Indýstrııalandyrýdyń kelesi besjyldyǵy birqatar óńdeýshi salada naqty mindetterdi sheshýi kerek
Aıtalyq, baǵdarlama qolǵa alynǵan 2010-2013 jyldar aralyǵynda elimizde júzege asyp jatqan Indýstrııalandyrý kartasy boıynsha 600-den astam joba paıdalanýǵa berildi. Olardyń ishinde aǵymdaǵy jyly iske qosylǵandarynyń sany 125-ke jetip otyr. Budan bólek, Indýstrııalandyrý kartasynyń 60-tan astam kásiporyndary óz ónimin eksportqa shyǵara bastaǵan. Sheteldik naryqqa 126 mlrd. teńgeniń ónimi jiberilgen. Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasyna qatysýshy-kásiporyndar 2 trln. 500 mlrd. teńgege ónim óndiripti. Eń bastysy Indýstrııalandyrý kartasynyń nysandarynda 50 myńǵa jýyq adam turaqty jumysqa ornalasqan. Osynyń ózi ǵana memlekettik baǵdarlamanyń naqty ekonomıkadaǵy kórinisin aıǵaqtasa kerek.
Endigi basty mindet - Indýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵyna qamdaný. Bul baǵytta neni basty nazarda ustaý kerektigin QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ótken aptadaǵy Indýstrııalandyrý kúni aıasynda aıqyndap, ol boıynsha Úkimetke qadaý-qadaý tapsyrma júktegen bolatyn. «Biz ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasynyń birinshi besjyldyǵyn aıaqtap kelemiz. Ótken tórt jylda 600-den astam jańa jobalar iske qosyldy. 50 myńnan astam jańa jumys orny ashyldy. Buryn elimizde múldem bolmaǵan óndiris pen taýarlar iske qosyldy. Biz álemniń 30 damyǵan eldiń arasyna kirýge meje belgilep otyrmyz. Endeshe bul eń basty tabystarymyzdyń biri bolmaq», - dedi Elbasy N. Nazarbaev. Bul rette Memleket basshysy aldaǵy mindetter retinde tehnologııalyq baǵytta damyp, ozǵan eldermen básekege túsetindigimizdi alǵa tartty. Memleket basshysy sonymen qatar, jalpy elimizdiń ındýstrııalandyrý isinde bastama jaqsy bastalǵanyn, qazirgi tańda ındýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyq kezeńin qalyptastyrý jumystary qolǵa alynǵanyna nazar aýdardy. Soǵan oraı, N. Nazarbaev birinshi besjyldyq tájirıbesin eskere otyryp, ındýstrııalandyrýdyń aldaǵy qadamdary naqty eseptelip, ekshelgen bolýy kerektigin jetkizdi. «Ekinshi besjyldyqtyń mindetterin, josparlaryn daıarlaý barysynda sapaǵa, tıimdilikke, jobalardyń bir-birimen baılanystylyǵyna basa mán berýge tıispiz. Úkimettiń ishki, syrtqy jáne memlekettik ınvestıtsııa tartýdaǵy naqty josparlary bolýy shart. Sonyń ishinde ındýstrııalandyrý baǵdarlamasynyń kelesi besjyldyǵy birqatar óńdeýshi salanyń naqty mindetterin sheshýi kerek», - dedi Elbasy. Bul rette Elbasy eldiń aldaǵy damýyna toqtala kele, endigi mindet aıasynda shıkizat eksportynan góri, ony el ishinde daıyn ónimge deıin aınaldyrý máselesin qoıdy. «Bizde tabıǵı munaı-gaz qory bar. Biz ony tereń óńdeý dárejesine deıin jetkizýimiz kerek. Ol úshin qazir bizde Atyraý oblysynda áleýetti munaı-hımııa kombınattary salynýda. ıAǵnı, tek shıki munaı ǵana óndirmeı, ony daıyn ónimge deıin, polımerlerge deıin jetkizýimiz kerek. Gaz salasynda da tereń qaıta óńdeý óndirisi bolý kerek. Mine, osy kásiporyndardyń aınalasynda shaǵyn jáne orta bıznes kásiporyndaryn qurý kerek. Agroónerkásip salasynda da ónimder bar, ony álemdik dárejedegi tamaq ónerkásibi ónimderiniń dárejesine jetkizýimiz kerek. Qazaqstan úshin dástúrli salalardaǵy ósimniń joǵary qarqynyn saqtap qana qoımaı, olardyń ónimdi óńdeýge mamandanýyn qamtamasyz etý qajet», ‑ dep túıindeıdi N. Nazarbaev.
Toqtala ketetin jaıt, osy Indýstrııalandyrý kúni aıasyndaǵy jalpyulttyq telekópir barysynda Elbasy iske qosqan nysandardyń birazy sol shıkizattardy tereń óńdeý máselesin sheshýge baǵyttalady. Aıtalyq, Prezıdent N. Nazarbaev Almaty oblysy Panfılov aýdanyndaǵy Jarkent krahmal-sirne zaýytyn saltanatty jaǵdaıda iske qosa otyryp, bul zaýyttyń mańyzdylyǵyna toqtalǵan bolatyn. Atalmysh zaýyt ónerkásipte júgeri daqylyn tereń óńdep, onda tolyq qantty aıyrbastaıtyn ónimder shyǵaryla bastaıdy. Budan bólek, zaýytpen qosa Jarkent óńirinde júgerige qatysty tereń óńdeýdiń tutastaı klasteri qalyptaspaq. Sóıtip, ındýstrııalandyrý kartasy aıasyndaǵy nysan shetten ımporttalatyn ónimderdi otandyq ónimmen almastyratyn bolady. Zaýyt azyq-túlik qaýipsizdigi turǵysynan da mańyzdy bolmaq. Sondyqtan da, Elbasy: «Panfılov aýdany bir kezderi óziniń joǵary júgeri suryptary arqyly udaıy maqtanyshqa ıe edi. Alaıda, bul dárejeden sońǵy ýaqytta aıyrylyp qaldyq. Ony qaıtadan qalpyna keltirýge tıispiz. Osy turǵydan alǵanda júgerini tereń óńdeýge kiriskenderińiz qýantady», - degen bolatyn.
