jalpyulttyq kóshbasshysyna qurmet nysany retinde salynǵan qordyń maqsaty týraly málimet berildi. Qorda Geıdar Alıev ómiriniń eń mańyzdy sátteri, Ázerbaıjan memleketin qurýshy prezıdent týrasyndaǵy oı-pikirler, ol týraly jazylǵan kitaptarmen tanysqan Elbasy N.Nazarbaev G.Alıevpen ótkizgen kezdesýlerde birge túsken fotosýretterdi de úlken qyzyǵýshylyqpen sholyp shyqty. Elbasy Qazaqstannyń táýelsizdiginiń sımvoly bolyp tabylatyn eskertkishtiń maketin qor prezıdenti Mehrıban Alıeva hanymǵa tabys etti.
Bul jerde Elbasynyń Ázerbaıjan saparynda G.Alıev qorynda bolýy, Prezıdent Ilham Alıev pen osy eldiń birinshi hanymy Mehrıban Alıevanyń alyp júrýimen qormen tanysýy týraly baıandaýymnyń ózindik maqsaty bar. Bar ǵumyryn Ázerbaıjannyń kórkeıýi men damýyna sarp etken Geıdar Alıev 90-shy jyldardaǵy sol bir alasapyran ýaqytta - aýmaǵynyń biraz bóligi basyp alynǵan jáne azamat soǵysy tutanǵan kezde bılik basyna kelgen bolatyn.
Osyndaı qaýyrt kezeńde «Men qalǵan ómirimdi halqyma baǵyshtaımyn», - degen G.Alıev salmaqty reformalar júrgize bastap, Ázerbaıjan qol jetkizgen eń mańyzdy jetistikterdiń avtoryna aınaldy. G.Alıev salyp ketken jol endi memlekettiń saıası baǵyty tárizdi eń joǵary deńgeıde G.Alıev atyndaǵy qor tarapynan da jalǵastyrylyp keledi. 2004 jyly negizi salynǵan jáne 12 jyl boıy tabysty jumys istep turǵan qor memlekettiń shetelde nasıhattalýyna qoldaý kórsetip, jańa qoǵam qurylýyna da belsendi túrde atsalysyp keledi, dep jazady Egemen Qazaqstan.
Qordyń maqsaty qandaı?
Geıdar Alıevtiń qory aıtýly memleket qaıratkeri Geıdar Alıevtiń baı memlekettik murasyn zertteý jáne nasıhattaý maqsatynda qurylǵan. Qor - Ázerbaıjan qoǵamynyń rýhanı tazalyǵy men damýy, ulttyq mádenıettiń syrtqy áserden qorǵalýy tárizdi mindetterge negizdelgen ıgi nıet mıssııasynyń ókili. Qurylǵan kúninen órkendeý men halyqtyń ál-aýqatyna qyzmet etken keń kólemdi jobalardyń júzege asýyna qolushyn bergen qor Ázerbaıjan mádenıetiniń tanytylýy men saqtalýyna baılanysty isterge de kómek kórsetedi.
Geıdar Alıev qory halyqtyń ulttyq-rýhanı qundylyqtarynyń saqtalýyna qoldaý kórsetýmen qatar, Ázerbaıjannyń shet memleketterde tanystyrylymy, mádenıet, ǵylym, bilim, densaýlyq, qorshaǵan orta men sport salalaryna da qatysty baǵdarlama men jobalar daıyndap, júzege asyrady. Qor, sonymen qatar, muqtaj jeke tulǵalarǵa kómek kórsetý, adamdarǵa jaqsylyq, ıgilik, adamgershilik sııaqty qasıetti qundylyqtardy darytý, sondaı-aq mádenıetter alýandyǵyn qoldaý tárizdi baǵyttarda da jumys isteıdi.
Qor adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna, bilim alýyna baılanysty barsha sala boıynsha jeke-jeke jobalar daıyndaıdy. Alǵa qoıylǵan maqsattardyń sondaılyq aıqyn jáne bıik bolýyna baılanysty G.Alıev qory qysqa merzim ishinde járdemge muqtaj árbir jannyń úmit oshaǵyna aınaldy dep aıtsaq jańylmaımyz. Maqsattaryn mańyzdylyǵy men kólemine qaraı barsha Kavkaz aımaǵynda balamasy joq qor ótken jyldary Geıdar Alıevtiń óz eliniń áleýmettik, mádenı jáne ekonomıkalyq turǵydan damýy, halyqtyń materıaldyq ál-aýqatyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan belgili ıdeıalarynyń júzege asýyna naqty qoldaý kórsetti.
