Hıt ánderdiń avtory Túrkistanda memlekettik qyzmet atqarady
Muqaǵalı Kenjetaıuly jastaıynan ónerge jaqyn bolyp ósti.
Týǵan jeri Báıdibek aýdanynda óner mektebin bitirgen soń M.Áýezov atyndaǵy OQMÝ-niń «Rejıssýra jáne akterlik óner» kafedrasynda bilim aldy.
Al, eńbek jolyn oblystyq mádenıet jáne halyq shyǵarmashylyǵy ortalyǵynda maman bolyp bastady. Qoǵamdyq damý basqarmasynda tájirıbesin shyńdady.
Sodan mádenıet jáne týrızm basqarmasynyń mádenı is-sharalar jáne shyǵarmashylyq úıirmelerdiń jumysyn úılestirý bóliminiń basshysy qyzmetine taǵaıyndaldy.
Muqaǵalı — memlekettik qyzmetpen qatar aqyndyqty janyna serik etken azamat.
Onyń «Áke-Ana», «Meniń minezim», «Yrym», «Essiz shaqtyń bir esteligi», «Jalǵyzdyq» sekildi óleńderi kópshilik oqyrmannyń júreginen oryn alǵan.
Al, «Júrekpen saǵynaıyn», «Kózime qara», «Júrek», «Jan dosyma», «Túbinde jeńesiń», «Áppaǵym» sekildi ánderin Aqbota Nur, Ǵazızhan Shekerbekov, Aıgerim Qalaýbaeva, Zattybek Kópbosynuly sekildi óner juldyzdary úlken sahnalardy oryndap júr.
Sondaı-aq, 2018 jyly Túrkistan oblysynda tuńǵysh ret sahnalaǵanǵan «Mahabbat munarasy» mıýzıkliniń avtory.
Óleńderi «Túrkistan túlekteri», «Táýelsizdik tebirenisteri», «Jańa ǵasyr áýenderi» jáne taǵy basqa da ujymdyq jyr jınaqtaryna engen.
— «Aqyndyq pen memlekettik qyzmetti qatar alyp júrý qıyn emes pe? Óleń jazýǵa degen toqyraý bolyp jatqan joq pa?» dep suraıtyndar bar. Toqyraý kez kelgen adamnyń boıynda bolatyn dúnıe dep bilemin. Buǵan memlekettik qyzmettiń túk qatysy joq. Degenmen, keıde júktelgen jumysty atqaryp júrip, oıǵa kelgen oramdardy oılardy ýaqytyly jaza almaı qalamyz. Sodan keıbireýi qarbalaspen júrip umytylyp ketedi. Biraq qandaı qyzmet bolsyn, shyǵarmashylyqtyń, óleńniń jóni, joly bólek. Onymen aınalysýǵa kez kelgen jaǵdaıda ýaqyt tabylady, — dedi aqyn.
Muqaǵalı qoǵamdyq jumystarǵa da belsene qatysyp otyrady. Odan bólek, baıqaýlar men músháıralardan júlde alǵan kezderi kóp.
Atap aıtar bolsaq, Halyqaralyq «Kil júırikte — kim júırik» óner baıqaýynyń 1-oryn ıegeri atanǵan.
Sondaı-aq, oblystyq «Otan dep soqqan júrekten», «Jyryma arqaý bolǵan jıyrma bes», «Tórińdi usyn, Túrkistan» atty jyr músháıralarynyń bas júlde ıegeri jáne respýblıkalyq «Aýylym — altyn tuǵyrym» óner báıgesiniń júldegeri.
Sonymen qatar, B.Momyshuly atyndaǵy «Batyr shapaǵaty» altyn medeliniń ıegeri, 2018 jyly «Jyldyń úzdik aqyny» nomınatsııasymen marapattaldy.
Al, ótken jyly Túrkistan oblysynyń «Úzdik jas memlekettik qyzmetkeri» atandy.
Jas bolsa da bas bolyp júrgen azamat Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń Alǵys hatymen, Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstriniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.
— 2018 jyly Túrkistan oblys ortalyǵy bolǵan kezde alǵashqy kóshpen birge keldik. Ózim kelip ornyqqan soń otbasymdy, ata-anamdy kóshirip alyp keldim. Meniń de memlekettik qyzmettegi alǵashqy qadamym Túrkistannan bastaldy. Ár kún saıyn biliktiligimdi arttyryp, tájirıbemdi shyńdap kelemin. Búginde Túrkistan adam tanymastaı ózgerdi. Prezıdentimizdiń tarıhı Jarlyǵy kóne qalanyń ajary men kelbetine, mádenıetine erekshe ózgeris alyp keldi. Qazirgi tańda Túrkistannyń jańa bir dáýiri júrip jatyr dep senimmen aıta alamyn, — deıdi Muqaǵalı Kenjetaıuly.
Jýyrda Túrkistan tórinde jas aqyn «Muqaǵalı jolymen…» atty kesh ótkizdi.
Shyǵarmashylyq keshke Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev arnaıy qatysyp, Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń Alǵys hatyn tabystady.
Onda elimizge belgili ónerpazdar án aıtyp, óleń oqydy. Qalamynan jyr tógilgen aqyndar Qalqaman Sarın men Maqpal Mysa kesh keıipkeriniń týyndysynan bólek, óz shyǵarmalaryn elge arnady.
Sondaı-aq Álııa Ábiken, Zattybek Kópbosynuly, Toǵjan Muratova, Albına Shardarova, Aıgerim Qalaýbaeva, Joldasbek Ábdihan, Aqbota Nur, Ǵazızhan Shekerbekov, Aınur Babaeva, Asyljan Abdýlla, Qýandyq Rahym, Ǵabıt Shyrynbekov, «Jana lep!» óner ujymy men «Bısultan» bı ansambli óner kórsetti.
— Árkimde ártúrli maqsat bolady ǵoı. Men aldyma «Túrkistannyń turǵynyna aınalamyn» degen maqsat qoıdym. Bir ul, eki qyzym bar. Solar osynda ósip jatyr. Áke-sheshem emin-erkin júrsin, qonaqtaryn erkin shaqyrsyn degen nıetpen úlken úıdiń jobasyn bastadyq. Qudaı buıyrtsa úlken shańyraqqa kóshemiz. Jalpy Túrkistanǵa bir kún úshin nemese qyzmet úshin kelgen adam emespin, — deıdi Muqaǵalı Kenjetaıuly.