Islamdyq ıpoteka úı máselesin sheshe me? - baspasózge sholý
***
Keshe Elbasy Nursultan Nazarbaev Ońtústik Qazaqstan oblysynda jumys saparymen boldy. Bul týraly "Egemen Qazaqstan" gazeti habarlaýda.
«Ońtústikte óndiris te, halyqtyń turmysy da, jastardyń bilim deńgeıi de ósip keledi», - delinedi maqalada.
"Qazaqtyń barlyq jeri de qasterli, alaıda, Qalaǵań, Qaltaı Muhamedjanov aǵamyz aıtqandaı, ulysymyzdyń uıytqysyna aınalǵan Ońtústiktiń jóni bólek, Altyn qursaq Ońtústiktiń analary demografııalyq ahýaldy ońaltýda respýblıkada kósh bastap keledi. Halqynyń sany 3 mıllıonǵa jetip qalsa da, atajurtqa oralǵysy keletin aǵaıynnyń atbasyndaı altyn kórgendeı Ońtústikti shyrǵalap shyqpaıtyny jáne bar. Osyndaı sebeptermen halyq sany jyl saıyn molyǵa túsip otyr», - delingen maqalada.
Gazettiń jazýynsha, Memleket basshysy Ońtústik Qazaqstanǵa jasaǵan saparynda óńirde atqarylǵan jumystarǵa oń baǵa berdi, 6 nysannyń ashylý saltanatyna qatysqan. Shymkenttiń úlken múmkindikter qalasy ekendigin basa aıtty.
***
Keler jyldan bastap ıslam bankıngi prıntsıpterimen ıpotekaǵa úı alýǵa múmkindik týatyn túri bar. Soǵan oraı , « Aıqyn » basylymy sharıǵat sharty boıynsha beriletin nesıelerdiń negizgi ereksheligi týraly maqala jarııalap otyr.
Gazettiń jazýynsha, ıpotekaǵa úı alý qazirgideı elimizde problemalyq nesıelerdiń beleń alyp turǵanynda jáne eldiń baspanaǵa degen suranysy joǵary kezinde kúrdeli bolyp turǵan salany aıaǵynan turǵyzýǵa az da bolsa sep bolmaq.
«Munyń basty aıyrmashylyǵy - ıslamdyq nemese halal ıpoteka shartymen paıyzdyq ósimmen aqsha alý kúná bolyp sanalady. Bylaısha alyp qaraǵanda, ıslamdyq ıpoteka da dástúrli ıpoteka sııaqty. Erejege sáıkes, nesıeger 21 jyl boıy nesıe tóleıdi jáne onyń tabysy aı saıynǵy tólemaqyǵa jetýi tıis. Eń bastysy - nesıe alýshy musylman ókili bolýy shart. Mysaly, Anglııada musylman emester halal nesıe alǵysy kelse ózge musylmandy kepilger retinde alýy tıis. Islam ıpotekasynyń bastapqy jarnasy keminde 10 paıyzdy quraıdy. Al qarjylandyrý negizinen, 5 jyldan 25 jylǵa deıin. Bul jerde atap óter bir jaıt, bastapqy jarna men nesıeni qaıtarý merzimin bank sheshedi. Óıtkeni qarjyny berip, táýekelge bel baılaıtyn osy qarjy ınstıtýty. Máselen, TMD-nyń keıbir elderinde ıslam bankteri jyljymaıtyn múlikti tek 5 jylǵa qarjylandyrady. Sondaı-aq bastapqy jarna 30 paıyzdan kem emes», - delingen « Islamdyq ıpoteka úı máselesin sheshe me? » atty maqalada.
"Qazaqstanda budan bylaı «jasyl» ǵımarattar turǵyzyla bastaıdy", - dep habarlaıdy « Aıqyn » gazeti « Úkimet « jasyl » qurylysqa mán bermek » atty maqalada.
Bul rette árıne, «jasyl» degen olardyń túsin kórsetpeıdi, tabıǵatqa tıgizer zııanynyń azdyǵyn beıneleıdi.
«Onyń ústine Elbasynyń tapsyrmasymen, qazaq eli álemdegi 30 «damyǵan memleket» qataryna kirýge bet qoıdy. Al ozyq elderde erikti túrde «jasyl sertıfıkattaýdan» ótý qurylys ındýstrııasynyń standartyna aınalýda. Onyń ústine developerlerdiń áleýmettik saýalnamalary kórsetkenindeı, damyǵan elderde «jasyl» materıaldar men tehnologııalardan turǵyzylǵan turǵyn úı keshenderi keń suranysqa ıe bolýda. Qazaqstan da bul úrdisten qalys qalmaıdy. El Úkimeti keler jyldyń mamyr aıyna deıin «Jasyl ekonomıka týraly» zań jobasyn ázir etpek. Bul joba qazir jazylý ústinde. Jańa turpatty qujat qoldanystaǵy kodekster men zańdarǵa ózgerister engizip, olardy arnaıy tujyrymdamada kórsetilgen «jasyl ındıkatorlarmen» sáıkestendiredi», - dep jazady maqala avtory.
***
«Máskeý sanktsııasyna ushyraǵan Eýropanyń taýar óndirýshileri Reseı naryǵyna shyǵý úshin Qazaqstan jerin jıi paıdalana bastady», - dep jazady resmı tildi «Ekspress K» basylymy.
«Kóp rette onyń joly keden jáne shekara qyzmetterimen kesilgenimen, az da bolsa, naryqqa shyǵyp ketýdiń múmkindigi bar. Osydan birneshe kún buryn qazaqstandyq-reseılik shekarada et artylǵan 254 iri júk kólikteri toqtatyldy. Barlyq taýardy Reseıdiń aımaqtyq naryqtarynda satý kózdelgen. «Biz Reseıge ımporttyq taýarlardy ótkizýdiń jańa jolyn áshkereledik», - dep habarlaıdy Rosselhoznadzor. Anyqtalǵanyndaı, Eýropalyq odaqtan jetkiziletin et Lıtva-Belarýs shekarasyna keletin bolǵan. Keıin ónim Belarýs jerine brazılııalyq jalǵan veterınarlyq jáne lıtvalyq júk sertıfıkattarymen engen. Sodan soń ol tranzıttik júk retinde Reseı arqyly Qazaqstanǵa jetkizilip, veterınarlyq jáne kedendik rásimdeýden ótip, ashyq saýdaǵa túsken», - dep túsindiredi vedomstvoda», - delingen « Prıshla eda, otkýda ne jdalı » atty materıalda.