Ipotekamen páter alý úshin bastapqy jarna retinde zeınetaqy jınaǵyn paıdalanǵan ońtaıly ma?
kezeginde turý, odan keıingisi - bastapqy jarna jınap, sosyn ekinshi deńgeıdegi bankterde nesıe rásimdeý. Aıtýǵa ońaı bolǵanymen, bul mashaqaty kóp, ońaı sharýa emes. Sebebi, kóp jaǵdaıda nıet pen múmkinshilik sáıkes kelmeı jatady. Onyń ústine álemniń yǵyryn shyǵarǵan ekonomıkalyq-qarjylyq daǵdarystan keıin, kóptegen elderdegideı Qazaqstannyń da qarjy sektoryndaǵy jáne turǵyn úı naryǵyndaǵy jaǵdaı túbegeıli bolmasa da, birshama ózgeriske ushyrady. Daǵdarys, ásirese elimizdegi qarjy sektoryna qatty áser etti. Buryn kez-kelgen maqsatqa nesıeni ońdy-soldy taratqan ekinshi deńgeıli bankter, daǵdarys silkip-silkip alǵasyn, ár qadamyn ańdap basatyn boldy. Sóıtip ıpotekalyq nesıege qoıylatyn talaptaryn kúsheıte tústi. Bul bankter tarapynan beriletin nesıe mólsheriniń azaıýyna áser etti, al ol óz kezeginde turǵyn úı naryǵyndaǵy kúrmeýi kúrdeli máseleni odan ári qıyndata tústi. Buǵan qosa daǵdarys halyqtyń tólem qabiletiniń tómendeýine yqpalyn tıgizdi. Bundaı jaǵdaıda ne istemek kerek? Halyqtyń baspanaǵa zárýligin qaıtip sheshýge bolady?
Keshe Astanada ótken dóńgelek ústelge qatysýshylar osy kúrdeli máselelerdiń sheshimin izdestirip, «Qazaqstandaǵy qol jetimdi turǵyn úı - qol jetimdi ıpoteka: qalpyna keltirý baǵyttary» degen taqyrypty qaýzady.
QR Prezıdentiniń kómekshisi Baqyt Sultanovtyń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta elimizdiń kópshilik azamattarynyń basybaıly turǵyn úı alýǵa jaǵdaılary kelmeı otyr. «Qazaqstandaǵy ıpotekalyq nesıeleýdiń qazirgi jaǵdaıy mynadaı: nesıe alý úshin páter qunynyń 30 paıyz mólsherinde bastapqy jarna jınaý qajet, al nesıeniń jyldyq belgilengen stavkasy - 16-18 paıyz. Osyny eskresek, qazaqstandyqtardyń basym kópshiligi úshin qazirgi jaǵdaıda ıpotekamen baspana alý is júzinde qıyn bolyp tur», - dedi ol.
Onyń sózine qaraǵanda, memlekettik mamandandyrylǵan ınstıtýttar, ıpotekalyq kompanııalar, sondaı-aq Turǵyn úı qurylys jınaq banki bul máseleni sheshýde ózderine júktelgen mindetterdi tolyǵymen oryndaı almady. Al jalpy, bul problemanyń sheshimin tabýyna 2006-2007 jyldardaǵy turǵyn úılerdiń kóptep salynýy jáne nesıelerdiń jappaı berilýi kezindegi «baǵanyń basqa-shaýyp tóske órleýi» tosqaýyl bolǵan.
B. Sultanovtyń aıtýynsha, búginde Qazaqstanda bir adamǵa shaqqandaǵy turǵyn alań 18 sharshy metrdi quraıdy. Bul kórsetkish damyǵan elderge qaraǵanda 2-3 ese kem. «Al partııalardyń qoǵamdyq qabyldaýlaryna kelip túsip jatqan halyqtyń búkil ótinishteriniń 20 paıyzy turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesine qatysty. Bul atalmysh másele ótkir kúıinde qalyp otyrǵanyn aıǵaqtaıdy. Daǵdarystan keıingi damýdyń qazirgi kezeńinde turǵyn-úı máselesin uzaqmerzimdi júıeli sheshýdiń joldaryn izdestirý qajet», - deıdi B. Sultanov.