Osy jaıttardyń barlyǵy Geıdar Alıevtiń keıbir kezderi júzege asyra bilgen, maqsat etip oryndaǵan nemese ózi qalaǵan ómir men maqsat-tilekteri bolatyn. Negizinde, qor bar ǵumyryn óz halqy men memleketiniń ósip, órkendep, damýyna arnaǵan Geıdar Alıevke Ázerbaıjan halqynyń qurmetin kórsetý maqsatynan týǵan.
Geıdar Alıev qorynyń prezıdenti - Ázerbaıjannyń birinshi hanymy, UNESCO jáne ISESCO uıymdarynyń izgi nıet elshisi Mehrıban Alıeva.
Geıdar Alıev qory - «Іzgilik mektebi»
Geıdar Alıev qorynyń jumys isteı bastaýy sol memlekette úlken tarıhy bar qaıyrymdylyq pen aǵartýshylyq dástúrleriniń de qaıtadan jańǵyrtylýyna septigin tıgizdi. Bul ıdeıanyń bastamashysy qordyń prezıdenti Mehrıban Alıeva boldy. Alıeva hanym jumystyń alǵashqy kezderinde qol jetpes armandar men maqsattardyń júzege asýynyń adam fenomeniniń kúshimen múmkin ekendigin dáleldedi.
Bilim salasynyń damýyna qoldaýdy basymdyq etip alǵan qor alǵashqy ýaqyttan bastap, nazaryn memlekettiń ilgerileýine negiz bolǵan bilimge baǵyttaǵan. Bul «Jańarǵan Ázerbaıjanǵa jańa mektep» jobasynda kórinis tapty. Aldymen eldegi barlyq mektep ǵımarattarynyń jaǵdaıyna nazar aýdarylyp, jóndeý men jańartýǵa jáne jańa mektep salýǵa zárý eldi mekender belgilengen. Shamamen 10 jylda qordyń tikeleı aralasýymen 500-den astam mektep salynǵan nemese qaıta qurylǵan. Osy jumystary arqyly G.Alıev qory Ázerbaıjanda zor qurmetke bólendi. «Mektepke deıingi bilim berý mekemelerin damytý», «Balalar úıleri men mektep-ınternattaryn damytý» baǵdarlamalary sheńberinde de el boıynsha 30-dan astam balalar mekemesi kúrdeli jóndeýden ótip, jańa jabdyqtar berildi. 18 jasyn toltyrǵan jetim qyzdar úshin bas qala Bakýde 2 ǵımarat salyndy. Sonymen qatar, astanada evreı balalary úshin 450 oqýshyǵa arnalǵan «Xabad-Or-Avner» bilim ortalyǵy men frantsýz lıtseıi ashyldy.
Ótken 12 jylda Geıdar Alıev qory Ázerbaıjandaǵy densaýlyq saqtaý salasynyń damýyna myqty qoldaý kórsetti. «Dıabetti balalarǵa járdem», «Talassemııa aýrýlarynyń emdelýi» tárizdi jobalar júzege asa bastady. Mehrıban Alıevanyń tikeleı bastamasymen Bakýde Talassemııa ortalyǵy men Daýn sındromymen aýyratyn balalardy saýyqtyrý ortalyǵy salyndy. Qor el boıynsha sport mekemeleriniń salynýyna da qoldaý kórsetip, «Barlyq jerge bir aǵash otyrǵyzaıyq!» atty ekologııalyq aktsııany tabysty júzege asyrdy.
Geıdar Alıev qory - Ázerbaıjan mádenıetiniń tanytylýy men damýy baǵytynda júzege asyrylǵan iri jobalardyń da avtory. Qordyń aralasýymen Ázerbaıjannyń mýzyka óneri, Icherıshehır tarıhı sáýletshilik kesheni, Gobýstan memlekettik tarıhı-kórkemóner qoryǵy, Ázerbaıjan kilemderi, Naýryz meıramy, ulttyq aqyndar (ashýg) óneri UNESCO-nyń «Materıaldyq emes muranyń úzdik týyndylary» tizimine engizildi.
Bakýde ótkizilgen 57-Eýrovıdenıe halyqaralyq án baıqaýy jáne barsha qurlyqtyń úlken sport merekesine aınalǵan І Eýropa oıyndary da Geıdar Alıev qorynyń qoldaýymen tabysty júzege asyryldy. Osylaısha batys pen shyǵys túıisken jerde ornalasqan Ázerbaıjan álemniń nazaryn ózine kezekti márte aýdardy.
Geıdar Alıev qorynyń bastamasy jáne qoldaýymen Bakýde Zamanaýı óner murajaıy, Gala arheologııalyq-etnografııalyq murajaı kesheni men Geıdar Alıev ortalyǵynda Geıdar Alıev murajaıy tárizdi ondaǵan ortalyq ashyldy.
