Іshki naryqty jemis-kókónis ónimderimen qamtý 80% asty - mınıstrlik
Bul málimetterdi QazAqparat QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap habarlaıdy.
Baspasóz qyzmetiniń málimetterine qaraǵanda, jańa agrotehnologııalardy irikteý men qoldanýdyń zamanaýı ádisteriniń arqasynda kókónis daqyldarynyń ortasha ónimdiligi artty. Máselen, 2019 jyly ol 260,5 ts/ga qurasa, al 2022 jyly 271,4 ts/ga jetti.
Negizgi azyq-túlik taýarlaryn óndirý, eksporttaý, ımporttaý jáne tutyný monıtorıngi ishki naryqtyń jergilikti óndiris esebinen jemis-kókónis ónimderimen qamtamasyz etilýi 80%-dan asady, al ımporttyń úlesi 7-16%-dan aspaıtynyn kórsetip otyr. Atap aıtqanda, ishki tutyný otandyq kartoppen 104%, qııar – 99%, qyzanaq – 106%, pııaz – 93%, burysh – 92%, qyzylsha – 88%, qyryqqabat – 86% qamtylyp otyr.
Sonymen qatar, maýsymaralyq kezeńde ónimmen qamtamasyz etýde másele bar. Kókónisteriniń tapshylyǵyn óz ónimderimizben toltyrý úshin jyl saıyn erte pisetin daqyldardyń aýdany ulǵaıyp keledi. Mysaly, bıylǵy jyly erte kókónis egý aýmaǵy 27 myń gektardy qurady.
Sondaı-aq, jylyjaı kókónisterin jetkilikti kólemde óndirý máseleni sheshýge yqpal etedi. 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha jylyjaılardyń aýdany 1,2 myń ga qurady, ol jerden 177,5 myń tonna qyzanaq pen qııar jınaldy.
Memlekettik qoldaý sharalarynyń arqasynda sońǵy 3 jylda ónerkásiptik jylyjaılardyń aýdany 31,7 gektarǵa ulǵaıyp, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 218,9 gektardy qurady. Investıtsııalyq sýbsıdııalar sheńberinde jylyjaı keshenderin salý jáne keńeıtý kezinde shyǵyndardyń 25% óteý kózdelgen, normatıvterdi 30% - ǵa deıin ulǵaıtý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. Bul rette sýarý júıelerin qurý jáne keńeıtý kezinde sýbsıdııalardyń 50% saqtalatyn bolady.
Sonymen qatar, qazaqstandyq jylyjaılar tyńaıtqyshtar, pestıtsıdter, bıoagentter jáne bıopreparattardyń qunyn sýbsıdııalaıdy, olarǵa sýarmaly sýǵa, sondaı-aq tuqym satyp alýǵa jumsalǵan shyǵyndardyń bir bóligi óteledi.
Jylyjaı qurylysy «Agrobıznes» ámbebap baǵdarlamasy sheńberinde nesıelenedi, bul rette mólsherleme sýbsıdııalaý esebinen 6% deıin tómendeıdi. 2020 jyldan bastap osy baǵdarlama boıynsha jalpy aýdany 51 ga bolatyn, 16,7 mlrd teńge somasyna 14 jylyjaı qurylysy qarjylandyryldy.
AShM jabyq topyraq kókónisterin óndirýdiń rentabeldiligin arttyrý óndiris kezinde ózindik qunyn tómendetý esebinen ǵana múmkin bolatyndyǵyn eskere otyryp, jylyjaı sharýashylyqtaryn sýbsıdııalaýdy engizý boıynsha jumys júrgizip jatyr.
Atap aıtqanda, maýsymaralyq kezeńde elektr energııasy men gazǵa arnalǵan shyǵystardy sýbsıdııalaýdy engizý josparlanyp otyr. Degenmen, bıýdjet qarajatyn tıimdi jumsaý, sondaı-aq barlyq agrotehnologııalar saqtalatyn jylyjaılardy qoldaý úshin óndiris tehnologııalaryna sáıkestik sertıfıkaty memlekettik qoldaý alýdyń mindetti talabyna aınalady.
Sondaı-aq, kókónister men jemisterdi saqtaý boıynsha qajetti ınfraqurylym qurý jumystary júrgizilip jatyr. Jemis-kókónis ónimderin saqtaýdyń jańa qýattaryn salýǵa naqty qajettilik 689,8 myń tonnany quraıdy.
Qazirgi ýaqytta qoldanylatyn tehnologııalarǵa baılanysty kókónis qoımalaryn salýǵa arnalǵan shyǵyndardy óteý normatıvin 25%-dan 40-50% - ǵa deıin jetkizý bóliginde ınvestıtsııalyq sýbsıdııalaý qaǵıdalaryna ózgerister engizilip jatyr. Sondaı-aq, SQO tájirıbesin taratý sheńberinde saqtaý nysandarynyń qurylysyn jeńildikpen qarjylandyrý máselesi pysyqtalý ústinde.
Órkenıetti ashyq naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda, sondaı-aq Qazaqstannyń ártúrli halyqaralyq uıymdarǵa qatysýy jaǵdaıynda ımportqa tyıym salýdy engizý - tótenshe shara, ony negizdeý qıyn bolady. Sonymen qatar, jemis-kókónis ónimderin ımporttaýǵa shekteýler ishki naryqta baǵanyń ósýine, sondaı-aq kókónister men jemisterdiń tapshylyǵyna ákelýi múmkin.
Alaıda, otandyq sharýashylyqtar Ózbekstan men Túrikmenstan óndirýshileriniń dempıngin bastan keship jatqanyn moıyndaýymyz kerek. Bul elderdegi óndiris quny klımattyq jaǵdaılarǵa, jumys kúshiniń arzandyǵyna, elektr energııasyna, gazǵa, sondaı-aq jabdyqtar men óndiris quraldaryn ımporttaý kezinde salyqtar men bajdardyń bolmaýyna baılanysty áldeqaıda tómen.
Sondyqtan memleket qazaqstandyq fermerlerdi qoldaý úshin barlyq kúsh-jigerin jumsaıdy, sýbsıdııalaý baǵyttaryn keńeıtip, salaǵa jeńildikpen nesıe beredi. Sonyń arqasynda kókónister men jemister óndirý salasy turaqty ósýdi kórsetip keledi.