Al dál osy Jarkent óńirinde júgeri alqabyn qaıta jańǵyrtý máselesin osydan biraz buryn Parlament Májilisiniń jalpy otyrysynda Úkimet basshysynyń atyna saýal joldaǵan depýtat Qýanysh Sultanov ta kótergeni este. «Qazaqstannyń Qytaımen shekarasyndaǵy ońtústik-shyǵys qaqpasy sanalatyn Uly Jibek Jolynyń tarıhı shejireli qoınaýy, Almaty oblysy Jarkent óńiriniń jeri shuraıly, egistik, kókónis, baý-baqshasyn sýarýǵa sýy jetkilikti, qysy jumsaq, janǵa azyq, malǵa jaıly. Osyndaı turmysqa qolaıly ólke ótken ǵasyrdyń 20-30 jyldarynda Qazaqstanda bolǵan alapat asharshylyq tusynda elimizdiń ortalyq, soltústik, batys óńirlerinen jan saýǵalap kelgen myńdaǵan baýyrlarymyzdy asharshylyq aranynan saqtap qaldy. Jarkent jerine kórshiles Qytaı sharýalary da ejelden beri kóz tigip, qyzyǵýmen keledi. Al óńirdiń birden bir ereksheligi - Qazaqstannyń basqa oblystarynda óse bermeıtin, ósse de ashyq kún men sýǵa baılanysty osy jerdegideı ónim bere almaıtyn adamǵa da, malǵa da azyqtyq qýaty bar, dárýmendik quramy san alýan, dúnıe júzinde strategııalyq daqyl sanalatyn júgerige qolaıly», - dedi depýtat. Qýanysh Sultanovtyń aıtýynsha, ótken ǵasyrda Panfılov aýdany júgeri tuqymyn Qazaqstannyń barlyq soltústik oblystaryna, Reseıge, Shyǵys Eýropa elderine eksportqa shyǵaryp, mal azyǵynyń sapasyn kóterip turǵan. Keıin sharýashylyq quldyrap, júgeri egisteri búlinip ketti. Osyǵan oraı, Q. Sultanov Úkimettiń mal basyn asyldandyrý, eksportqa et shyǵarý baǵytynda baǵdarlama jarııalap jatqanyn tilge tıek etip, bul rette eń aldymen azyq tapshylyǵyn eńserý qajettiligin atap ótti. «Ótken qysta qanshama mal azyq tapshylyǵynan qyryldy. Turaqty, qorekti mal azyǵynyń bazasyn jasamaı eshqandaı mal bordaqylaý júzege aspaıtyny túsinikti bolsa kerek. Sosyn elimizdiń barlyq kınoteatrlary men demalys oryndarynda balalarymyz Qytaıdan, Túrkııadan, basqa alys shetelderden kelgen «pop-korn» sekildi júgeri ónimderin jegenine máz. Osyǵan baılanysty, Almaty oblysy, Panfılov aýdanyndaǵy júgeri sharýashylyǵyn qaıta qalpyna keltirý, aýdandaǵy sýarmaly jerlerdi tolyq ıgerý týraly bastamany qoldaýdy suraımyz», - dedi Úkimet basshysynyń atyna joldaǵan saýalynda depýtat Q. Sultanov. Bul rette depýtat júgeri alqabyn, onyń ónimin, tuqymdyq dándi sýbsıdııalaýdyń kólemin qaıta qarap, júgerishilerdi yntylandyrýdy jolǵa qoıý qajettigin alǵa tartty.
Aıta keterligi, Elbasynyń qatysýymen iske qosylǵan Jarkent qalasyndaǵy jańa tehnologııaly krahmal-sirne zaýyty qazirdiń ózinde júgeri dáninen 26 túrli ónim shyǵaryp, 400-den astam adamǵa jumys berýdi qamtıtyn bolady. «Sondyqtan zaýytqa qoldaý kórsetip 50 myń tonna júgeri satyp alýǵa kvota berip, tuqymdyq qor jasaýdy uıymdastyrý qajet. Sonymen qatar, júgeri jınaý kezinde janar-jaǵar maı alýǵa qoldaý kórsetilse ıgi. Aýdandardaǵy sýarmaly arnalardy, qyrmandardy júgeri dánin saqtaıtyn arnaıy orynardy jóndeýden ótkizip, qalpyna keltirý qajet. Júgeri alqaptaryn mıneraldy tyńaıtqyshtarmen, qajetti júgeri jınaý tehnıkasymen qamtamasyz etý sharalaryna kómek kórsetilýi kerek. Mundaı sharalardy Almaty oblysynyń Eńbekshiqazaq, Uıǵyr aýdandarynda da júgeri jáne soıa alqaptaryn qalpyna keltirip, elimizdiń mal azyqtyq bazasyn nyǵaıtylǵany abzal», - dedi depýtat Q. Sultanov.
Bundaı qadam shyndyǵynda aýyl sharýashylyǵyn damytý men osy salanyń ónimderin tereń óndeý máselesine oń serpin beretin edi. Sondyqtan da, Elbasy N. Nazarbaev Jarkenttegi júgeri alqaptaryn jaıqaltýdy qaıta qalpyna keltirý máselesin alǵa tartyp otyr emes pe?