It ıesiz bolmaýy kerek, bul tabıǵatqa qaıshy – kınolog
- Inga Gennadevna, Sizdiń mamandyǵyńyz durys qalaı atalady? Kınologtyń ıt úıretýshiden aıyrmashylyǵy bar ma?
- Men – ınstrýktor-dressırovşıkpin. Qazaqstan kınologtary Odaǵynyń sertıfıkatyn alǵanmyn. Reseıdiń Volgograd qalasynda arnaıy kınologııalyq kýrstan ótkenmin. Máskeý aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtyn «zoopsıhologııa» mamandyǵy boıynsha támamdaǵanmyn. Biraq, aıta ketetin jaıt, zoopsıhologııa kýrsy bolǵanymen, zoopsıholog degen mamandyq joq. Alaıda zoopsıhologııa kez-kelgen ıt úıretýshige qajet. Al, kınolog degen ol ıtti ósirip, tárbıeleýge qatysy bar adamdardyń jalpy ataýy. Olar: dressırovşık-jattyqtyrýshylar, hendlerler, ıt tuqymyn ósirýshiler. Al ıti barlardy jaı ǵana ıt asyraýshylar deıdi. Sondaı-aq asyl tuqymdy ıtterdi ósirýmen de aınalysamyn.
- Bul mamandyqqa qalaı keldińiz?
- Men ıtsiz ómirimdi elestete almaımyn. It ósirý týraly jazylǵan kitapty 2-synypty oqyp júrgende makýlatýra arasynan taýyp aldym. «Posobıe po sobakovodstvý» dep ataldy. Sodan beri ol oqýlyqty janymnan tastaǵan emespin. Keıin ıtti kútip-baptaýǵa, úıretýge qatysty taǵy bir kitapty syıǵa aldym. Bári sodan bastaldy. Óz ıtim bolǵanyn kishkentaıymnan armandaǵanymmen, ata-anam maǵan ıt alyp berýden bas tartty, ol durys ta shyǵar, biraq sol kezde men úshin ol úlken tragedııa edi. Al armanym tek 20 jasymda ǵana oryndaldy. 1987 jyly kúıeýim maǵan Shyǵys-Eýropa ovcharkasyn týǵan kúnime syılady. Itti úıretýge qatysty eńbek ótilim sol ýaqyttan bastalatyn shyǵar, desek te men ol kezde teorııalyq jaǵynan bárin biletinmin. Sol alǵashqy ıtim Djınamen birge teorııany is júzinde júzege asyrdyq. Sodan beri birneshe ıt qolymnan ótti, biraq esimde 7 ıtim jattalyp qaldy. Ol, árıne, Djına, odan keıin «dog», «kavkazdyq», «doberman» ıtter boldy. Qazir qolymda orys qara tereri jáne Qytaı aıdarly ıti bar.
- Itti jattyqtyrý men tárbıeleýdiń aıyrmashylyǵy nede?
- Úıretýden ótken ıt tárbıeli, sol sııaqty tárbıesiz de bolýy múmkin. Dressırovka degenimiz, baǵyndyryp, basqarý. Al tárbıeli ıt úıretilmegen de bolýy múmkin. Mundaı ıt otbasynda ómir súrýge ózi beıimdeledi. Al úıretilgen ıt sport rıngine shyǵyp, ony nege úıretti, sony kórsetip bere alady. Barlyq komandany buljytpaı oryndap, rıngten shyǵa salysymen baǵynýdan bas tartýy múmkin. ıAǵnı ıesiniń komandalaryn oryndamaıdy, ózine unaǵan nárseni isteıdi, ókinishke oraı mundaı da bolyp turady. Sondyqtan dressırovkadan ótken ıt eń aldymen tárbıeli bolýy kerek.
- Itti qaı ýaqyttan bastap úıretken durys, jalpy úıretý ne úshin kerek?
- Itti almas buryn adam eń aldymen ózin daıyndaýy kerek. Eger ıtti qashannan bastap úıretken durys degen sizde suraq týsa, onda sizdiń kesh qalǵanyńyz, ıaǵnı másele bar degen sóz. Siz aqyl toqtatqan adam, eshkimniń qystaýynsyz úıge kishkentaı ǵana kúshikti ákeldińiz. Ol eshqandaı tildi, eshteńeni ázirge túsinbeıdi. Oǵan ákelgen ýaqyttan bastap birden otbasynda birge turý erejesin túsindirý qajet. Bul úlken ıtke de qatysty, ákeldińiz be, bárine yńǵaıly bolýy úshin birden túsindirińiz. Úıretý, mine, osy úshin kerek. Ittiń ǵumyry qysqa, biz ony ózimizge kóbine baqytty bolý úshin, súısinip, raqattaný úshin alamyz. Mundaıda alǵashqy bir-eki jyl mańyzdy.
