Indýstrııalandyrý kúni. 1 000 kásiporynnyń kúshi qalaı baǵalanady
Indýstrııalandyrý kúni qarsańynda «QazAqparat» HAA oqyrmandardy ındýstrııalandyrýdyń damýy kezindegi jańalyqtarmen tanystyrady.
Eń aldymen 2003 jyly Qazaqstannyń ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý strategııasy qabyldanǵan ýaqytqa sheginis jasalyq. Elimizde ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq ınfraqurylymnyń mamandandyrylǵan ınstıtýttary quryldy. Olar - «Ulttyq qor», «Qazaqstan damý banki», «Qazaqstannyń ınvestıtsııalyq qory», «Ulttyq ınnovatsııalyq qor». Negizgi basymdylyq kásipkerlik qyzmet pen jańa óndiris oryndaryn qurýdy yntalandyrýǵa berildi.
Joǵary baǵanyń shıkizatqa yqpaly jáne ekonomıkadaǵy qurylymdyq ózgerister óńdeý ónerkásibiniń damýyna kedergi keltirdi. Álemdik qarjylyq daǵdarys shıkizattyq damýy modeliniń turaqsyzdyǵyn kórsetti. Osy syn-qaterlerge jaýap retinde 2009 jyldyń mamyr aıynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev údemeli ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damýdyń besjyldyǵy bastalǵanyn jarııalady. Shıkizattyq damýdyń ornyna Qazaqstan belsendi sheshimder jolyn tańdap, ınvestıtsııa úshin qolaıly óńdeý ónerkásibin qalyptastyra aldy. 2010 jyldan beri óńdeý sektoryna 26 mlrd dollardan astam qarjy ınvestıtsııalandy. Tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń árbir besinshi dollary óńdeý salasyna jumsaldy. Búgingi tańda qazaqstandyq ónim 112 elge eksporttalady, 5,5 trln teńgege 1 080 joba jasaldy, 101 myń turaqty jumys oryndary quryldy. Janarmaı-energetıkalyq resýrstardy paıdalanýdyń tıimdiligi joǵarylady. Indýstrııalandyrý jyldarynda Qazaqstan ekonomıkasyndaǵy energııanyń jumsalýy 15 paıyzǵa deıin tómendedi.
Indýstrııalyq úlginiń mólsherlemesi Qazaqstannyń álemdik dańdarystyń jańa tolqyny synaǵynan ótýine múmkindik berdi. Serpilistiń arqasynda Qazaqstan JІÓ-ni úsh esege arttyrdy - 2009 jylǵy deńgeıge sáıkes - 17-den 46,9 trln teńgege, ónerkásip eki eseden astam artty (9,1-den 19 trln teńgege), óńdeýshi kásiporyndar sany 188,8-den 236,1 myńǵa artty, ınnovatsııalyq ónim óndirisi bes esege artty - 82,6-dan 445,8 mlrd teńgege jetti.
2015 jyly Nursultan Nazarbaev jańa tarıhı kezeń qarsańynda memleket qurylysynyń kelesi kezeńin bastady. Elbasynyń «5 ınstıtýtsıonaldyq reformasy» - bul eń kúrdeli syndardan ótý, al «Ult jospary «100 naqty qadam» - ár qazaqstandyqtyń ortaq iske qosar úlesi. Ult kóshbasshysy jahandyq básekelestiktiń kúsheıip kele jatqanyn boljady, Nazarbaev ulttyq ekonomıka modernızatsııasynyń úshinshi kezeńin bastady.
2017 jyl - Qazaqstandaǵy iri ózgerister jyly
2017 jyly Qazaqstanda iri ózgerister jasaldy. El kóz aldymyzda ózgerdi: konstıtýtsııalyq reforma júrgizildi, qoǵamdyq sanany jańǵyrtý men 2050-strategııasynyń maqsattaryn qarsy alýǵa senimdi kópir bolǵan Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrtýyn damytý júzege asyryldy. Baǵdarlama «100 naqty qadam» ult josparyna negizdelgen.
