Iranǵa jańa astana ne úshin qajet
Tegeran 1786 jyldan beri Irannyń astanasy ekeni belgili. Bul shahar eldiń soltústiginde, Kaspıı teńizinen júz shaqyrym jerde ornalasqan jáne attas provıntsııanyń ortalyǵy retinde tirkelgen. Tegeran – eldiń ákimshilik, ekonomıkalyq jáne mádenı ortalyǵy, sonymen qatar aımaqtyń iri óndiristik jáne kólik toraby. Qala Elbýrs taýlarynyń baýraıynda, teńiz deńgeıinen 1173 m bıiktikte ornalasqan.
Qalada 9,4 mıllıon adam turady. Eger shaharǵa kirigip ketken irgeles eldi mekendermen eseptesek 17 mln adam tirkelgen. Osylaısha, kóne shahar Iran men Batys Azııadaǵy eń iri qala jáne Taıaý Shyǵystaǵy Kaırden keıingi ekinshi iri megapolıske aınalyp otyr.
Qalalyq máseleler
Iran prezıdenti Masýd Pezeshkıan Tegeran qıyndyqtarǵa tap bolatynyn, bul rette, astanany kóshirý jalǵyz sheshim ekenin alǵa tartyp otyr. Jyldar boıy Tegeran sýdyń jetispeýshiliginen, topyraqtyń shógýinen jáne aýanyń lastanýynan zardap shekti. Elordanyń ońtústigindegi qaldyqtar men polıgondardy joıý sııaqty ózge de máseleler bar.
2018 jyldyń qyrkúıeginde Prezıdent janyndaǵy Irannyń progress jáne damý ortalyǵy aldaǵy 30 jyl ishinde Tegeran halqynyń sany 20 mıllıon adamǵa jetip, qalany basqarý is júzinde qıynǵa soǵatynyn boljaǵan bolatyn. Irannyń qalalyq ekonomıka ǵylymı qaýymdastyǵy qala halqy ınfraqurylym múmkindikterinen 70%-dan asady dep sanaıdy, ıaǵnı el astanasynda turatyn 9 mıllıon adamnyń tek 2,7 mln-y ǵana laıyqty ómir súrý múmkindigine ıe.
Tegeran halqy sońǵy 10 jylda provıntsııalardan jumys izdep, jaqsy ómirdi ańsap kelgenderdiń nátıjesinde 3 ese ósti. Tipti, Iran parlamenttik qorshaǵan ortany qorǵaý komıtetiniń múshesi Mehrdad Lahýtı Tegeranda jyl saıyn aýanyń lastanýynan bolatyn aýrýlardan 4 myńnan astam adam qaıtys bolady dep málimdegen bolatyn.
Ekonomıkalyq sebepter
Pezeshkıan logıstıka men ónimdi qaıta óńdeý qısynsyz júıege negizdelgen jaǵdaıda eldiń damýy múmkin emes ekenin málimdedi.
«Eger biz Tegeranǵa ońtústik pen teńizden resýrstardy ákelýdi jalǵastyrǵymyz kelse, sodan keıin olardy ónimge aınaldyryp, qaıtadan ońtústikke eksporttaý úshin jibergimiz kelse qazirgi úrdisti jalǵastyra otyryp, eldi damytý múmkin emes», - dedi Pezeshkıan.
Iran prezıdenti «bul jaǵdaı bizdiń básekege qabilettiligimizdi aıtarlyqtaı tómendetedi, al eldiń ekonomıkalyq jáne saıası ortalyǵyn ońtústikke jáne teńizge jaqyndatýdan basqa amalymyz joq» dedi.
Saıasatkerler lastaný, kólik keptelisi jáne ekonomıkalyq ortalyqtandyrý ortalyqsyzdandyrýdyń mańyzdy sebebi dep sanaıdy. El halqynyń 11%-y turatyn Tegeranda JІÓ-niń 25% óndiriledi. Bul jumyssyzdyq deńgeıi Tegeranǵa qaraǵanda joǵary provıntsııalyq qalalarǵa zııan keltiredi.