Deıturǵanmen, elimizde halyqty baspanamen qamtamasyz etý úshin dáneme jasalmaı otyr dep aıtýǵa áste bolmaıdy. Úkimet halyqty úımen qamtý etý úshin qajetti sharalardyń aýqymyn kúsheıtip, jalǵa beriletin úılerdiń naryǵyn damytýda, sondaı-aq úleskerlerdiń problemalary birtindep sheshilýde. Alaıda soǵan qaramastan, halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etýde ońtaıly sharalardy oılastyryp, júzege asyrý áli kún tártibinen túspeı tur.
Jalpy mamandardyń pikirinshe, halyqtyń turǵyn úıge qol jetimdiligin qamtamasyz úshin ekonom-klassty úı-jaılardyń qurylysyn damytyp, halyqtyń tólem qabilettiligin arttyrý qajet. Máselen, ınvestorlar úshin turǵyn úı suranysyndaǵy naqty tólem qabileti mańyzdy sanalady. Al ıpotekalardy berý protsesin jeńildetý, salynǵan úılerdiń satylymdaryna kepil bola alady. Onsyz ınvestıtsııa tartý múmkin emes, sondaı-aq sheteldik kapıtaldyń bul baǵytqa qyzyǵýshylyq tanytýy qıynǵa túsedi.
Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy isteri agenttiginiń tóraǵasy Serik Nokınniń aıtýynsha, Qazaqstanda bir adamǵa shaqqanda jylyna orta eseppen 0,4 sharshy metr turǵyn úı salynady. 2007 jyly qurylys qarqyndy damyǵan kezde bul kórsetkish 0,52 sharshy metr bolǵan. Damyǵan elderde jan basyna shaqqanda jyl saıyn 1 sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa beriledi. Al elimizdegi osy kórsetkishti arttyrý úshin turǵyn úı qurylysy sektoryna ınvestıtsııa asa qajet. 2009 jyly osy salaǵa baǵyttalǵan ınvestıtsııa 270 mlrd. teńgeni quraǵan, bul 2007 jylǵy kórsetkishke qaraǵanda 40 paıyzǵa tómen. Eń qyzyǵy, usynystan suranys áldeqaıda kóp bolsa da, salynyp bitken úılerdiń qoldan qolǵa tımeı, satylyp ketýi az.
Sonda «qol jetimdi turǵyn úı máselesin sheshý úshin alǵashqy kezeńde qandaı sharalardy iske asyrǵan jón?».
S. Nokınniń pikirinshe, ıpotekanyń qol jetimdiligin arttyrý úshin jyldyq syıaqynyń mólsheri 8 paıyz, bastapqy jarna 10 paıyz bolýy tıis, al ıpotekalyq nesıe 20 jyl merzimge berilýi qajet. Osy oraıda Agenttik tóraǵasy halyqtyń turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesin meılinshe sheshý úshin Qazaqstanda sıngapýrlyq úlgini iske asyrý qajet degen oıyn ortaǵa saldy. Bul sonda qandaı úlgi? Uqqanymyz, eger páterge muqtaj adamnyń qaltasy bastapqy jarnanyń mólsherin kótere almasa, oǵan zeınetaqy jınaǵyn paıdalanýǵa mursat berý kerek. «Ipotekamen páter alý kezinde bastapqy jarna retinde zeınetaqy jınaǵyn paıdalaný máselesin zerdeleý durys bolady dep sanaımyz», - deıdi S. Nokın.
