Ystyq sýdy 30 jyl kútken Qyzylordada qansha úıge sý keldi

<p>QYZYLORDA. KAZINFORM — Qyzylorda turǵyndary otyz jyl boıy ystyq sý máselesin «Arıston» jylytqysh quraly arqyly sheship keldi. Bıyl kópqabatty 186 úıge órkenıet belgisi jetýi kerek. Degenmen ázirge sonyń 13-ine ǵana sý kelgen. Kazinform osy máselege oraı tıisti sala mamandarynyń, turǵyndardyń oı-pikirin bilgen edi.</p>

Buryn qalaı sheshilgen edi?

Kópshilik arasynda «toqsanynshy jyldarǵa deıin Qyzylorda qalasynda ystyq sý boldy ma?» degen saýal jıi qoıylady. Ras, ol kezeńde atalǵan másele eshqandaı problema bolǵan joq.

Qaısybir kópqabatty úıge bara qalsańyz, qubyrdan saryldap aǵyp turǵan ystyq sýdy kórýge bolatyn. Degenmen toqsanynshy jyldardan keıin ol qarjy tapshylyǵyna baılanysty toqtap qaldy.

Sonyń saldarynan turǵyndar bul máseleni túrli jolmen sheshýge tyrysty. Jylý qubyry arqyly keletin sýdy paıdalanǵan azamattar kezdesti. Ol jaryq óship qalǵan sátte istemeıtin. Sonyń saldarynan úıdegi kúndelikti sharýany atqarý turǵyndarǵa qıynǵa soqty. 

Foto: Qyzylorda ákimdigi

— Árıne, bul eshqandaı talapqa saı kelmeıtin. Keıinnen atalǵan zańsyz áreketke tyıym salyndy. Sodan beri jergilikti turǵyndar sý jylytqysh quraldyń jumysyna júginýge májbúr boldy, — deıdi «Qyzylorda jylý-elektr ortalyǵy» MQK bas ınjeneri Naýryz Sathanov.

Rasy kerek, atalǵan máseleni sheshý qomaqty qarjyny talap etetin edi. Sondyqtan oǵan jergilikti bıliktiń múmkindigi bolǵan joq. Bul problema oblysqa jasaǵan sapary barysynda Memleket basshysyna aıtylyp, kópshiliktiń ótinishi qoldaý tapty. 

Ystyq sýmen jabdyqtaý jumysyna «Baıqońyr» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy júzege asyrýshy operator bolyp bekitildi.

Korporatsııa mamandarynyń aıtýynsha, bıyl kópqabatty 186 turǵyn úıge ystyq sý jetkiziledi. Búginde úılerdiń ójiresine qubyrlar tolyǵymen tartyldy. Páterlerge eseptegish quraldar men tireýishter ornatylyp jatyr. 

Tolyǵymen daıyn bolǵan sol jaǵalaýdaǵy № 34-shi kópqabatty úı men «Astana-1» shaǵynaýdanyndaǵy kópqabatty 13 úıge ystyq sý berildi.

Foto: Qyzylorda ákimdigi

Sý jylytqyshtan arzanǵa túsedi

Bul maqsatta Úkimet rezervinen bıylǵa 11 mlrd teńge bólingen. Joba boıynsha atalǵan jumys eki kezeńmen júrgiziledi.

Alǵashqy kezeńde, ıaǵnı bıyl 186 úı qamtylsa, kelesi jyly ekinshi kezeńde ol 250 úıge jetkiziledi. 

Memlekettik satyp alý konkýrsy nátıjesinde «Melırator», «BSG ınjenerıng» JShS-teri jáne «Kókshetaýgıdrogeologııa» AQ jeńimpaz dep tanylǵan. Qazirgi ýaqytta merdiger mekemeler turǵyn úıdi ystyq sýmen jabdyqtaý jumystaryn júrgizip jatyr. 