- It ósirýshiler Sizge qandaı máselemen kelip jatady?
- Iıa, maǵan shynynda da negizinen másele týyndaǵanda ǵana keledi. Kúshik alady, al kúshik, oılamaǵan jerden úredi eken, úıde kilemge túzge otyrady eken. Jıhazdy kemiredi, aıaqtan, qoldan tisteıdi. Itti asyraýǵa alady, biraq onyń ómir saltyn, fızıologııasyn múlde bilmeıdi. Olardyń oıynsha, kúshik bárin túsinýi kerek, úrmeýi, tistemeýi kerek, taǵysyn taǵylar. Qazir kóptegen ádebıette de ıtti keremet aqyl ıesi etip kórsetýge tyrysady. Bul adamdardy adastyrady. Ittiń aty – ıt. Ol adam sııaqty oılamaıdy. Itti asyrap alýshylarǵa eń aldymen osyny túsindiremin. Tek osydan keıin ǵana olardyń kózqarasy ózgeredi. Jalpy ıt asyrap almas buryn turǵyndar eń aldymen mamandardan keńes alsa eken deımin. Petropavlda eki klýb jumys isteıdi. Olar kimnen, qandaı ıt alýǵa bolatynyn aıtyp, kómektesedi. Oblys ortalyǵynda 5 ıt úıretýshi bar.
- It ósirýshiler kóbine qandaı trıýk jasaýdy úıretýdi suraıdy?
- Eń jıi kezdesetini – dúkennen sómkeni kóterip ákelý. Eger ıt iri bolsa nege úıretpeske?! Turmysta kerek nárse. Ekinshisi – joǵalǵan zatty tabýǵa úıretýdi suraıdy, bul da durys, kúndelikti ómirde kerek. Mysaly, qolǵabyńyzdy túsirip aldyńyz nemese kiltti, telefondy joǵalttyńyz – ıtke «izde», «tap» dep komanda beresiz, ol taýyp ákeledi. Bul qıyn emes, ony kez kelgen ıt, úıretse, oryndaı alady.
- Kári ıt úıretýge kele me?
- Teorııa júzinde, ııa, úıretýge bolady. Máselen, adam jeke turǵyn úıden páterge kóshti delik. Iti kóp jyl baılaýda turǵan. Qoryqpaı ózińizben alyp ketińiz. Basynda azdaǵan másele týyndaýy múmkin, biraq ol tez úırenedi. Dalada tastap ketpeńizder nemese ony dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa berińizder, aýyldaǵy týystaryńyzǵa aparyp, ornalastyryńyzdar. It – óte taza janýar, sondyqtan úıge túzge otyrmaýdy tez úırenedi, tek kúnine úsh ret dalaǵa shyǵaryp, qydyrtyp otyrý kerek. Sol sııaqty, bastapqyda úrýi múmkin, ony da qoıady. Iisi men júnine keler bolsaq, ıt ózin jaqsy jýǵyzady, kútimi durys bolsa, júni túspeıdi.
Biraq, ıttiń tuqymyna da qaraý kerek. Eger ol Kavkaz, Orta Azııa, ońtústik orys ovcharkasy bolsa, onda olardy jeke turǵyn úıge ornalastyrǵan jón. Panajaıǵa bermeńiz, dalaǵa tastamańyz, óltirtkizbeńiz, mundaı ıtterge qashanda suranys bar, sondyqtan ıe tabylady, berińiz. Bul ıtterǵa páterde turý óte qıyn.
- Itti úıretý ádisteri jaıynda aıtyp berińizshi...
- Qarama-qarsy ádis bar, ol óte erteden qoldanylyp keledi. Nátıjesi joǵary. Itke tańdaý beriledi, ıaǵnı sen meniń aıtqanymdy isteısiń, sol úshin tátti alasyń, jaqsy sóz estısiń, eger meniń aıtqanymdy oryndamasań, onda sen tátti-dámdiden qaǵylasyń, aýyrady, t.s.s. It muny jaqsy túsinip, ózine yńǵaılysyn tańdaıdy. Ádis-tásilder óte kóp, elikteý ádisinde kúshikti enesimen birge úıretemiz. Enesi komandalardy oryndap, tátti alady, kúshik muny kórip, qaıtalaıdy, óıtkeni onyń da tátti jegisi keledi. Mehanıkalyq, oıyn túrindegi ádister bar.
- Ittiń qaı túrleri úıretýge yńǵaıly, kerisinshe, úıretýi qıyn ıtterdi atap ótseńiz...