Onyń sózine qaraǵanda, Sıngapýrde osy úlgini jolǵa qoıylǵannan beri baspanaly bolǵandardyń úlesi 3 esege, ıaǵnı 2007 jylǵy 27 paıyzdyq kórsetkishten qazir 91 paıyzǵa deıin artqan. «Sıngapýrde turǵyn úı qurylysyn arnaıy qurylǵan memlekettik uıym júzege asyrady. Ol el turǵyn úı qurylysyn damytýdyń alǵashqy kezeńinde arzan ári shaǵyn úı-jaılardy saldy, al qazirgi kezde memlekettik turǵyn úılerdiń parametri aıtarlyqtaı arta tústi», - deıdi S. Nokın.
S. Nokın buǵan qosa Agenttik pen «Turǵyn úı qurylysy jınaq banki» AQ ıpotekalyq nesıelendirýge jáne úlestik qurylysqa balama taǵy tetikti usynyp otyrǵanyn jetkizdi. Onyń sózine qaraǵanda, Agenttik jáne «Turǵyn úı qurylysy jınaq banki» qurylys kompanııalarymen, sondaı-aq keıbir ekinshi deńgeıli banktermen birlesip turǵyn úı qurylys jınaǵy júıesimen qatar, depozıttik-jınaq jelisi negizinde turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý týraly usynys ázirlegen. Joba bank, qurylys salýshy jáne klıent arasyndaǵy úshjaqty yntymaqtastyqqa eseptelgen. Onyń aıasynda jyljymaıtyn múlikti satyp alýshy men satýshynyń materıaldyq salymynyń kepildigi qamtamasyz etiledi. «Qazirgi kezde eki keste qaralyp otyr, onyń biri - memleket esebinen, al ekinshisi - jeke ınvestıtsııalar esebinen qarjylandyrý. Memleket esebinen qarjylandyratyn jobany iske asyrýda qaıtarymdy negizde qarjy bólý qajet»,-dedi ol.
Joǵaryda keltirilgen málimetter qazirgi tańda elimizde baspanaǵa degen suranystyń joǵary ekendigin kórsetip otyr. ıAǵnı, qol jetimdi turǵyn úı máselesine qatysty utymdy usynystar jasalyp jatsa, úı-jaıǵa zárý azamattar baspanaly bolýǵa barynsha talpynatyny anyq. Derekterge súıensek, qol jetimdi turǵyn úıler boıynsha respýblıkalyq bıýdjet qarjysy esebinen memlekettik baǵdarlamany iske asyrý úshin bes jarym jyldyń ishinde 36,5 myń páter salynypty. Al baǵdarlamaǵa qatysqandardyń, ıaǵnı tólem qabiletin rastalǵan azamattardyń sany budan eki ese kóp - 86 myń. Al memlekettik baǵdarlamaǵa qatysýǵa ótinish bergenderdiń sany - 181,5 myń.
Ras, búginde damyǵan elderdiń ózinde halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesi túbegeıli sheshilmegen. Shetteldikterdiń basym kópshiligi páterlerdi nemese úılerdi jaldap turady. Qazaqstanda búginde memlekettik baǵdarlama, úlestik qurylys, jalǵa beriletin turǵyn úı júıesi, sondaı-aq iske asyrylyp jatqan basqa da júıeler arqyly halyqty baspanamen qamtý máselesi iske asyrylýda. Eń bastysy - bul máselege memlekettik deńgeıde udaıy kóńil bólinip keledi. Tek endigi jerde baspana máselesin halyqtyń qalyń tobynyń qaltasy kóteretindeı turǵydan sheshý tetikterin jolǵa qoıý qajet bolyp tur. Sebebi búginde qalalyq jerlerdegi, ásirese Astana men Almatydaǵy úısiz-kúısiz júrgenderdiń basym kópshiligi jastar. Al jastar eldiń keleshegi, demografııalyq ósimniń birden-bir kepili ekenin eskersek, bolashaqqa ınvestıtsııa salý úshin baspana problemasyn júıeli túrde ári halyqtyń muqtajdyǵyn eskere otyryp sheshken jón.