Islam dini jasandy uryqtandyrýdy qoldaı ma? - baspasózge sholý
***
Ókinishke qaraı, Ánýar ómirden óte erte aıaq astynan, oılamaǵan jerden ketti. Onyń qazasy maǵan aýyr tıdi. Jalpy, ómirde dos tańdaý óte qıyn. Jaqsy qarym-qatynasta júrgen jigitter, dostar bar, árıne. Biraq men úshin Ánýar men Aqseleýdiń orny erekshe edi. Osy eki dosymnyń ómirden ozýy eki balamnyń qazasynan kem batqan joq. Bul «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda «Has sheber» degen taqyryppen berilgen ataqty akter Ánýar Moldabekov týraly maqalada Asanáli Áshimovtyń aıtqany.
«Jan dosym, zamandasym, ekran men teatr sahnasynda birge ósken áriptesim Ánýar týraly meniń aıtatynym kóp. Menen bir jas kishi bolsa da ol meni Asanáli dep aıtqan emes, Aseke deıtin. Ekeýmiz Bekejen men Shege, Táńirbergen men Elaman, Jantyq pen Qodar bolyp kúrdeli rólderdi oınadyq»,- deıdi A. Áshimov ónerdegi dosy jaıynda.
Al Núketaı Myshbaeva: «Men kóp spektaklderde Ánýarmen sahnalyq seriktes bolyp, birge ról oınadym. «Qan men ter» spektaklinde ol Táńirbergendi, men Aqbalany somdadyq. «Dosymnyń úılenýinde» ol meniń «jigitim» boldy. Ánýarmen birge ról oryndaǵanda spektaklge bir jerden jańylyp ketpeıik dep, úlken daıyndyqpen keletinbiz. Ol sahnaǵa shyǵa bergende-aq búkil kórermendi jaýlap alatyn. Jaýlap alady deıtinim, tragedııalyq keıipkerdi somdaǵanda búkil kórermendi jylatatyn, sonymen birge, qasyndaǵy bizdi de jylatatyn. Al komedııany oınaǵanda kórermendi rahattandyryp kúldirýmen qatar, shyǵarma ıdeıasynyń astarynda ne jatqanyn túgel ashyp, erekshe bir shabytpen shyrqaý bıikke kóteretin. Jas kezimizde bir-birimizdiń qandaı akter ekenimizdi bile qoımaǵan da kezimiz bolǵan shyǵar. Biraq qazir meniń kózqarasymda, Ánýardaı akter týylǵan joq, muny men batyl túrde aıta alamyn», - dep aǵynan jarylady.
Sonymen qatar, maqalada Tuńǵyshbaı Jamanqulovtyń da ataqty akter týraly túıgen oıy, kórgen-bilgeni jan-jaqty berilgen.
Sońǵy kezderi álem jurty «jer órtegish» Ábilázovtiń turyp jatqan mekeniniń qaıda ekenin dóp basyp bile almaı, áýre-sarsańǵa túsip júr. Jaqynda qashqyn olıgarhtyń júrgen-turǵan jerlerin zertteýge Germanııanyń Sueddeutsche Zeitung gazeti men Avstrııanyń News jýrnalynyń tilshileri de kirisip ketipti. Nemis tildi eki basylymnyń jýrnalısteri sonda óte bir qyzyqty tujyrymǵa toqtalypty. Áýeli olar Ábilázovtiń áıeli men qyzyn ustap, elge qaıtarýǵa baılanysty oqıǵalarǵa toqtalyp ótedi. «Italııa bıligi qazaq olıgarhy Muhtar Ábilázovtiń otbasy múshelerin óz eline qaıtardy, - delingen onda. - Italııan arnaýly qyzmet organdary ókilderine olıgarhtyń ózin ustap alýdyń reti kelmedi. Arnaıy operatsııadan keıin Ábilázov Facebook-taǵy paraqshasyna: «Qazaqstan úkimeti terrorlyq tásilderdi qoldana otyryp, meniń otbasymdy kepildikke aldy», dep qana jazyp qoıa salypty». Biraq bul málimdemeniń sonshalyqty sandyraq ekenin jaqsy uǵynǵan shetel jýrnalısteri oǵan qatysty eshqandaı túsinik bere qoımapty. Rasynda bul operatsııany Italııa bıligi jasap, qashqyn olıgarhtyń jalǵan pasportpen júrgen jaqyndaryn óz eline qaıtaryp jatsa, oǵan «Qazaqstan úkimetiniń» qandaı qatysy bar? - dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Sýǵa ketken tal qarmaıdy» atty maqalasynda.