Aldaǵy ýaqytta daıyn úılerge ystyq sý kezeń-kezeńimen qosyla beredi. Qala boıynsha bıylǵy jylǵa josparda turǵan turǵyn úıler jyl sońyna deıin tolyqtaı iske qosylady.

Atap aıtqanda, páter ıeleri ystyq sý júıesine qosylǵanda tutynýshylarǵa elektrli sý ysytqyshqa qaraǵanda edáýir tıimdi bolmaq.

— Máselen, sý ysytqysh qondyrǵysynyń 50 lıtr sýdy ysytýǵa orta eseppen kúnine 2 kVt ketedi dep eseptelik. ıAǵnı turǵyndar bul ýaqytta orta eseppen 2 tekshe metr sý paıdalanady. Sonda bir aıǵa elektrli ysytqyshpen shamamen 1 565,6 teńge tóleıdi. Al jylý energııasy arqyly tarıf boıynsha 1 tekshe metr sý — 172,03 teńge. Tutynýshy 2 tekshe metr ystyq sýdy paıdalanǵanda sý, káriz júıelerin qosa alǵanda ortasha eseppen shamamen 529,66 teńge bolady. Sol arqyly tutynýshy 1035,94 teńgeni únemdeı alady. Ol 66,2 paıyzǵa tıimdirek bolady. Ystyq sý kirgizý ár turǵynnyń óz erkinde. Ornatyp berý tegin. Jelini júrgizgende sapasy joǵary materıaldar, tanymal eýropalyq óndirýshilerdiń jabdyqtary qoldanylady. Bul ystyq sý júıesiniń senimdi jáne úzdiksiz jumysyn qamtamasyz etedi, — deıdi «Baıqońyr» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasynyń basqarma tóraǵasynyń keńesshisi Muhıtjan Kárimbaev.

Kópqabatty úılerde sýyq sýǵa da nasos qoıylýda. Sonyń arqasynda joǵary qabattarǵa sý kóterilmeý máselesi oń sheshimin tappaq. Qurylǵy tolyǵymen avtomattandyrylǵan.

Foto: Pexels

Bıyl 200-ge jýyq úıdi qamtımyz degenmen nege búginde tek onshaqty úıge ystyq sý kelgenin suraǵanymyzda korporatsııa bylaı dep jaýap qatty: 

— Negizgi júıe daıyn. Tek shamaly jumystarmen kezegimen qosylady. 

Sý júıesiniń artyqshylyǵy bar

Qazirgi zańnama boıynsha sý turǵyn úıdiń jertólesine deıin jetkizilýi kerek. 

Kópqabatty úılerdi ystyq sýmen qamtamasyz etýdiń eki joly qarastyrylǵan. Alǵashqysy ashyq túrinde dep aıtylady. Bul boıynsha úı jylytýǵa kelip turǵan sýǵa qosylady.

Ekinshisi jabyq túrinde dep baǵalanady. Ol broıler arqyly júrgiziledi. Árbir úıdiń jertólesinde ornatylǵan broıler arqyly kelip turǵan sýyq sý ysytylyp, páterlerge jetkiziledi.

«Astana» shaǵynaýdanynda úıine ystyq sý kelgen Nurlan Ábıev jańalyqqa jany jadyrap, qýanyp qalǵanyn jetkizdi.

— Ystyq sýdy qalaǵanymyzsha paıdalanyp, rahatyn kórip otyrmyz. Júıeniń kóp artyqshylyǵy bar ekenin baıqap otyrmyz. Sýdyń da sapasy joǵary. Syrtqy temperatýraǵa baılanysty ystyq sýdy qurylǵy ózi retteıdi eken. Bul turǵyndar úshin de tıimdi bolmaq, — deıdi ol.

Foto: Qyzylorda ákimdigi

Aıta ketsek, budan buryn elimizde ystyq sýmen qamtylmaǵan jalǵyz oblys ortalyǵy Qyzylorda ekenin jazǵan edik.