Hıdjama jasatý qaýipsiz emes – sanıtar dáriger

PETROPAVL. QazAqparat – Sońǵy kezde sánge aınalǵan dástúrli emes em – hıdjama qanshalyqty qaýipsiz? Júz bir emge shıpa dep, bas aýyryp, baltyry syzdaı qalsa osy protsedýraǵa júginetinder hıdjama jaıynda neni bilýi tıis? Soltústik Qazaqstan oblysy sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamentiniń mamany Gúlnara Jaqsylyqova QazAqparat tilshisine erteden kele jatqan qan shyǵarý tásiliniń qaýipti tustaryn aıtyp berdi.

Departamenttiń kommýnaldyq obektilerdi baqylaý jáne qadaǵalaý bóliminiń basshysy Gúlnara Jaqsylyqovanyń aıtýynsha, qan shyǵarý ádisi eki myń jylǵa jýyq ýaqyt boıy qoldanylyp keldi.

Hıdjama HH ǵasyrdyń basyna deıin tanymal boldy, ony, tipti júkti áıelderge deıin jasady. Árbir tájirıbeli dárigerde qan shyǵarýǵa arnalǵan quraldary bolǵan.

«Hıdjama nemese musylman ádet-ǵuryptary boıynsha qan shyǵarý - bul teriniń jáne qan tamyrlarynyń tutastyǵyn buzatyn jáne durys júrgizilmegen jaǵdaıda asqynýlarǵa ákelýi múmkin halyqtyq emdeý ádisi. Qan shyǵarý, gemoeksfýzııa nemese terapevtik flebotomııa - emdik maqsatta deneden belgili bir mólsherde qan shyǵarý protsesi. Qazirgi dástúrli medıtsınada qan shyǵarý óte sırek, tipti qoldanylmaıdy. Kóp jaǵdaıda bul tásildi qoldaný syrqattardyń densaýlyǵyna zııandy», - deıdi Gúlnara Jaqsylyqova.

Mamannyń aıtýynsha, hıdjama jasaǵan kezde qan qysymy qysqa merzimge tómendeıdi, biraq qysymnyń joǵarylaýy aýrý emes, emdeýdi qajet etetin basqa derttiń belgisi bolýy múmkin.

«Qan shyǵarý júrek-qan tamyrlary jetkiliksizdiginde, pnevmonııada, qan qysymy kúrt joǵarylaǵanda, ýly zattarmen ýlanǵan kezde qoldanyldy. Qan quramynda temir mólsheri artqanda nemese erıtrotsıtterdiń shamadan tys mólsherinde, sırek kezdesetin keıbir aýrýlarda da paıdalanylýy múmkin. Keı dárigerler plastıkalyq hırýrgııadan keıin qannyń venozdyq aǵynyn saqtaý jáne qalpyna keltirý úshin súliktiń kómegimen qan shyǵarady. Desek te, kásibı dárigerler qan shyǵarýdy emdeý ádisi retinde qarastyrmaıdy. Búginde ol halyqtyq medıtsınada ǵana qoldanylyp júr», - deıdi sanıtar dáriger.

Gúlnara Jaqsylyqovanyń aıtýynsha, qan shyǵarýdyń densaýlyqqa tıgizer zııany bar.

Durys jasalmasa qaýipti de. Aseptıkalyq jáne antıseptıkalyq ádister durys istelmese, qan buzylýy múmkin.

Hıdjama qan qysymynyń kúrt tómendeýine, esten tanyp qalýǵa da ákeledi. Qan shyǵarýdyń ólimmen aıaqtalǵan jaǵdaılary belgili.

«Musylmandar arasynda qan shyǵaryp emdeý ádisi «hıdjama» degen atpen belgili, ony «hadjım» nemese «hadjam» dep atalatyn arnaıy adamdar júrgizedi. Hıdjama kezinde medıtsınalyq bankalar paıdalanylady, olar tilingen teriniń ústine qoıylyp, bankalardaǵy aýa sorylady. Hıdjamany 12 jasqa deıingi balalarǵa jasaýǵa bolmaıdy. Qarsy kórsetilimderi bar, máselen, qan aýrýlary bolsa, qan qysymy tómen bolsa jáne jedel jáne sozylmaly búırek, baýyr, ókpe, júrek-qan tamyrlary jetkiliksizdigi aýrýlary bolsa qoldanylmaıdy. Sondaı-aq, hıdjama onkologııalyq naýqastarǵa, qant dıabetimen aýyratyndarǵa, júkti áıelderge, qan uıýy nashar adamdarǵa bolmaıdy», - deıdi sanıtar dáriger.

Mundaı protsedýrany tek bilikti dárigerge ǵana senip jasatqan jón. Sondyqtan, qan shyǵarýǵa kelispes buryn, emdeý ortalyǵy men emshi týraly aldyn ala bilgen jón.

Hadjım nemese hadjam - adam anatomııasy, qannyń qasıetteri, qarsy kórsetilimderi jáne t.b. týraly barlyq qajetti negizgi medıtsınalyq bilimi bar sertıfıkattalǵan maman bolýy kerek.

«Qazirgi zamanǵy dástúrli emes medıtsınany jaqtaýshylardyń pikirlerinshe, hıdjamanyń paıdasy orasan zor. Onyń kómegimen joǵary qan qysymyn tómendetý, qandaǵy holesterın men qantty tómendetý, ımpýlsti qalypqa keltirý, adamnyń jalpy ál-aýqatyn tez jaqsartýǵa bolady. Al dástúrli medıtsınaǵa súıensek, qan shyǵarýdan keıin, sonyń ishinde hıdjamadan keıin qan suıylady. Aǵza joǵaltqan 300 ml qannyń ornyn toltyrýǵa tyrysady. Seanstan keıin úsh kún boıy aǵzaǵa fızıkalyq kúsh túsirýge bolmaıdy. Qan shyǵarylǵan jerlerdi jyly ustap, salqyn tııýden saqtaný kerek. Protsedýra nátıje berýi úshin alkogoldik ishimdikterden, saýna men basseınge barýdan bas tartqan jón», - deıdi Gúlnara Jaqsylyqova.

Mamannyń aıtýynsha, hıdjamany kez kelgen jerge - kóz oıyqtaryna, qulaq qalqanyna, jynys múshelerine jasaýǵa bolmaıdy.

Al lımfa túıinderi jınaqtalǵan qoltyq asty, shap aımaǵy, tizeden tómen jerge hıdjama jasarda abaı bolǵan jón.

«Hıdjamadan keıin adam tolyq emdelip ketedi degen jańsaq pikir. Bul ásirese psorıaz, bedeýlik sııaqty kúrdeli aýrýlarǵa qatysty. Ony keshendi terapııanyń quramdas bóligi retinde ǵana qarastyrý qajet», - deıdi Gúlnara Jaqsylyqova.