«Munyń atyn qazaq «sýǵa ketken tal qarmaıdy» deıdi. Solaısha ilikten tilik izdep, «japtym - jala, jaqtym - kúıe» qaǵıdatyna qulash uryp otyrǵan Muhtar myrzanyń mundaı kúıge qalaı jetkenin de sheteldik basylymdar óz hal-qaderlerinshe zerttep, oqyrmandarynyń nazaryna usynyp keledi. Osynyń bári alaıaqtyń shyn bet-beınesiniń qandaı ekenin jat jurttaǵy jamaǵatqa naqtylaı bildire túsýge kómektesedi», - dep tolyqtyrady maqala avtory.
«...Ábilázov BTA Banktiń basshysy boldy. Jańa basshylyq tusynda bank birden úlken kólemde kredıtter ala bastady. Olardyń basym bóligi Roual Bank of Scotland jáne NSBC sekildi bankterden alyndy. Eki jyldyń ishinde bank qaryzdary 2005 jylǵy 680 mlrd. teńgeden (4,2 mlrd. eýro) 2007 jylǵy 2,4 trln. teńgege (14,4 mlrd. eýro) deıin jetti. Al álemdik qarjy daǵdarysy bastalǵan boıda BTA Banktiń naryqtaǵy qaıta qarjylandyrý problemasy bastaldy. Munda birqatar tekserýler júrgizgen Qazaqstan salyqshylary banktiń aqsha qarajatynyń aıtarlyqtaı bóliginiń Seıshel jáne Brıtanııa Vırgınııasy araldaryndaǵy jasandy fırmalardyń shottaryna aýdarylyp ketkenin anyqtady», - dep jazady bul týraly joǵarydaǵy nemis tildi basylymdar.
«Jalpy, jer betinde týyrlyqty tilip, keregeni kergen ury men qaryny baýyryna basyp, qoltyǵyna tyǵatyn eshqandaı qoǵam da, qaýym da joq. Olar sondyqtan barlyq endikter men boılyqtardan ózderine jaıly jer, baıyrqaly baspana taba almaıdy. Buǵan búgingi kúnderi Pıreneıden qashyp, Frantsııaǵa barǵany týraly daqpyrty jetip jatqan Ábilázovtiń basynan keship jatqan oqıǵalary da naqty dálel. Onyń munda da uzaq tura alýy nágúmán. Tek bul dáýlette dáýren súrýleri dákki kórmeýi zań júzinde qaǵazdastyrylǵan «kógildir kerimderdiń» ortasyna baryp saıa tappasa...», - dep qorytyndylaıdy avtor.
«Lılııa Býtenko basqaratyn «MınııÝrta» óndiristik kompanııasy Pavlodar oblysynyń Pavlodar aýylynda ornalasqan. Úsh-tórt jyldyń ishinde qazaq kıiz úıin quryp, jınaýdy, onyń jasalýynyń qyr-syryn ábden meńgerip alǵan. Basqalar shaǵyn jáne orta bıznestiń basqa túrlerimen aınalysyp tabys taýyp jatqanda, Býtenkolar qolǵa alǵan iske tańdana qaraısyń. Halqymyzdyń túrli oıý-órnekke toly dúnıelerinen jasalǵan basqa da buıymdary kózdiń jaýyn alady. Ózimiz kishigirim bir kórme zalyn aralaǵandaı áserge bólendik», - dep jazady atalmysh basylym tilshisi «Lılııanyń kıiz úıleri» atty maqalasynda.
«Iá, bizdiń kásipkerligimizge bári de tańdana ári qyzyǵa qaraıdy. Buǵan tańdanatyndaı da eshteńe joq. Óıtkeni, biz Qazaq elinde turamyz. Aýylymyz da, kórshilerimiz de, jora-joldastarymyz da - bári qazaqtar. Qandaı toı-merekeler bolsyn qazaqtar aldymen kıiz úı qurady ǵoı. Biz toılarǵa jıi baramyz. Birde kórshimiz balasy úılenetin bolyp, úlken kıiz úı qurdy. Tamasha, ishi-syrty túgel kóz súısindiredi. Sol jerde otyryp men oıǵa kettim. Sóıtip, qııalymnan balalarǵa arnalǵan shaǵyn kıiz jasaý armany týdy. Qazir, mine, ózińiz kórip turǵandaı, kishkentaı kıiz úılerdi jasaý shyndyqqa aınaldy, meniń qolymnan da kıiz úı jasaý keldi, hobbı, súıikti isime aınaldy. Kórshim qurǵan ishi-syrty tańǵalarlyq kıiz úıdi qazir men de quryp jasaı alamyn,- deıdi bizben áńgimesinde L.Býtenko» - dep jazady avtor.
***
Osydan týra 35 jyl buryn Ulybrıtanııada ekstrakorporaldy ádis, ıaǵnı jatyrdan tys uryqtandyrý (JTU) arqyly dúnıege alǵashqy sábı kelgen edi. Búginde bul ádispen týylǵandar sany álem boıynsha - 4 mln. astam adam bolsa, Qazaqstanda jasandy uryqtandyrý arqyly 5 myńnan asa bala dúnıe esigin ashqan. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Islam dini jasandy uryqtandyrýdy qoldaı ma?» degen maqalasynda kórsetilgen.
