Inflıatsııa, geosaıasat, jańa múmkindikter: 2022 jyly el ekonomıkasy qalaı damydy
Álemdegi ekonomıkalyq jaǵdaı
Dúnıejúzilik bank tobynyń prezıdenti Devıd Malpass 2022 jylǵy esebinde tabıǵı gaz, tyńaıtqysh aıtarlyqtaı qymbattap, tabysy tómen jáne ortasha elder onjyldyqtaǵy eń aýyr daǵdarysqa tap bolǵanyn atap ótti. Álemniń biraz elinde, sonyń ishinde Aýǵanstan, Efıopııa, Sahel aımaǵy jáne Iemende turaqsyzdyq, qaqtyǵystar men zorlyq-zombylyq deńgeıi ósken. Energııa qýaty men azyq-túlik baǵasynyń ósýi, sondaı-aq Eýropadaǵy tabıǵı gazǵa joǵary suranysqa baılanysty damýshy elder jańa qıyndyqtarǵa tap boldy. Tabıǵı gazdyń qymbattaýy, onyń tapshylyǵy tyńaıtqyshty jetkizý jáne daqyldardyń ónimdiligine qaýip tóndirdi. Sol sekildi baǵanyń ósýi elektr jelileriniń turaqsyzdyǵy men qorshaǵan ortany lastaıtyn otyn túrlerin paıdalaný kóleminiń artýyna alyp keldi. Jarııalanǵan boljamǵa sáıkes, bıyl Ortalyq Azııada taýarlar men qyzmetter óndirisi 3%-ǵa qysqaratyny aıtylǵan.
Qazaqstannyń ekonomıkalyq jaǵdaıy
Eýrazııalyq damý bankiniń málimetinshe, Qazaqstan ekonomıkasy 2022 jyly ishki jáne syrtqy qıyndyqtarǵa tózimdilik tanytty. Oǵan salyqtyq-bıýdjettik saıasat aıasynda qabyldanǵan sharalardyń da áseri bar. Atalǵan banktiń baǵalaýy boıynsha, bıyl Qazaqstan ekonomıkasynyń ósimi 2,8% bolýy múmkin. Bul – qazirgi jaǵdaıdy eskersek, aıtarlyqtaı joǵary kórsetkish.
2022 jylǵy basty máselelerdiń biri – azyq-túlik baǵasynyń ósimi. Bul tek Qazaqstanǵa ǵana emes, sonymen birge Eýropalyq Odaq, AQSh jáne Ońtústik-Shyǵys Azııa sııaqty ekonomıkasy turaqty elderge de áser etti. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine sáıkes, elimizde jeltoqsan aıynyń qorytyndysy boıynsha ınflıatsııa 20,3% boldy. Bul sońǵy birneshe jylda bolmaǵan jaǵdaı. Azyq-túlik taýarlary - 25,3 %-ǵa, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar - 19,4 %-ǵa, aqyly qyzmetter - 14,1 %-ǵa qymbattaǵan.
Eń joǵarǵy bir aılyq ınflıatsııa Jambyl men Qostanaı oblystarynda tirkelgen. Bul óńirlerde azyq-túlik baǵasy kúrt ósti. Máselen, qııar baǵasy -30%-ǵa, qyzanaq – 15%-ǵa, tátti burysh 8%-ǵa qymbattap ketti. Sonymen qatar turmystyq tehnıka, qulaqqap, planshetter men jylytý qurylǵylarynyń baǵasy sharyqtap tur.
Inflıatsııany turaqtandyrý jáne ony orta merzimdi perspektıvada birtindep tómendetý úshin Ulttyq bank bazalyq mólsherlemeni birneshe ret kóterdi. Bul kórsetkish 2022 jyldyń basynda, ıaǵnı qańtarda – 10,25% bolsa, jeltoqsanda – 16,75%-ǵa jetti.
Geosaıası shıelenisterge jáne jahandyq silkinisterge qaramastan, Qazaqstannyń ІJÓ (ishki jalpy ónim) dınamıkasy joǵary. Máselen, 2022 jyldyń 11 aıynda ekonomıkanyń ósý qarqyny 2,7%-dy qurady. Qańtar–qazan aılarynda syrtqy saýda aınalymy 34%-ǵa ósip, 111 mlrd AQSh dollaryn qurady. Eksport 45%-dy, onyń ishinde óńdelgen taýarlar eksporty 35%-ǵa deıin ósti. 2022 jyldyń qańtar–qazan aılarynda negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa 11,2 trln teńgege jetti, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 12,8%-ǵa kóp.
2023–2027 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytý boljamyna sáıkes, 2022 jyly ekonomıkalyq ósim 3%, 2023-2024 jyldary — 4%, 2025 jyly — 4,1%, 2026 jyly — 3,2%, 2027 jyly — 4,2% bolady dep boljanyp otyr.
