Investorlar aımaqta kóbinde qandaı problemalarǵa kezigedi

<p>PAVLODAR. KAZINFORM — Memleket basshysy prokýratýra organdaryna kásipkerlerdiń ınvestıtsııalyq jobalaryn súıemeldeý mindetin júktegeli bul baǵytta nátıjeler baıqalyp jatyr. Máselen bir ǵana Ertis-Baıan óńirinde jyl basynan ınvestorlardyń 1 trln teńgeden asatyn problemalyq keısine ruqsat berildi. Investorlar bul oń tájirıbe aldaǵy ýaqytta jalǵasyn tapsa degen nıette. </p>

Mundaı súıemeldeýge ıe bolǵan ınvestordyń biri — Ekibastuz óńirinde jańa ferroqorytpa zaýytyn salyp jatqan «EkibastuzFerroAlloys» JShS. Investorlar bul jobaǵa 92 mlrd teńge ınvestıtsııa quıǵan.

— Pavlodar óńirindegi jańa ferroqorytpa zaýytynyń qurylysy támamdalýǵa jaqyn. Іske qosýǵa daıyndyq jumystary bastalyp ketti. Jylyna 240 myń tonna ferroqorytpa beretin óndiris ornynyń ónimi 100 paıyz eksportqa baǵyttalǵan. Ónimdi 52 memleketke, sonyń ishinde Eýropa, Amerıka, Ońtústik Azııa elderine jiberý kózdelip otyr. 800 jańa jumys orny qurylady, — deıdi «EkibastuzFerroAlloys» JShS bas dırektory Madııar Danııarov.

Onyń aıtýynsha, ınvestıtsııalyq jobalarda qandaı da bir másele kezikse, prokýratýra barlyq múddeli tarapty, memlekettik organdardy ashyq alańǵa shaqyryp, ózekti máseleniń túpkilikti sheshilýine yqpal etip júr. 

— Bizdiń jobamyz asa aýqymdy bolǵandyqtan zaýyt qurylysy barysynda kóptegen máselelerge kezikti. Mysal úshin, bolashaq óndiris ornyna temirjol qurylysyn júrgizý kerek boldy. Biraq ol bastapqyda óte baıaý júrdi. Prokýrorlar aralasqany sol, másele jyldam sheshilip kete bardy. Endi birde qurylǵylardy jetkizip, quryp beretin sheteldik mamandardyń elimizge ýaqytynda kelip, ketýine qatysty problemalar týyndady. Shetten keletin mamandardyń Qazaqstanda júrip-turýyna qatysty belgili bir merzimder, resimder bar. Bizge ákelinetin qural-jabdyq kóp bolǵandyqtan, olardy quratyn sheteldik mamandar sany da aýqymdy. Olar boıynsha tıisti organdarǵa jibergen ótinish-hattarymyz jatyp qalmaı ma, jabdyqtarymyz turyp qalmaı ma degen qaýippen prokýratýraǵa habarlastyq. Quzyrly organ mamandary jedel túrde tıisti mekemeler men uıymdar ókilderiniń basyn qosyp, bir mámilege keldik. Sóıtip, shaqyrtqan mamandarymyz ýaqytynda keldi, — deıdi M.Danııarov. 

Oblystyq prokýratýra ókilderiniń sózine qulaq túrsek, bızneske jasalatyn kedergiler ártúrli. Kóbi zańnamaǵa qatysty.

Jasandy kedergiler oılap tabý, bıýrokrattyq is-áreket nemese jaýapty organdardyń áreketsizdigi (qulyqsyzdyǵy) ınvestorlardyń shaǵymdanýyna ákep soǵady.

— Pavlodar oblysynyń prokýratýra organdarynyń qadaǵalaý qyzmeti barysynda jyl basynan ınvestorlardyń 22 problemalyq keısine ruqsat berildi. Olar boıynsha jalpy ınvestıtsııa somasy 1 trln teńgeden asty. Ótinishtiń basym bóligi jer, sáýlet-qala qurylysy zańnamasyn buzý jáne tehnıkalyq shart alý máselesi boıynsha kelip tústi. Mysaly, Ertis aýdanynda «Ámir PV» JShS bir jarym aı boıy jer ýchaskesin jaldaý shartyn alý máselesin sheshe almaǵan. Olardyń birneshe ret bildirgen ótinishine Ertis aýdany ákimdigi jasandy ákimshilik kedergi jasap, kómektespegen. Tek qadaǵalaý organynyń aralasýynan keıin ǵana ınvestorǵa shart berilip, jer ýchaskesi tıisti túrde tirkelgen. Taǵy bir jaǵdaıda Pavlodar oblysy ekologııa departamenti ınvestor — «Aqtoǵaı-AGRO» JShS-niń jumysyn esh sebepsiz toqtatyp qoıǵan. Negizinen prokýratýra organdaryna Pavlodar, Ekibastuz jáne Aqsý qalalarynan ınvestorlar júgindi, — dep habarlady óńirlik prokýratýradan.

Eske sala keteıik, bıyl prokýrorlar ınvestorlardyń 445 problemalyq keısin sheshti.