Internet arqyly jasalatyn bólshek saýda kólemi 2021 jyly 482 mlrd teńgeni qurady
Pandemııa bolǵan 2020 jyl óz kezeginde búkil álemde onlaın-saýda aınalymynyń qarqyndy ósýimen erekshelendi, al QR-da kórsetkish birden 2,3 ese ósti,
QR-daǵy rıteıldiń jalpy kóleminen ınternet arqyly saýda úlesi 3,6%-dy qurady, bul kórsetkish 2020 jyly 4,1% bolǵan edi. Alaıda, 2019 jylmen salystyrǵanda e-Trading úlesi eki ese ósti.
Internet arqyly tapsyrys sany bir jylda eki esege, 2021 jyly 45,4 mln-ǵa deıin qysqardy. Osynyń esebinen bir bólshek taýardyń ortasha chegi bir jylda 5,4 myńnan 10,6 myń teńgege deıin ósti.
Elektrondyq bólshek saýdanyń eń úlken kólemi úsh negizgi megapolıske tıesili: Almaty (272,8 mlrd tg, nemese QR-dan 56,6%), Nur-Sultan (49,2 mlrd tg, nemese 10,2%) jáne Shymkent (29,5 mlrd tg, nemese 6,1%).
Eń tómen kórsetkishter Qyzylorda oblystarynda (1,3 mlrd teńge), Mańǵystaý (2,2 mlrd tg) jáne Túrkistan (3,8 mlrd tg) tirkelgen,.
Internet-rıteıldiń barlyq kóleminiń besten bir bóligi 2021 jyly telefonǵa tıesili — 91,6 mlrd teńge. Odan keıin qazaqstandyqtar ınternet arqyly satyp alatyn eń tanymal taýarlar arasynda turmystyq elektr aspaptary (60,9 mlrd tg), kosmetıkalyq taýarlar men dárethana kerek-jaraqtary (54,6 mlrd tg), kompıýterler, prınterler, skanerler jáne basqa da jabdyqtar men baǵdarlamalyq qamsyzdandyrý (53,9 mlrd tg), avtomobıl bólshekteri men kerek-jaraqtar (32,9 mlrd tg), qurylys materıaldary (30,3 mlrd tg), sondaı-aq zergerlik buıymdar men saǵattar (30,1 mlrd tg).