Bir memleketke syımaǵan izgi nıet
Geıdar Alıev qory - shetelde júzege asyrylǵan kóptegen jobalardyń da avtory. Qordyń Parıj, London, Berlın, Rım, Máskeý jáne Vatıkanda júzege asyrǵan is-sharalary Ázerbaıjannyń tanystyrylymynda mańyzdy ról atqaryp, Ázerbaıjan Vatıkanda kórme ashqan alǵashqy musylman eli degen atpen tarıhqa jazyldy.
«Bilimge qoldaý» jobasyn tabysty túrde júzege asyrǵan G.Alıev qory Pákistanda jer silkinisi kezinde qıraǵan qyzdar mektebin qaıta salyp, densaýlyq saqtaý mekemelerine kómek berdi jáne Reseıdiń keıbir qalalarynda mektep pen aýrýhanalar, Mysyr, Gollandııa jáne Grýzııada kóp mólsherde mektep, Bosnııa jáne Gertsegovınada zaǵıp jáne kózi nashar kóretin balalar men jastar úshin jańa ortalyq ashyp berdi.
Qordyń Reseı, AQSh, Túrkııa, Rýmynııa jáne basqa memleketterde jumys istep jatqan ókildikteri de óz kezeginde mańyzdy ister atqaryp keledi. G.Alıev qorynyń vıtse-prezıdenti Leıla Alıevanyń basshylyǵymen jumys isteı bastaǵan Reseı ókildigi júzege asyrǵan jobalar, ásirese «Hodjalyǵa ádilet!» naýqany memleket úshin zor mańyzǵa ıe.
Bulardan basqa, Geıdar Alıev qory shet memleketterde Ázerbaıjan mádenıet úıleri men ortalyqtarynyń qurylýy ıdeıasyna qoldaý kórsetedi. Osy aıada tanymal Kann kınofestıvali sheńberinde Ázerbaıjan mádenıetiniń kúnderi ótkizilip, Parıj ben Venada Ázerbaıjan mádenıetiniń ortalyqtary ashyldy. Mehrıban Alıeva UNESCO-nyń izgi nıet elshisi retinde Frantsııanyń Lývr murajaıynda júrgizilgen jańartý jumystaryna qoldaý kórsetip, Parıjde negizi XVII ǵasyrda salynǵan Frantsııa memlekettik shyǵys tilderi men mádenıetteri ınstıtýtynda ázerbaıjan tili fakýltetiniń ashylýyna qol jetkizdi.
Qordyń tikeleı qoldaýymen «Milan EXPO-2015» dúnıejúzilik kórmesinde Ázerbaıjan pavılony ashyldy. Resmı málimetterge qaraǵanda, 6 aı boıyna Ázerbaıjan pavılonyn 3,25 mıllıonnan astam adam kelip kórgen. Aıta ketken jón, Geıdar Alıev qory «Astana EXPO-2017» kórmesinde Ázerbaıjan pavılonynyń ashylýyna qolushyn beretin bolady. Kórmede Ázerbaıjannyń ulttyq kúnderin ótkizý kózdelýde. Bul Ázerbaıjannyń Qazaqstanmen baılanystarǵa zor mańyz beretinin kezekti márte dáleldeıdi.
Mádenıetteraralyq únqatysý men toleranttylyqty saqtaý Geıdar Alıev qory basym baǵyttarynyń biri bolyp tabylady. Qordyń prezıdenti Mehrıban Alıevanyń bastamasymen Ázerbaıjanda UNESCO-nyń jáne basqa da halyqaralyq uıymdardyń mádenıetteraralyq únqatysýyna arnalǵan halyqaralyq forým men konferentsııalary uıymdastyryldy.
Sanap bitpeıtin osyndaı ıgi jáne aǵartýshy jobalar arqyly Geıdar Alıev qory men onyń prezıdenti Mehrıban Alıeva kórnekti memleket qaıratkeri Geıdar Alıevtiń ıdeıalaryn ómirsheń etip, adamzatqa ortaq qundylyqtarǵa ózindik úles qosyp, osy úrdistiń jalǵasyn tabýy úshin jumys isteýde.
Qordyń qurylǵan kúninen bastap aldyna qoıǵan maqsat-mindetteri aýqymdylyǵymen erekshelenedi. Geıdar Alıev qory nebári 12 jyl ishinde Ázerbaıjan memleketiniń tarıhı jetistigine aınalyp úlgerdi.
Fýzýlı MAJIDLI,
saıasattanýshy