Bul mindetterdi tıimdi júzege asyrý úshin úkimet erekshe qural «jobalyq basqarýdy» qoldandy. Ol negizgi alty qaǵıdadan turdy: maqsat pen tapsyrmalardy bilý, nátıjege jumys isteý, resýrstardy ońtaıly paıdalaný, alystaǵyny aldyn ala kórý, shyǵyndardyń ashyqtyǵy jáne táýekelderdi basqarý.
Jobalyq basqarýdyń negizgi maqsaty - ekonomıkalyq ósim qarqynyn jyldamdatý úshin qosymsha sharalar qabyldaý. Osylaısha, josparlanǵan ekonomıka ósiminiń qarqynyn +2,5-3%-ǵa jyldamdatý jáne onyń qurylymyn sapaly ózgertý.
Úshinshi jańǵyrtýdy sátti júzege asyrýdyń negizgi bes maqsattyq kórsetkishi anyqtaldy. Osylaısha, 2017-2021 jyldary 4,9% deńgeıine shyǵý josparlanyp otyr. 2021 jyldan bastap JІÓ-niń naqty ósimin 5,5-6% arttyrý jáne 2025 jylǵa deıin sol deńgeıde saqtap turý josparlanyp otyr.
Ortasha jyldyq eńbek ónimdiliginiń ósý qarqynyn 2017-2021 jyldary 4,3% deńgeıge, 2022-2025 jyldary jyl saıyn 5,4%-ǵa jetkizý josparlanyp otyr.
640 myń jańa joǵary óndiristi jumys oryndary qurylyp, ınvestıtsııa ósimin baıaý arttyra otyryp, ortasha jyldyq qarqyn qamtamasyz etiletin bolady: 2017-2021 jyldary jyldyq ortasha ósý qarqyny jylyna - 6,4%, 2022-2025 jyldary jyl saıyn - 8,6%. Bul maqsattarǵa jetý úshin Úkimet 2017 jyly barlyq baǵyttar boıynsha jumystar kólemin kúsheıtti.
Otyn-energetıkalyq keshen. Polıpropılen óndirisi boıynsha zaýyt qurylysyna Qytaıdyń memlekettik damý bankimen 2 mln AQSh dollary bolatyn nesıelik kelisim bekitildi. Jobaǵa qatysý úshin álemdegi iri polıetılen óndirýshilerdiń biri - «Borealis» kompanııasynyń kelisimi alyndy.
Óńdeý ónerkásibi jáne taý-ken salasy. 1949,2 mlrd teńge somasyna 20 jańa joǵary tehnologııaly eksport óndiristerin júzege asyrý bastaldy.
Agroónerkásiptik keshen. 684 aýyl sharýashylyq kooperatıvi quryldy, aýyl sharýashylyǵy ónimderin óńdeý boıynsha 11 kásiporyn turǵyzyldy jáne jańǵyrtyldy. Astanada, Almatyda jáne Shymkentte úsh kóterme-logıstıkalyq ortalyq iske qosyldy.
Transport jáne logıstıka. Іri tonnalyq konteınerlerdi tasymaldaýǵa qajetti 1995 jalǵamaly platformalardy satý jáne satyp alýdyń úshjaqty kelisimi bekitildi. EKSPO-2017 kórmesi kezinde QHR-dan tranzıttik áýe jolaýshylary úshin 72 saǵattyq vızasyz rejim engizildi. Nátıjesinde 4 389 tranzıttik jolaýshy osy múmkindikti paıdalanyp, Qazaqstanǵa kelý múmkindigine ıe boldy.
Áleýmettik sala. 2017 jyly bul salaǵa basa nazar aýdaryldy. Deni saý ultsyz ekonomıkany saýyqtyrý múmkin emes. Medıtsınalyq qyzmet naryǵyn lıberızatsııalaý men ákimshilik kedergilerdi joıý maqsatynda tekserý paraqtaryndaǵy sanıtarlyq talaptar 6,3 esege (11 myńnan 1 740-qa deıin) azaıdy. Bıznesti tekserý sany 1,7 esege qysqardy. Memlekettik-jekeshelik áriptestiktiń 93 ınvestıtsııalyq jobasynan pýl qalyptasty jáne onyń 31 jobasy boıynsha 18,5 mlrd teńgege kelisimder jasaldy. Bilim berý jáne WorldSkills halyqaralyq standarttary boıynsha tehnıkalyq-kásiptik oqytýda kadr daıarlaý júıesinde 22 jańa baǵdarlama engizildi. Suranysqa ıe mamandyqtar boıynsha qysqa merzimde oqytýdyń modýldik baǵdarlamalary jasaldy. Kásipkerlik negizderi boıynsha 13 myń adam oqytyldy. 443 kolledj qosarly bilim berý tehnologııasyna kóshti.
