«Islam álemi jańarý men jańǵyrýdy jaqtaıdy»-respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 1 shilde. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 1 shilde, juma kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Keshe Táýelsizdik saraıynda 3 kúnge sozylǵan Islam Yn­tymaqtastyq Uıymy (IYU) Syrtqy ister mınıstrleri keńesiniń 38-shi sessııasy óz jumysyn aıaq­tady. Keńes jumysy aldyńǵy jumys kúnderindegideı buqa­ralyq aqparat quraldarynyń qatysýynsyz jabyq esik jaǵdaıynda ótkizildi. Keńes oty­rysy qorytyndysynda IYU SІM Keńesi Astana dek­la­ra­tsııa­syn qabyldady. Osyǵan oraı el gazeti «Egemen Qazaqstanda» «Islam álemi jańarý men jańǵyrýdy jaqtaıdy» degen taqyryppen kólemdi maqala jarııalandy. Tóraǵa retinde Qazaqstan aldynda Astanada qabyldanǵan qarar­lar men sheshimderdi oryndaý mindeti turǵandyǵyn basa aıtqan QR SІM Erjan Qazyhanov: «Osy oraıda Qazaqstan qabyl­danǵan sheshimderdi júzege asyrý isindegi jaýapkershiliktiń bir bóligin óz moınyna alady», - dedi sessııa jumysyn qorytyndylaý barysynda.

«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe elimizdiń Syrtqy ister mınıstrligi elor­da­da­ǵy Ulttyq akademııalyq kitaphana qoryna kóptegen shetel tilderinde jaryq kórgen Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń jáne Elbasy týraly túrli kitaptar jınaǵyn tartý etti. Saltanatty rásimge ǵy­ly­mı qaýymdastyq, dıplomatııalyq korpýs jáne buqa­ra­lyq aqparat quraldary ókilderi qatysty. Ulttyq akademııalyq kitaphana qoryna tabys etilgen kitaptar arasynda ár jyldary Prezıdent qalamynyń ushynan shyqqan «Qazaqstandyq jol», «Syndarly 10 jyl», «Beıbitshilik kindigi» jáne Djonatan Aıtkenniń «Nursultan Nazarbaev jáne Qazaqstannyń qa­rysh­ty qadamy», Per-Lıýk Segııonyń «Eýrazııa tuǵyry» syn­dy kitaptar bar.

***

Mal sharýashylyǵyn damytý boıynsha jobalardyń júzege asyrylýynyń kóńil kónshitpeıtinin «Nur Otan» HDP sarapshylar toby synǵa alýda. El Úkimeti et ónimderin mol beretin mal sharýashylyǵyn damytýǵa baǵyttalǵan keshendi joba jasap, ony júzege asyrý úshin 130 mlrd. teńge bóldi. Búginde qarjynyń alǵashqy bóligi jergilikti jerler bıýdjetine túsip, jobany júzege asyrý bastalyp ta ketti. Mal sharýashylyǵyn damytý jónindegi birinshi baǵyt - asyl tuqymdy mal normatıvti-quqyqtyq bazasyn jetildirý. Úlken sharýany bastar aldynda onyń bazasyn jasaý kerektigi belgili. Mine osy másele «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Jaqsy jobalar nege jolda qalady?» degen maqalaǵa arqaý bolǵan.

2003 jyly álemge áıgili skrıpkashy Marat Bısenǵalıev jetekshilik etetin Batys Qazaqstan oblystyq fılarmonııalyq orkestri qurylǵanda «qazaq áni men áýeniniń órisi keńeıetin boldy» dep qýanǵandar az bolǵan joq. Alaıda qazaq shyǵarmalary álemdik sahnalarda jıi oınalyp, skrıpkany serik etken aqjaıyqtyq ónerpazdardyń kásibı deńgeıi joǵarylaıdy degen úmit aqtalmady», - dep jazady «Aıqyn» gazeti «Bısenǵalıevke berilgen qarjy ózin-ózi aqtady ma?» degen maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, bir qyzyǵy, Aq Jaıyq óńiriniń osynshama ıgiligin kórgen bul orkestrdiń quramynda qazir birde-bir batysqazaqstandyq joq. «M.Bısenǵalıevtyń tańdaýymen orkestr quramyna Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Reseı, tipti Japonııa syqyldy alys-jaqyn shetelderdiń mýzykanttary alynǵan. Al oblys orkestriniń materıaldyq áleýeti men mýzykanttaryn paıdalanyp, Almatyda «TuranÁlemBanki» AQ-tyń jáne Úndistannyń Mýmbaı qalasynda skrıpkashy orkestrler qurylýyn qalaı túsinýge bolady?» dep jergilikti zııaly qaýym ań-tań.

***

«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, Aqtóbeniń irgesindegi Alǵa qalasynyń turǵyny Aıdar Saparov óz-ózin órtemekshi boldy. Ol - osydan eki aı buryn qaqtyǵysta qaza bolǵan Álibek Imamýrzınniń aǵaıyny. Qaıǵyly oqıǵanyń bolǵanyna eki aıǵa jýyqtap qalsa da, istiń shıelenisken tustary kóp. Azamatty mundaı qadamǵa ıtermeleýge de osy jaǵdaı sebep bolǵan. Ádildik izdep júrgen azamat qazir Alǵa aýdandyq aýrýhanasynda jatyr. Mán-jaıdy tolyǵyraq bilgińiz kelse, «Ashynǵan aqtóbelik ózine-ózi ot qoıdy» degen maqalaǵa nazar salyńyz.

«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynda Saıasattaný jáne fılosofııa ınstıtýtynyń dırektory, QR UǴA akademıgi Ábdimálik Nysanbaevpen aradaǵy suhbat «Bilim - álemdik, tárbıe ulttyq bolýy kerek» degen taqyryppen berilgen. Tilshi saýalyna tuşymdy jaýap bergen ǵalym: «Jasyratyn joq, bizdiń elde qalys qalǵan másele ol - din jaǵy. Keńes dáýiri kezinde «din - apıyn» dep bárimizdi dinnen alshaqtatyp jiberdi. Qazaq halqynyń ult retinde qalyptasýyna ıslam dininiń róli kezinde óte zor boldy. Sondyqtan biz ózimizdiń ıslamdy, ıslam bolǵanda arabtyń ıa bolmasa ırannyń ıslamy emes, Qoja Ahmet ıAsaýıdiń hıkmetterin, Shákárimniń fılosofııasyn, qazaqtyń ıslamyn, Abaıdyń otyz segizinshi sózindegi ıslamdy boıymyzǵa sińirýimiz kerek», - depti.