- Úıretýge kelmeıtin ıttiń túrleri joq, bári ıt ıesiniń maqsaty men tilegine baılanysty. Itti qandaı maqsatta alǵany mańyzdy. Ittiń barlyq túrin úıretýge bolady. Máselen, nemis ovcharkasyn alaıyq, ol adamǵa qyzmet etý úshin týǵan, aıtqanyńnyń bárin qaǵyp alýy kerek, biraq olarda da úıretýdi óte qıyn qabyldaıtyndary bar. Al jalpy 36 jyldyq tájirıbemde men «aqylsyz» ıtterdi keziktirgen joqpyn. Kóp nárse ıttiń ıesine baılanysty, ol jalqaý bolsa, ıt te úıretýge nashar kóndigedi.
- Ittiń qaı tuqymy janyńyzǵa jaqyn?
- Ár ıt ósirýshiniń unatqan tuqymy bolady. Bireýler tańdaýyn ýaqyt óte jasaıdy, endi bireýlerdiń kerisinshe birden ıttiń sol túrine kóńili aýady. Maǵan qazir orys qara tereri unaıdy. Mendeginiń jasy qazir onda. Ony Novosibirden álemdik deńgeıdegi «Sıbırskıı medved» pıtomnıginen alyp keldim. Osy jyldar aralyǵynda kóptegen ıt aldymnan ótti, jeke ózimdiki de, kýrsanttar da, biraq men úshin orys qara tererine jeteri joq. 2014 jyldan beri qolymda, tuqymdy aýystyrý oıymda joq, ıAsham «ketetin» bolsa, ornyna taǵy da osy túrin alamyn. Al Qytaı aıdarly ıtin oıda-joqta aldym. Kemerovodan ákelingen. Ol týraly erekshe eshteńe aıta almaımyn. Arııa 8 jasta. Salmaǵy nebary 4 kg. Adamǵa jaqyn, qasyńnan qalmaıdy, yńǵaıly ıt. Al meniń janyma qyzmettik, iri tuqymdar jaqyn.
- It asyrap otyrǵan oqyrmandarymyzǵa qandaı keńes berer edińiz?
- Eń aldymen kúshik alǵysy keletinderge aıtar edim, ony almas buryn «qabyrǵańyzben» aqyldasyńyz. Ózińizge 5 suraq qoıyńyz. It ne úshin kerek? Ol ıtpen ne isteımin? Itti ne úshin alamyn? – osyndaı suraqtarǵa adekvatty jaýap bergen jaǵdaıda ǵana ıtti alýǵa bolady. Men ómir boıy ıt ustaǵym keldi, mende ıt bolǵanyn armandadym – bulardyń barlyǵy – qalaý, ıaǵnı durys jaýap emes. Mysaly ańshyǵa ıt ań aýlaý úshin kerek, qartaıǵan adamǵa ıt jalǵyz bolmaý úshin qajet. Biraq munda da adamnyń ornyn ıtpen basý qaýpi bar. Erkeletip, balasymen sóıleskendeı sóılesetinder, ony kıindirip, erkeletetinder bar. It – oıynshyq emes, ıt – bala emes, ıttiń óz orny bar.
Taǵy bir keńes – ıtti áleýmettik jeli arqyly nemese habarlandyrý arqyly almańyzdar, jaqsy ıt bolsyn deseńiz, arnaıy klýbtardan alǵan jón. Al baılap ustaıtyn kúzetshi ıt kerek bolsa, ony habarlandyrý arqyly satyp alýdyń qajet joq, panajaıǵa baryp, sol jerden tańdap tegin alyńyz. Balaǵa ıt syılamańyz. Óıtkeni keıin ony kútip-baptaýdy ózińiz atqaratyn bolasyz. It balaǵa baǵynbaıdy. Al másele týyndaǵan jaǵdaıda mamanǵa júginýge keńes beremin.
- Qazirgi ýaqytta qańǵyrǵan ıtter kóbeıdi. Bul másele elimiz boıynsha ózekti. Jabaıylanǵan ıtter adamdarǵa da shabatyn bolǵan. Bul jaıynda sizdiń pikirińizdi bilsek...
- Iıa, qańǵyrǵan ıtter, ásirese úıirmen júrse óte qaýipti. Olar ózderi tamaqtanatyn qoqys oryndaryn qorǵap, adamǵa shabýy múmkin. Sondaı-aq olar túrli aýrýlardy taratýshy. Qutyrma aýrýyn alaıyq, bul dert múldem emdelmeıdi. Al ony ıtten juqtyrý óte ońaı. Jalpy ıt ıesiz bolmaýy kerek, bul tabıǵatqa qaıshy.
- Áńgimeńizge rahmet!