Týrızm - ekonomıkanyń jańa salasy. Munda «Kazakh Tourism» UK» AQ jáne «Jol jıegindegi qyzmet kórsetý qaýymdastyǵy» quryldy, Qazaqstannyń kıeli jerleri kartasy jasaldy. Oǵan 500-den astam nysan enip, «Kazakhstan Travel» saıty quryldy.
Shaǵyn jáne orta bıznes. Kásipkerlik qyzmetti qaıta retteý máseleleri boıynsha zań jobasy ázirlendi. Qujat 13 kodeks pen 103 zańǵa myńnan astam túzetýler engizýdi kózdeıdi. 30 497 talaptyń 17 654-i (57%) ońtaılandyryldy jáne qysqartyldy. Memlekettik organdardyń baqylaý jáne qadaǵalaýdyń 137 qyzmeti joıyldy.
Qarjylyq turaqtylyq. Salyq kodeksi men oǵan ilespe zańdar jobasy ázirlendi. Sondaı-aq, kedendik ákimshiliktendirýdi jetildirý maqsatynda «Astana-1» aqparattyq júıesiniń pılottyq júıesi iske qosyldy.
Tsıfrlandyrý. Ekonomıkanyń óńdeý men taý-ken salalaryndaǵy 500 kásiporynnyń Indýstrııa 4.0 elementterin engizýge daıyndyǵy tekserildi. Osylaısha, jobalyq basqarýdyń barlyq baǵyttary boıynsha qabyldanǵan sharalardyń arqasynda 10 aıdyń qorytyndysy boıynsha JІÓ ósimi 4 paıyzdy qurady. Ónerkásip, saýda, kólik, aqparat jáne baılanys salalarynda ósim dınamıkasy baıqalady. Ásirese, ónerkásip salasyndaǵy ósim 7,5%-dy kórsetken. Aýyl sharýashylyǵyndaǵy ósim - 2,1%, kólik qyzmetindegi ósim - 4,7%, baılanys - 3,2%, saýda - 3%.
2017 jyly 10 myń qazaqstandyqqa jumys
2017 jyl - ındýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵynyń úshinshi jyly jáne 2015 pen 2016 jyldardaǵy baıaýlaýdan keıin ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirýdiń alǵashqy jyly. Ekinshi besjyldyqtyń bastalýy álemdik ekonomıkadaǵy kúrdeli máselelerdiń kóbeıýimen tuspa-tus keldi, biraq Qazaqstan ekonomıkasy tótep bere aldy jáne memlekettiń bar kúshi óńdeý ónerkásibindegi mańyzdy salalarǵa - metallýrgııa, hımııalyq ónerkásip, munaı óńdeý, mashına qurastyrý jáne azyq-túlik ónimderin óndirýge jumsaldy. Ekinshi besjyldyqtaǵy basty baǵyt eksport ósimi men eńbek ónimdiligi boldy. Bıyl jalpy quny 1,9 mrln teńge bolatyn 127 joba engizildi, 10 myńnan astam turaqty jumys orny ashyldy. Investıtsııalyq jáne eksporttyq strategııalar qabyldandy.
2017 jyly óńdeý ónerkásibin damytýdyń negizgi kórsetkishteri boıynsha oń dınamıka baıqaldy. Osylaısha, 2016 jylǵy quldyraýdan keıin 2017 jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda óńdeý ónerkásibindegi eńbek ónimdiligi ósti, bul saladaǵy árbir jumysshy orta eseppen 3,6 myń dollarǵa kóbirek óndiretin boldy. Óńdeý ónerkásibindegi qazaqstandyq ónimdi eksporttyq tasymaldaý da ósip keledi. 2016 jyly shamamen 8%-dyq qysqartýdan keıin 2017 jyldyń alǵashqy 8 aıy boıynsha, bul kórsetkish 23%-ǵa ósti. Satylym geografııasy álemniń 112 elin qamtydy.