Seısmıkalyq aqaý
Tegeran sońǵy ret 1830 jyly qatty jer silkinisinen zardap shekti. Dese de, seısmologtar úlken aqaý syzyǵy astananyń soltústigindegi Elbýrs taýlarynyń etegimen ótedi deıdi. Jyl saıyn qalany dúr silkindiretin kóptegen kishigirim dúmpýler tirkeletinin atap ótken jón. Seısmologtar Tegerandaǵy úlken jer silkinisi apatty bolady dep eskertedi. Olar bul týraly 2003 jyly jeltoqsanda Rıhter shkalasy boıynsha 6,8 balldyq Bama jer silkinisine deıin aıtqan edi. Saldarynan 30 myńnan astam adam qaza tapqanyn ırandyqtar umyta qoıǵan joq. Seısmologtardyń baǵalaýy boıynsha, Bamdaǵydaı kúshti jer silkinisi Tegeranda 700 myńnan astam adamnyń ómirin qııýy múmkin.
Kóshý protsesi qalaı júzege asady
Pezeshkıannyń aıtýy boıynsha, turǵyndarǵa «Tegerannan ketý kerek» dep aıtý nátıje bermeıdi. Eń aldymen Úkimet adamdardyń erkin túrde kóshti jalǵastyratyndaı áreket jasaýy mańyzdy. Jańa astanaǵa oryn tańdaǵannan keıin barlyq memlekettik mekeme sol jerge kóshiriledi dep josparlanǵan, keıin Tegeran turǵyndaryna jańa astanaǵa kóshý múmkindigi usynylmaq.
Eger sheshim qabyldansa, astanany kóshirý múmkindigin zertteý maqsatynda arnaıy top qurylýy múmkin. Keıin zań jobasyn Parlament qabyldaýy kerek, sonymen qatar kúzetshiler Keńesi (barlyq parlamenttik sheshimderdiń Konstıtýtsııaǵa sáıkestigin qamtamasyz etýge jaýapty organ) maquldaýy qajet.
Astanany kóshirý ondaǵan mıllıard dollardy quraıdy jáne kúrdeli jáne uzaq protsess bolady dep bul qadamdy quptamaıtyn ırandyqtar az emes. Keıbir baǵalaýlar boıynsha kóshý baǵdarlamasynyń quny keminde 300 trln rıaldy (10 mlrd dollar) quraıdy jáne ony iske asyrý 25 jylǵa deıin sozylady. Bul qadam munaı satýdan túsken kiristiń tómendeýi jáne Iranǵa onyń ıadrolyq baǵdarlamasyna baılanysty salynǵan batystyq sanktsııalar aıasynda memlekettik qazynany sarqyp, uzaq merzimdi damýǵa qarajat shektelýine qaramastan júzege aspaq.
«Siz qaıda barǵyńyz keledi?»
Bul usynys keıbir sheneýnik pen qala qurylysy mamandarynyń kúmánin týdyrdy. 1990 jyldary Tegerannyń burynǵy meri bolǵan Golamhosseın Karbashı Tegerandy basqa astanamen almastyrý múmkin emes dep sanaıdy. Karbashı jergilikti Asr Iran gazetine bergen suhbatynda «Siz qaıda barǵyńyz keledi?» dep rıtorıkalyq túrde surady. Ol buǵan deıin elordanyń kóshýin júzege asyrǵan jáne bir problemanyń ornyna eki problemaly qalany alǵan birqatar eldi mysalǵa keltirdi. Karbashı ákimshilik federalızmdi jáne búkil el boıynsha memlekettik organdar men mekemelerdi qaıta bólýdi jaqtaıtyn balama tásildi usyndy.
«Eger biz úkimettik jáne mınıstrliktermen baılanysty barlyq 160 uıym men kompanııany basqa provıntsııalardaǵy negizgi ortalyqtarǵa kóshirýdi sheshsek, Tegerandaǵy júktemeni azaıtyp qana qoımaı, ózge aımaqtardy damytý úshin jaǵdaı jasaı alamyz», - dedi ol.
Tegeran qalalyq keńesiniń tóraǵasy Mehdı Chamran da pikirtalasta sóz sóıledi.