Ónerkásip salalary
Ekonomıkanyń mańyzdy salalarynyń biri – ónerkásip. Máselen, byltyr tamaq, jeńil ónerkásip pen hımııa ónerkásibi, mashına jasaý, farmatsevtıka, munaı óńdeý jáne t. b. sektorlarda kásiporyndar óz jumysyn bastady. Jalpyulttyq pýl sheńberinde 2022 jyly quny 2 trln teńge bolatyn 160 joba júzege asyryldy. Sonymen qatar 15,7 myń turaqty jumys orny quryldy. Negizgi jobalardyń biri retinde Atyraý oblysyndaǵy qýattylyǵy jylyna 500 myń tonna polıpropılen óndiretin zaýytty erekshe atap ótýge bolady. Ol birden álemdegi polıpropılen óndirýshilerdiń eń ozyq TOP-10 qataryna endi. 2022 jylǵy barlyq jańa joba jobalyq qýattylyǵyna shyqqan kezde olardyń jıyntyq óndiris kólemi shamamen 1,7 trln teńgeni quraıdy.
Jyl boıy Úkimet Qazaqstanǵa birqatar iri sheteldik kompanııany kóshirý boıynsha belsendi jumys júrgizdi. Osy ýaqytqa deıin 62 kompanııa boıynsha naqty nátıjeler bar.
Sonymen qatar byltyr Elishilik qundylyqty jáne eksportqa baǵdarlanǵan óndiristerdi damytýdyń 2026 jylǵa deıingi baǵdarlamasy qabyldandy. Onyń negizgi maqsaty – ishki naryqty básekege qabiletti, keıin eksportqa shyǵarylatyn otandyq óndiris taýarlarymen tolyqtyrý. Jalpy baǵdarlama sheńberinde 761 taýar shyǵarý josparlanǵan, bul bolashaqta shıkizattyq emes eksportty shamamen $15 mlrd ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Sondaı-aq 4% jeńildikpen avtonesıeberý baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatyr. Búgingi tańda onyń aıasynda 97 mlrd teńge ıgerilip, 12,4 myń avtomobıl berildi. 2023 jylǵy qańtarda da baǵdarlamany qaıtarymdy qarajat esebinen qarjylandyra otyryp jalǵastyra bermek. Bul qysqa merzimdi perspektıvada qazaqstandyqtarǵa taǵy 1300-ge jýyq avtokólik usynýǵa múmkindik beredi.
Aýyl sharýashylyǵy
2022 jyldyń 11 aıynyń qorytyndysy boıynsha, aýyl sharýashylyǵy salasy eń joǵary ósý qarqynyn kórsetti. Naqtyraq aıtqanda, jalpy ónim kólemi 8,5%-ǵa ulǵaıyp, 8,8 trln teńgeni qurady. Bıyl álemdik azyq-túlik naryǵynda qalyptasqan qubylmaly jaǵdaıǵa baılanysty yqtımal táýekelderdi azaıtý úshin kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn qarjylandyrý kólemi 2 ese – 110 mlrd teńgeden 220 mlrd teńgege deıin ulǵaıtyldy. Budan basqa Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha, «Jasyl damý» AQ qarajaty esebinen aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń lızıngine taǵy 40 mlrd teńge baǵyttaldy. Bul fermerler úshin aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń qoljetimdiligin edáýir arttyrýǵa múmkindik berip, 1068 birlik tehnıka, onyń ishinde 188 kombaın men 880 traktor satyp alyndy.
Barlyq qabyldanǵan sharanyń nátıjesinde, dándi daqyldardyń sońǵy 10 jylda bolmaǵan eń joǵary ónimi alyndy. Máselen, astyqtyń ortasha ónimdiligi 14,2 ts/ga bolyp, býnkerlik salmaqta 22,8 mln tonna astyq bastyrylǵan. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 26%-ǵa artyq. Jınalǵan astyqtyń 80%-dan astamynyń sapasy joǵary. Qazirgi tańda agroónerkásiptik keshendi sýbsıdııalaý júıesin jetildirý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr. Búgingi kúni sybaılas jemqorlyq táýekelderin barynsha azaıtýǵa, fermerlik qoǵamdastyqtyń pikirin barynsha eskerýge jáne aýyldaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyqty saqtaýǵa múmkindik beretin sýbsıdııalaý júıesi ázirlendi.
Memleket qoldaýynyń arqasynda 2022 jyly 214 mlrd teńgeni quraıtyn 227 ınvestıtsııalyq joba paıdalanýǵa berildi. Memleket menshigine 5,2 mln ga aýyl sharýashylyǵy jeri qaıtaryldy. 2023 jyly taǵy 5 mln ga jerdi qaıtarý kózdelgen. Sondaı-aq kókónis qoımalaryn salý jáne jańǵyrtý jónindegi keshendi jospar odan ári iske asyryldy. Onyń sheńberinde 2021-2022 jyldary qýaty 201,1 myń tonna bolatyn qoımalar iske qosyldy. Aıta keteıik, negizgi azyq-túlik taýarlarymen ózin-ózi tolyq qamtamasyz etý jónindegi ındıkatorlarǵa qol jetkizý úshin osy jyly eldiń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń 2024 jylǵa deıingi jospary jáne qant salasyn damytýdyń bes jyldyq kezeńge arnalǵan keshendi jospary qabyldandy.
