«Import» súttiń qurǵaǵy, densaýlyqty urlady» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 19 shilde. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 19 shilde, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

Áıelderde jıi kezdesetin sút bezi qaterli isigi - qaýipti dert. Eýropada osy dertten jyl saıyn 350 myń jańa oqıǵa tirkelip, 130 myń áıel kóz jumsa, bizdiń elimizde de sút bezi qaterli isigi onkologııalyq aýrýlardyń ishinde birinshi orynda tur. Omyraý obyrymen tirkelgen 3 myń áıeldiń 1 myńnan astamy jaryq dúnıemen qoshtasqan. Mamandardyń aıtýynsha, paıda bolǵany birden bilinbeıtin keseldiń kesirinen kóptegen kelinshek aýrýyn asqyndyryp alady. Osy oraıda «Egemen Qazaqstan» gazetini tilshisi Qazaq onkologııa jáne radıologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń ǵalym-mammologi, medıtsına ǵylymdarynyń doktory Shynar Talaevaǵa jolyǵyp, qaterli isiktiń aldyn alýǵa qarsy qoldanylatyn sharalar jóninde aıtyp berýin suraǵan. Suhbat «Aldyn alý kerek, sonda ókinish bolmaıdy» degen taqyryppen berilgen.

***

«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, elimizdiń Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri agenttigi alaqol kompanııalar jýyq arada Qazaqstannyń qurylys naryǵynan qýylady dep ýáde berdi. «Qazir lıtsenzııa berýdiń jańa júıesine kóshtik. Bizde turǵyn úı salýǵa 44 myń lıtsenzııa berilgen. Bul baryp turǵan bassyzdyq! Oılap qarasaq, Qa­zaqstanda úı salǵysy kelgen kez kelgen azamat baryp, lıtsenzııa ala bergen. Qazir tártip kú­sheıtildi. Tártip ornatýymyz kerek. Qurylyspen aınalys­paıtyn kompanııalar rynoktan alastalýy kerek. «Besoba» sııaq­tylarǵa bizde oryn joq!» - depti sársenbi kúni jýrnalısterge agenttik tóraǵasynyń orynbasary Nıkolaı Tıhonıýk. Maqala «Alaqol kompanııalar alastatylady» degen taqyryppen berilgen.

 

Belgili teoretık, ǵalym Albert Eınshteınniń tilin shyǵaryp turǵan fotosýretin barlyǵyńyz kórgen shyǵarsyz. Kórgen sátte teorııalyq fızıkanyń negizin qalaǵan ǵalymnyń bul qylyǵyn túsine almaı tańǵalǵan da bolarsyz. Iá, mundaı daryndar ózderiniń jańa eńbekterimen ǵana emes, túrli qylyqtarymen de tańǵaldyratyn bolǵan. ıAǵnı ǵulamalar iriligimen erekshelenip qoımaı, usaq-túıek ádetterimen de elden erek qylyq tanytatyn. Endeshe, daryndardyń dara qylyqtary jaıly bilgińiz kelse «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyn jiberip almańyz.

***

«Alash aınasy» gazetiniń búgingi sanynyń bas maqalasy «Qyzyljar qoryqtary qamqorlyqqa zárý» degen taqyryppen jaryq kórgen. Onda Qyzyljar óńirindegi birneshe tabıǵı qoryqtardyń búgingi múshkil jaıy baıandalady. Ekologııalyq apattyń aldyn alý úshin mamandar bul máselege kádimgideı bas qatyryp otyr. «Qyzyljardyń tabıǵaty eshkimdi de qyzyqtyrmaı qoımasy anyq. Ormandy alqaptarynyń toqsan paıyzyna jýyǵyn myń buralǵan qaıyńdar alady. Sondyqtan da bul óńirler aqyndardyń aýyzynda aq qaıyńdar ólkesi dep te atalady. Kún ysyǵan saıyn osynaý sulý tabıǵatqa tóner qaýip te arta tústi. Jyl saıyn jaz mezgilinde bolatyn alapat órt oblys aýmaǵyndaǵy alty birdeı qoryqty meken etetin ań-qustarǵa kesirin tıgizbeı qoımaıdy», - dep jazady basylym.

 

Sonymen qatar osy  gazette «Import» súttiń qurǵaǵy, densaýlyqty urlady» degen taqyryppen basylǵan maqalada qazirgi saýdadaǵy qurǵaq sút ónimderiniń adam aǵzasyna zııan ekendigi aıtylady. Alaıda bul jaǵdaıǵa tıisti oryndar mán bermeı keledi. Agrarlyq sektordy damytyp, iri qara malyn ósirip otyrǵan Qazaqstan nege ózgeniń qurǵaq sútin talǵajaý etýge májbúr. Maqala osy saýaldarǵa jaýap izdeıdi. «Statıstıkalyq derekterge súıensek, jylyna bizdiń bir sıyr 2 myń lıtr sút beredi eken. Salystyrý úshin aıtsaq, álemdegi eń súti mol golshtın sıyrynyń kórsetkishi - 5-7 myń lıtr. Jalpy Zeńgi baba tuqymynyń sany kúrt kemigen ýaqytta otandyq sanaqshylarǵa sený de qıyn», - dep jazady basylym.