«Ár túrli úkimetter bul máseleni kóterdi, biraq bul belgili bir nátıjege ákelmedi», - dedi Chamran.
Ol Tegerannyń problemalary mańyzdy bolǵanymen, sý tapshylyǵy sııaqty máseleler basqa aımaqtarǵa da áser etetinin moıyndaı otyryp, eldiń isterin barlyq provıntsııalar men qalalarǵa bólý qajettiligin atap ótti.
Kóptegen sarapshy astanany aýystyrǵannan góri Tegerannyń tıimsiz jáne tozǵan ınfraqurylymyn jańartýdy, sondaı-aq ǵımarattardy jer silkinisinen nyǵaıtýdy qolǵa alǵan tıimdi ekenin alǵa tartyp otyr.
Burynǵy áreketter
Pezeshkıannyń usynysy birinshi ret aıtylǵan joq. Bul ıdeıa 1979 jylǵy Islam revolıýtsııasyna deıin paıda boldy. Biraq 1989 jylǵa qaraı keptelisterdiń kóbeıýine, adamdardyń kóptigine, retsiz qozǵalysqa, aýanyń sozylmaly lastanýyna jáne jer silkinisi qaýpine baılanysty jıi tilge ıek etildi. 1991 jyldyń ózinde-aq iri seısmıkalyq qaýipte turǵan astanany kóshirý josparyn Irannyń Ulttyq qaýipsizdik Joǵarǵy keńesi usyndy, biraq mekemedegi belgili bir qurylymdardyń qarsylyǵyna baılanysty jospar toqtatyldy.
Turaqty kishigirim jer silkinisteri, atap aıtsaq, Rıhter shkalasy boıynsha 5-ten joǵary jer silkinisi birneshe seısmıkalyq aqaýlarda ornalasqan qalaǵa soǵylsa, úlken apat týraly alańdaýshylyq týǵyzdy.
Osyǵan uqsas usynystar 2005 jyldan 2013 jylǵa deıin Mahmýd Ahmadınejadtyń prezıdenttigi kezinde usynyldy. 2013 jyly kórshiles Túrkııa men Pákistandaǵy Ystambul-Ankara jáne Karachı-Islamabadtyń sátti mysaldarynan «shabyttanǵan» 52 ırandyq depýtat astanany kóshirý týraly zań jobasyn usyndy. Parlament eki jyl ishinde Tegeranǵa balama zertteý úshin 15 adamnan turatyn arnaıy keńes qurýǵa kelisti.
Astanany kóshirý týraly túpkilikti sheshim eshqashan qabyldanbady Keıin Úkimet usynǵan qonys aýdarý josparyn Tegeran qalalyq keńesi 2019 jyldyń naýryzynda quptaǵan joq. Sol kezde keńes tóraǵasy Mohsen Hashemı-Rafsandjanı onyń ornyna úkimet Tegerandy jaqsartýǵa jáne damytýǵa ınvestıtsııa salýy kerek dedi.
Iran sheneýnikteri aldymen Stambýl-Ankara modelinen shabyt aldy. Bul modelge sáıkes, az jumys isteıtin Isfahan astanaǵa aınalýy múmkin. Kóptegen qala, sonyń ishinde Isfahan, Shıraz, Meshhed, Kým, Shıraz jáne Tabrız Tegeranǵa balama retinde ár ýaqytta usynyldy. Al keıbir ırandyq sheneýnikter arnaıy salynǵan qalany jaqtady. Tipti, ıslam revolıýtsııasynyń qamqorshylary 12 mıllıonnan astam halqy bar elordadaǵy qaýipsizdik pen narazylyq máselelerine baılanysty astanany kóshirýge umtylatyny týraly habarlandy.
Búginde Pezeshkıannyń qonys aýdarýǵa shaqyrýy qoldaý alatyny ıakı Tegeran máseleleriniń balama sheshimderi qarastyrylatyny ázirge belgisiz. Ondaǵan jyldar boıy jalǵasyp kele jatqan pikirtalastar mundaı sheshim qabyldaýdyń qıynǵa soǵatynyn ańǵartqandaı.