Iesiz jer tozady - Álibek Asqarov
«Bir mysal aıtaıyn. Ótken jyldary Shveıtsarııaǵa bardyq. Sonda jap-jasyl bop, shaqpaq-shaqpaq ıgerilgen jerlerdi kórdik. Bir jerde júzimdikter, bir jerde kókónister. Keremet ádemi kórinis. Kóldeneń jatqan bir butaq joq. Sosyn álgi egistiktiń qojaıynymen sóılestik. Sózinen bilgenimizdeı úsh ǵasyrdan beri ata-babasynyn kele jatqan murasy eken. Ákesinen balasyna, balasynan nemeresine, nemeresinen shóberesine sol úsh ǵasyr boıy osy jerde ár qadaq jerin óńdep kele jatyr. Bizde de oılaımyn eger sondaı ıeleri tabylyp osylaı óńdep jatsa qazaq jeri de sóıtip gúldep shyǵa keler edi», - deıdi jazýshy.
Ǵalymnyń aıtýynsha, kez-kelgen qazaqstandyq óz jerin paıdalanyp gúldendire alady. Ol úshin memleket bar jaǵdaıdy jasap otyr.
«Jer týraly kodekstiń ózinde de ashyq aıtylǵan jer sheteldikterge satylmaıdy dep. Sondyqtan buǵan endi sonshalyqty alańdaýshylyqtyń, onyń astarynan bir qaýip izdeýdiń qajeti shamaly aý dep oılaımyn. Óıtkeni, ıesizdik jerdi tozdyrady. Jerge qashan da ıe kerek. Iesi bar jer qashanda kógeredi. Osy jaǵyn umytpaıyq», - dedi ol.
Aıta ketý kerek, 2015 jyldyń 2-qarashasynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń Jer kodeksine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zańymen Jer kodeksine birqatar ózgerister engizilgen bolatyn.
Atalǵan ózgerister aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerdi utymdy ári tıimdi paıdalanýdy qamtamasyz etý úshin jerdi naryqtyq aınalymǵa engizý maqsatynda qolǵa alyndy.
Oǵan sáıkes, aýktsıon ótkizý arqyly jer ýchaskelerin berýdiń jańa mehanızmin engizý kórsetilgen.
Máselen, memlekettik menshiktegi aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer ýchaskeleri Qazaqstan Respýblıkasynyń jeke jáne zańdy tulǵalaryna aýktsıondar arqyly satý jolymen jeke menshik quqyǵymen mynadaı tártippen beriletin bolady:
Birinshi kezekte - jer ýchaskesiniń kadastrlyq (baǵalaý) qunyn arttyrýdy kózdeıtin aýktsıon arqyly.
Eger eki aýktsıon ótkizý qorytyndylary boıynsha ýchaske ótkizilmese, onda ol ýchaske baǵasynyń kadastrlyq qunnan belgilengen eń tómengi shekke (kadastrlyq qunnyń 50 %) deıin tómendetilýin kózdeıtin aýktsıonǵa qoıylatyn bolady.
Ekinshiden, jalǵa berilgen jer ýchaskesin satyp alý boıynsha jeńildik jaǵdaılaryn usyný kózdelgen.
Atalǵan norma Qazaqstan Respýblıkasy azamattary men zańdy tulǵalarynyń múddelerin eskeredi jáne olarǵa buryn berilgen aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer ýchaskelerin jaldaý merzimi aıaqtalǵanǵa deıin jeke menshikke onyń kadastrlyq qunynyń 50% mólsherinde aıqyndalatyn jeńildikti baǵamen, tóleý merzimin 10 jylǵa deıin uzartyp satyp alý quqyǵyn beredi.
Sondaı-aq, osyndaı úlesterin sharýashylyq seriktestikterdiń jarǵylyq kapıtalyna salym retinde nemese óndiristik kooperatıvterge jarna retinde bergen jer úlesteri ıeleriniń quqyqtaryn qorǵaıtyn norma kózdeledi.
Úshinshiden, jalǵa berilgen aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jerdi paıdalaný boıynsha shekteýlerdi alyp tastaý.
Kodeks jer paıdalanýshylarǵa jaldaý quqyǵymen, atap aıtqanda, jaldaý merzimi sheginde bankke kepildikke salý, ıelikten shyǵarý quqyǵymen quqyqtyq mámileler jasaýǵa múmkindik beredi.
Tórtinshiden, jer ýchaskesiniń nysanaly maqsatyn ózgertý rásimin jeńildetý.
Jer kodeksine engizilgen jańa ózgeristerge sáıkes atalǵan ýchaskelerde aýyl sharýashylyǵyn júrgizýge baılanysty obektiler salý kezinde jáne sharýashylyq júrgizý nysanyn ózgertý kezinde aýyl sharýashylyǵy jerleriniń nysanaly maqsatyn ózgertý rásimin alyp tastaý kózdeledi.
Aıta ketý kerek, engizilgen ózgerister 2016 jyldyń 1-shildesinen bastap kúshine enedi.