Nátıjesinde, respýblıkada azyq-túlik óndirisi 4,2%-ǵa, onyń ishinde ósimdik maıy 51%-ǵa, qant 46%-ǵa, jarma 18%-ǵa, balyq (jańa aýlanǵan, salqyndatylǵan jáne muzdatylǵan) 18%-ǵa, un 11%-ǵa, óńdelgen kúrish 5,5%-ǵa, shujyq ónimderi 5,4%-ǵa, makaron óndirý 4,5%-ǵa ósti.
Kólik-logıstıka salasy
Qazaqstannyń negizgi ekonomıkalyq artyqshylyqtarynyń biri – joǵary kólik-logıstıkalyq áleýeti. Ony odan ári damytý úshin 2030 jylǵa deıingi tıisti tujyrymdama ázirlendi. Qujat aıasynda jolaýshylar men júk jetkizý jyldamdyǵyn arttyrý, tsıfrlandyrý men zııatkerlik basqarý júıelerin engizý, ekonomıkalyq jaǵynan belsendi ortalyqtar men eldi mekender arasyndaǵy kólik qatynastaryn damytý, halyqaralyq tranzıttik-kólik dálizderiniń, logıstıkalyq termınaldardyń jáne t.b. ótkizý qabiletin arttyrý jónindegi sharalar qarastyrylǵan. Kúzde uzyndyǵy 836 km Dostyq – Moıynty temirjol ýchaskesiniń ekinshi torabynyń qurylysy bastaldy, bul – temirjol ınfraqurylymy salasyndaǵy eń iri joba. Іri ınfraqurylymdyq bastamalarmen qatar magıstraldyq temirjol jelisin jáne kirme joldardy jańǵyrtý boıynsha jospar jasaldy. Aldaǵy úsh jylda 2 myń shaqyrymnan astam temirjoldy kúrdeli jóndeý júrgizý josparlanǵan.
Halyqaralyq kólik baǵyttaryn damytý sheńberinde Qazaqstan Ázerbaıjan, Túrkııa jáne Grýzııa elderimen 2022-2027 jyldarǵa arnalǵan «tar» dálizderdi sınhrondy joıý jáne Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn nyǵaıtý jónindegi birlesken Jol kartasyna qol qoıdy. Bul turǵyda memleket Aqtaý jáne Quryq porttarynyń ótkizý qabiletin arttyrýdy, «konteınerlik hab» salýdy, sondaı-aq saýda flotyn 10 jańa parommen tolyqtyrýdy josparlap otyr. Osyǵan uqsas sharalar basqa qol qoıýshy elder tarapynan qabyldanady dep kútilýde. Sonymen qatar Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy boıynsha «Qazaqstan Temir jolyn» Ulttyq kólik-logıstıkalyq kompanııaǵa transformatsııalaý protsesi bastaldy. Búgingi tańda QTJ janynan quzyrettilik ortalyǵy quryldy. Onyń negizgi mindeti – jańa logıstıkalyq ónimderdi uıymdastyrý jáne tranzıttik júk aǵyndaryn transqazaqstandyq marshrýttarǵa qaıta baǵdarlaý.
Jol qurylysynyń sapasyn arttyrý maqsatynda Qazaqstannyń klımattyq jaǵdaılaryna saı keletin ozyq tehnologııalar men jańa otandyq materıaldardy engizýge baǵyttalǵan avtojol salasyn reformalaý boıynsha jumystar qolǵa alyndy. Jalpy qoldanystaǵy avtojol jelisiniń jalpy uzyndyǵy 2022 jyldyń basynda 96 myń km qurady, onyń ishinde 24,9 myń km – respýblıkalyq jeli jáne 71 myń km – oblystyq jáne aýdandyq mańyzy bar joldar. 2022 jyly 7 myń shaqyrym jolda qurylys jumystary júrdi. Jalpy 2025 jylǵa qaraı respýblıkalyq joldardyń 100%-yn jáne jergilikti joldarynyń 95%-yn normatıvtik jaǵdaıǵa keltirý, sondaı-aq 52 avtomobıl ótkizý pýnktin jańǵyrtý josparlanǵan.
Byltyr ekonomıkanyń naqty sektorlary men qarjy salasy úlken synaqpen betpe-bet keldi. Eldiń ekonomıkalyq kartasynda úlken ózgerister boldy. Endi bıyl halyqtyń ál-aýqatyn kóterý, ekonomıkany ártaraptandyrý, qarjy sektoryn berik ete túsý, eń bastysy, qymbatshylyqtyń aldyn alý jańa qarqynmen júzege asýy tıis.