Bul ádisti eń kóp qoldanatyn memleket - Izraıl. Bul elde jylyna 1 mln. adamǵa shaqqanda 3400 JTU tásili qoldanylady. Adam urpaǵyn órbitý máselesine 25 jylyn arnaǵan «Ekomed» emhanasynyń jetekshisi, reprodýktolog-embrıolog Saltanat Baıqoshqarovanyń aıtýynsha, kóptegen otbasylar úshin bala súıýdegi eń sońǵy ári jalǵyz amaly - jasandy uryqtandyrý ádisi bolyp otyr. Qazaqstanda árbir besinshi otbasy nemese 300-350 myń shańyraq bedeýlik pen belsizdikke dýshar bolǵan. Bul dertti emdeýde elimizde medıtsınanyń eń sońǵy jetistikteri qoldanylady.
Maqalada ıslam dini mundaı tásilderdiń qoldanylýyn qanshalyqty qoldaıdy? Tyıym salynatyn tustar bar ma? Mundaı tásilmen týǵan sábılerdiń densaýlyǵy qandaı? degen sııaqty san alýan suraqtarǵa jan-jaqty jaýap izdeıdi.
Bul suraqtarǵa Astana qalasy Sádýaqas qajy Ǵylmanı meshitiniń bas ımamy Baqtybaı Beısenbaev, Prezıdent janyndaǵy otbasy jáne áıelder isteri jónindegi Ulttyq komıssııa tóraıymy Gúlshara Ábdihalyqova, «Ekomed» emhanasynyń jetekshisi Saltanat Baıqoshqarova syndy túrli mamandyq ıeleri óz oılarymen bólisedi.
Búginde halyq pen bılikti baılanystyrýshy, sińiri sozylǵan máselelerdiń sheshimin tabýǵa atsalysyp, halyqtyń janaıqaıyn jetkizip, tyń jańalyqtarmen sýsyndatyp júrgen qalam ıeleriniń eńbegi bir tóbe desek, artyq aıtqandyq bolmas. Alaıda osyndaı qyzmet jolynda máseleni zerttep, tergep júrip taıaqtyń bir ushy jýrnalısterdiń ózderine tıip jatatyn kezderi de az emes. Bul týraly «Aıqyn» gazetiniń «Jýrnalıst bolý qaýipti me?» degen maqalasynda aıtylady.
Gazettiń jazýynsha, jaqynda Astananyń Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda kúzetshilerden taıaq jegen jýrnalıstiń jaıy alańdatty. «Jas Qanat» kontserti ótý kezinde saraıdan órt shyqty degen tosyn oqıǵa ústine «Lıter», «Panorama», «24 kz» telearnasy, «Vlast.kz» ınternet-gazetiniń jýrnalısteri ýaqyt ozdyrmaı jetip barady. Alaıda oqıǵanyń anyq-qanyǵyna qol jetkizemin degen «Lıter» gazetiniń tilshisi Tamara Vaal kúzetshilerden taıaq jeıdi. Saraı ákimshiliginen órtke qatysty málimet alýdy kózdegen jýrnalıster ashyq turǵan esiktiń birinen kire bergende kúzetshiler jolyn bógegen. Birinshi bolyp kirip kele jatqan «Lıter» tilshisine olar qol jumsap, tepkige alǵan.
«Negizi, mundaı jaǵdaıǵa jýrnalıster birinshi ret kıligip otyrǵan joq. Byltyrǵy jyly Astana mańynda Ularbek Baıtaılaq degen tilshini 4 jigit tonap, ólesi etip ońdyrmaı sabap ketken. Jýrnalıstiń aıtýynsha, qatty zatpen basynan uryp, tepkilegen. Sońynan baryp papkadaǵy qujattarymen qosa uıaly telefonyn, aqsha-syn alyp ketken. Taǵy da sol jyly Astanada sport jýrnalısi Maksım Kartashovty úıiniń janyna jete bergende beımálim 3 adam soqqyǵa jyqqan. Tilshi jan daýysymen aıqaılap jibergende jańaǵylar tura qashypty. Tilshi muny óziniń mamandyǵymen baılanystyrady. Óıtkeni «Hokkeı Kazahstana» jýrnalyn shyǵaryp júrgen ol, qazaqstandyq hokkeıge qatysty jemqorlyq týraly, syn maqalalar jazǵandyǵyn málimdegen. Sondaı-aq oǵan eki jyl buryn da bazbireýler álimjettik kórsetken. Mamandyǵyna berile jumys istep, shyndy shyn dep, ádildikke tórden oryn beremiz dep júrip jýrnalıster keıde osyndaı keleńsiz jaıttarǵa jıi tap bolyp jatady», - dep jazady maqala avtory.