Hrapýnovtyń qansha baılyǵy bar ekeni anyqtaldy - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstan Respýblıkasy demokratııalyq memleket qurýda mańyzdy tabystarǵa, básekege qabiletti ekonomıka qurýda, qoǵamnyń áleýmettik jańǵyrtylýynda edáýir jetistikterge jetti. Táýelsiz Qazaqstannyń alǵashqy Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń reformasynyń aýqymdylyǵy tarıhı az ýaqyt ishinde memleketimiz ben qoǵamymyzdy túbegeıli ózgertýge múmkindik berdi» dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda jaryq kórgen «Prezıdent jáne zııatkerlik áleýet» atty maqalasynda. Maqala avtory E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń rektory, zań ǵylymdarynyń doktory, professor Erkin Kóbeev.
Onyń aıtýynsha, N.Á.Nazarbaev jastarǵa elimizdiń búkilálemdik qoǵamda básekege qabiletti memleket bolýy árbir qazaqstandyqtyń bilimi men aqyl-zerde, parasat dárejesine baılanysty ekenin ár ýaqytta aıtýdan jalyqpaıdy, sondyqtan «bizge ulttyq ıntellektiniń dińin qurý, halyqaralyq deńgeıde básekege túse alatyn erýdıtsııaly adamdar qajet».
«Kóshbasshynyń elimizdiń zııatkerlik áleýetin qalyptastyrý ıdeıasy «Intellektýaldy ult - 2020» jańa memlekettik joba jasaýǵa túrtki boldy, joba negizinde úsh aspekti bar «bilim berý júıesindegi serpilis; ǵylymdy damytý jáne elimizdiń ǵylymı áleýetin arttyrý; jańartpashyldyqty damytý». Zamanaýı álemde jańartpashyldyq maǵynasynyń aýqymdylyǵy sonshalyq, búgingi kúni qoǵam damýynyń deńgeıin onyń jańartpashyldyq ekonomıkasynyń deńgeıimen anyqtaıdy. Soǵan baılanysty «jańartpashyldyq úrdisti tıimdi basqara alatyn, jańashyldyq jobalar jasaı alatyn jáne damytýǵa qabiletti joǵary bilikti mamandarǵa» degen qajettiliktiń ósýi zańdylyq», - deıdi avtor.
Sondaı-aq, gazette «Tergeý: Hrapýnov iri qylmystary úshin kináli» degen taqyryppen Almatynyń eks-ákimi Vıktor Hrapýnovtyń Qazaqstanda alaıaqtyqpen jasaǵan barlyq qylmystary, salyq tóleýshilerden urlaǵan aqshalaryna shet elderde qandaı bıznes ashyp jatqandyǵy egjeı-tegjeıli jazylǵan.
«Almatynyń burynǵy eks-ákimi V.Hrapýnov offshorlyq jáne jalǵan fırmalar arqyly salyq tóleýshilerdiń naqty aqshasy - 48 mıllıon dollar men 8 mıllıonǵa jýyq eýro qarajatyn urlap áketti» dep jazady gazet.
Hrapýnovqa qatysty 20 qylmystyq isten turatyn materıaldarda Almaty qalasy eks-ákiminiń, onyń áıeli men balalarynyń Shveıtsarııa men Qazaqstandaǵy múlikteriniń tizimi kórsetilipti.
«Hrapýnovtar Eýropada 2007 jyldyń 27 shildesinde 32 mln. frankke Chemin de Ruth 49, Coiogny 1223 meken-jaıy boıynsha tamasha vılla jáne iri qonaqúıler men zergerlik kompanııalar, keńseler, qymbat kólikterdi satyp alǵan» dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy.
***
Respýblıkalyq qoǵamdyq-saıası «Alash aınasy» gazetiniń 22 qarasha, beısenbi kúngi sanynda «Jasyn taǵdyrly jyr jampozy» atty maqala berilgen.
«Jetisý topyraǵynan túlep ushqan, esimi elge máshhúr aıtysker aqyn, syrshyl sazger, dúldúl ánshi Jandarbek Begimbetov tiri bolǵanda búginde er jasy - 50-ge tolar edi. Osydan 22 jyl buryn qandyqol qaraqshynyń qolynan mezgilsiz qaza tapqan tanymal óner juldyzy qamshynyń sabyndaı ǵana qysqa ǵumyrynda óziniń biregeı talantymen el-jurttyń máńgi esinde qaldy. Jandarbekti aǵa, ini, áriptes, syılas, syrlas, eń bastysy, qımas dos tutqan belgili, belgisiz jandar óte kóp...» - dep jazady gazet.
Basylymnyń jazýynsha, adamdardy tánti etken - aqyn janynyń sulýlyǵy men tazalyǵy, aqyl-parasatynyń keńdigi, tereńdigi. Osyndaı biregeı talantty dáripteý, artynda qalǵan án-jyr muralaryn el-jurtqa nasıhattaý maqsatynda jaqynda Almaty oblysy, Panfılov aýdany ákimshiliginiń uıymdastyrýymen Jarkentte «Jalyndap ótken jas ǵumyr» atty eske alý keshi jáne aqyndar aıtysy ótkizildi.
Memlekettik shekara týraly Qazaqstannyń qoldanystaǵy zańy sonaý Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qabyldanǵan. Onda da qujattaǵy normalardy mamandar keńestik kezeńdegi zańnyń sarqynshaqtary, KSRO-dan syrǵyp kele jatqan qaǵıdalar retinde qarastyrady. Bul turǵydan kelgende shekaraǵa qoıylatyn búgingi talap ta, búgingi qaterdiń de jóni múldem bólek ekeni aıtpasa da túsinikti. Osyǵan oraı, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń Shekara qyzmeti jańa zań ázirlep, qujatty keshe Májilis birinshi oqylymda maquldady. Osy máseleden týyndaıtyn birqatar jaıttardyń túıini «Alash aınasyndaǵy» «Jańa zań memlekettik shekaranyń shetin máselesin sheshe ala ma?» atty maqalada keńinen tarqatylǵan.
Týrızmniń qaı elde bolsyn ekonomıkany damytýdyń bir joly retinde qaralatyny ras. Ótken jyly burynǵy Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen Úkimet otyrysy ótip, onda Qazaqstannyń týrıstik salasyn damytý máseleleri talqylandy. Sodan beri týrızm salasyna memleketten kóp qarjy bólinip, kómek kórsetile bastaǵany aıan. Al qazirgi tańda bul salaǵa memlekettik kómek kórsetýdiń qajeti joq degen pikir aıtylyp júr. Osy oraıda, gazettiń «Oı-kókpar» aıdary aıasynda «Memlekettiń kómeginsiz otandyq týrızm óz betinshe damı ala ma?» degen másele qozǵalyp, mamandar pikiri jarııalanǵan.
***
«Vremıa» gazeti, aktóbelik ónertapqyshtar nıet etken adamdarǵa memlekettik tildi úıretetin «syıqyrly qalam» oılap tapqanyn jazady. Ǵajaıyp qalamǵa ónertapqyshtar arnaıy elektrondyq qurylǵy ornalastyrǵan, onyń jadynda qazaq tilindegi 3 myńnan astam sóz bar. Ónertapqyshtardyń aıtýynsha, bul jadty odan ári de úlkeıtýge bolady, oǵan án-kúı, maqal-mátelder júktep alyp, tyńdaýǵa múmkindik bar. Maqala «Napısal - ı zagovorıl!» degen taqyryppen berilgen.