Indýstrııalandyrý: Taý-ken metallýrgııada ósim bar
Aıta keterligi, 2009-2019 jyldary aralyǵynda metallýrgııa ónerkásibindegi óndiris kólemi 4,5 esege artyp, 1,1 trln teńgeden 4,9 trln teńgege jetti. Sońǵy 10 jyldyń ishinde metallýrgııalyq óndiristiń naqty kólem ındeksi 1,5 esege artty. Tek osy jyldyń 11 aıynda ǵana metallýrgııalyq óndiris kólemi 11,6 paıyzǵa artyp, 4,98 trln teńgeni, naqty kólem ındeksi 1,6 paıyzdy qurady. Ótken jyly salaǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi eki ese artyp, 309,8 mlrd teńgege jetse, osy jyldyń qańtar-qarashasynda 327,4 mlrd teńge boldy. Ótken 10 jyldyń ishinde Qazaqstanda tústi metalldar kenin óndirý sektoryndaǵy óndiris aıtarlyqtaı artqanymen, temir kenin óndirý burynǵy deńgeıinde. Bul rette tústi metall óndirýge salynatyn ınvestıtsııanyń ulǵaıyp kele jatqany baıqalady.
Elimizdiń taý-ken metallýrgııasy negizinen qala quraýshy óndiris orny sanalady. Negizgi 5 iri kásiporyn, atap aıtqanda «Qazmyrysh», JShS, «Qazaqmys» korporatsııasy» JShS, «Eýrazııalyq top» JShS, «ArselorMıttal Temirtaý» AQ jáne KazMinerals toby Qaraǵandy, Shyǵys Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynyń aýmaǵynda shoǵyrlanǵan. Qazaqstannyń ónerkásip sektorynda 200 myńnan astam adam eńbek etedi. Bul sektordy halyqty jumyspen qamtý turǵynda eń qamtymdy salanyń birine aınaldyryp otyr. ıAǵnı, taý-ken metallýrgııada ekonomıkalyq turǵyda belsendi árbir otyzynshy qazaqstandyq jumys isteıdi.
Jalpy, álemdi ábigerge salǵan koronavırýs ınfektsııasy bul salaǵa da keri áserin tıgizip, kóptegen kásiporyn keıbir jobalaryn keıinge qaldyrǵan bolatyn. Degenmen, taıaýda QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Indýstrııalyq damý jáne ónerkásiptik qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy Marat Qarabaev Qazaqstannyń 40 jetekshi taý-ken óndirýshi kompanııasynyń osy daǵdarystardy jeńýge jaqsy múmkindigi bar ekendigin aıtqan edi.
«Buǵan pandemııa kezeńinde memlekettiń ýaqytyly qoldaýy yqpal etti. Ótken 2019 jylǵy tabysty qyzmet pen salaǵa salynǵan aýqymdy kapıtaldyq salymdar arqyly qazaqstandyq taý-ken-metall sektory jańa jaǵdaıǵa beıimdele aldy jáne jańǵyrtý jolyna qaraı turaqty jyljyp keledi. Jańa tehnologııalyq ınnovatsııalar men tsıfrlyq sheshimderdi qoldanýdyń, saýatty menedjmenttiń arqasynda, jalpy ónim shyǵarý kólemin kúrt tómendetpeı, jumys oryndaryn saqtap qala aldyq jáne ınvestıtsııalyq jobalardy tolyq kólemde iske asyra aldyq. Taý-ken salasynda esh quldyraý baıqalmaıdy jáne kórsetkishter 2019 jylǵy deńgeıde qalyp otyr. Meniń oıymsha, pandemııa kezeńi úshin bul óte jaqsy kórsetkish. Taý-ken kesheni kompanııalaryndaǵy tsıfrlandyrý men qoljetimdi tehnologııalar Prezıdent Joldaýynda aıtylǵan ulttyq básekege qabilettilikke qol jetkizýdiń negizgi quraly. Ónerkásip pen IT-sala arasyndaǵy ózara tıimdi yntymaqtastyq pandemııadan keıingi kezeńde qozǵaýshy kúshke aınalýy múmkin zamanaýı tsıfrlyq tehnologııalyq platformalardy qalyptastyrýǵa múmkindik beredi», - dedi Marat Qarabaev.
Al Respýblıkalyq taý-ken óndirýshi jáne taý-ken metallýrgııa kásiporyndary qaýymdastyǵynyń atqarýshy dırektory Nıkolaı Radostovets taý-ken óndirý salasy qıyn jaǵdaıda turaqtylyqty saqtap qana qoımaı, keı jerlerde óndiristi de arttyra alǵanyn aıtqan bolatyn.
«Bizde quldyraý joq. Óndiris úzdiksiz júretindikten, aıtarlyqtaı qıyn jaǵdaıǵa tap boldyq. Biz Taý-ken óndirýshi jáne taý-ken metallýrgııa kásiporyndary qaýymdastyǵynyń jedel shtabynda úzdiksiz jumys istedik, sanepıdemıologııalyq sharalardyń qatań saqtalýyn, olardyń tolyq kólemde júrgizilýin talap etetin jaǵdaılarda kásiporyndarǵa kómektestik. Árıne, qıyn boldy, aımaqtar, eldimekender jabyldy, standarttan tys áreket etýge týra keldi. Indýstrııa mınıstrligine, Úkimetke osyndaı sheshimderdi tapqany úshin rızamyz, óıtkeni biz vahtada júrgen qyzmetkerlerdi testileýden ótkize aldyq», - degen edi Nıkolaı Radostovets
Aıta keterligi, taý-ken metallýrgııa salasy jergilikti qamtý úlesin arttyrýda da draıver sanalady. Taý-ken óndirý sektorynda 732 kompanııa jumys isteıdi. Osy kompanııalardyń 2020 jyldyń 8 aıyndaǵy taýarlar, jumystar men qyzmetterdi satyp alýynyń jalpy kólemi 700,2 mlrd teńge bolsa, onyń 395,1 mlrd teńgesin nemese jalpy satyp alýdyń 56,4 paıyzyn jergilikti qamtý qurap otyr. Taý-ken metallýrgııa kompanııalarynyń satyp alýynda jergilikti jetkizýshilerdiń qyzmeti basym. Máselen, bıyl jergilikti taýar óndirýshiler Arselor Mıttal Temirtaý kompanııasyna kórsetken qyzmetteriniń kólemi 5 mlrd teńgeden 24,5 mlrd teńgege deıin artty. Al jyldyń sońyna deıin Qazaqmys qaraǵandylyq óndirýshilerden satyp alynatyn taýarlardyń úlesin 10 mlrd teńgeden 15 mlrd teńgege deıin jetkizýdi josparlap otyr.