HH ǵasyrdaǵy eń joıqyn jer silkinisiniń tarıhy: Túrkııa Izmıttegi zilzaladan nege sabaq ala almady
Qazirgi tańda Túrkııada 20 elden 40-tan astam izdeý-qutqarý toby jumys istep jatyr. Qazaqstan úkimeti jer silkinisi saldaryn joıýǵa Túrkııa memleketine 1 mln dollar qarajat bóldi. Sonymen qosa búginde otandastarymyz Túrkııanyń jer silkinisi bolǵan aımaqtarynda qutqarý jumystaryn júrgizýge atsalysýda. Degenmen bul bizdiń el tarapynan Túrkııaǵa birinshi kómek emes, qazaqstandyqtar Izmıt qalasynda 1999 jyly 17 tamyzda 17 myńnan astam adamnyń ómirin jalmaǵan jer silkinisi kezinde de birinshi bolyp kómek qolyn sozǵan edi. Sodan beri 17 tamyz da Túrkııa tarıhyndaǵy qaraly kúnderdiń birine aınaldy. Sondyqtan da 1999 jylǵy Izmıttegi jer silkinisindegi adam shyǵyny, onyń áleýmettik-eknomıkalyq saldary, apattan keıin qolǵa alynǵan is-sharalar jaıly materıal daıyndaýdy jón kórip otyrmyz.
Izmıttegi jer silkinisinde 17 myńnan astam adam qaza tapty
Túrkııa jer silkinisi jıi bolatyn seısmıkalyq belsendi aımaqta ornalasqan. Memleket Afrıka jáne Eýrazııanyń tektonıkalyq plıtalardyń janasý núktesinde ornalasqandyqtan, bul jıi seısmıkalyq belsendilikti týdyrady. Sondyqtan da Túrkııada jer silkinisi jıi bolady, alaıda sarapshylardyń sózinshe, tabıǵı apattarǵa daıyndyq jumystary aqsap tur. Óıtkeni 1999 jylǵy Izmıttegi jer silkinisinen sabaq alynbaǵan sııaqty.
Mamandar bıylǵy 6 aqpandaǵy zilzalany 1999 jyly Ystanbuldan shyǵysqa qaraı 90 shaqyrym jerdegi Izmıt qalasynyń mańynda bolǵan 7,7 magnıtýdalyq jer silkinisinen keıingi eń joıqyn apat dep otyr. Osydan 24 jyl buryn, ıaǵnı 1999 jyly tamyzdyń 16-synan 17-ne qaraǵan túni Túrkııada jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 03:02-de Mármár teńiziniń jaǵalaýynda 7,7 baldyq jer silkinisi boldy. Birinshi dúmpýden keıin 45 sekýnd ótken soń 150 aftershok tirkelgen. Jer silkinisiniń oshaǵy Ystanbuldan shyǵysqa qaraı 90 shaqyrym jerde ornalasqan ónerkásip óndirisi jaqsy damyǵan Izmıt qalasyna jaqyn jerde bolǵan edi.
Izmıt - Túrkııanyń Mármár aımaǵynda, Ystanbuldan ońtústik-shyǵysqa qaraı 90 km jerde ornalasqan jáne aımaqtyń eń iri qalalarynyń biri. Jer silkinisi kezinde Izmıttegi halyq sany 300 myńdy quraǵan. Qala birneshe iri munaı óńdeý zaýyty men munaı-hımııa zaýyty shoǵyrlanǵan mańyzdy ónerkásip ortalyǵy bolǵan edi. Atalǵan zilzala Izmıt qalasyn jermen-jeksen etti. Sonyń saldarynan tek resmı málimet boıynsha 17 myńnan astam adam qaza taýyp, 44 myńǵa jýyq adam jaraqat alǵan bolatyn. Sondaı-aq 600 myńnan astam adam baspanasyz qaldy.
BUU-nyń Tabıǵı apattar qaýpin azaıtý jónindegi basqarmasynyń málimeti boıynsha, jer silkinisinen zardap shekken aýmaq 31 250 sharshy shaqyrymdy quraǵan.
Izmıttegi jer silkinisi Túrkııa ekonomıkasyna qalaı áser etti?
Mamandardyń sózinshe, 1999 jylǵy Túrkııada bolǵan jer silkinisi el ekonomıkasyn kúıretip ketti. Osy qaıǵyly oqıǵadan soń Túrkııanyń 1999-2000 jyldardaǵy ulttyq bıýdjetinde qarjy tapshylyǵy shamamen 3 mıllıard dollardy qurady. Al jer silkinisi keltirgen shyǵyn, alǵashqy esepteýler boıynsha, 25 mıllıard dollardan asqan, biraq keıinirek bul somaǵa taǵy 5-7 mıllıard dollar qosylǵany habarlanǵan-dy. Sonda kelgen shyǵyn kólemi 30 mlrd dollardan asyp jyǵylady.
Keıin atalǵan jer silkinisiniń saldaryn eńserý úshin Túrkııa Halyqaralyq valıýta qorynan (HVQ) 500 mıllıon dollardan astam qarjy suraǵan bolatyn.
Budan bólek, jer silkinisi jergilikti 2,5 mıllıard dollarǵa baǵalanǵan Túpras munaı óńdeý zaýytyn aıtarlyqtaı shyǵynǵa batyrdy. Bul Túrkııa men Eýropadaǵy eń iri munaı óńdeý zaýytynyń biri bolatyn. Túpras shıki munaıdan benzın, dızel, avıakerosın jáne basqa da munaı-hımııa ónimderin óńdeıdi. Kompanııa sonymen qatar búkil Túrkııada janarmaı quıý stantsııalarynyń jelisin basqarǵan. BUU óz zertteýinde atalǵan zaýytqa qatysty bylaı dedi: «1964 jyly Japonııadaǵy jer silkinisinen keıin álemde birde-bir munaı óńdeý zaýyty sonshalyqty qatty zardap shekken joq». Búginde atalǵan zaýyt qalpyna keltirilgen.
Sonymen qosa jer silkinisiniń oshaǵy bolǵan Izmıt qalasy Ystanbulǵa jaqyn bolǵandyqtan, onyń saldary eldiń mádenı astanasyn da aınalyp ótken joq. Sol kezde Ystanbul qalasy da jaryqsyz qalǵan edi.
Jalpy 1999 jylǵy zilzala tek Túrkııaǵa ǵana emes, elmen shekaralas jatqan birqatar memleketke de áser etti. 2-3 baldyq jer silkinisi Anapa, Kıshınev, Sımferopol jáne Qyrymnyń búkil Qara teńiz jaǵalaýynda sezilgen.
1999 jylǵy apattan keıin qurylys normalaryna talap kúsheıtildi
Túrkııada jer silkinisiniń aldyn alý jáne onyń saldaryn joıýǵa qatysty erejeler qatań emes. Mamandardyń sózinshe, Túrkııa 1939 jylǵy taǵy bir joıqyn jer silkinisinen keıin qurylys salasyndaǵy zańnamany kúsheıtkenimen, alaıda zańnamada norma bar degen onyń mindetti túrde oryndalatynyn bildirmeıdi. Keıbir sarapshylardyń aıtýynsha, oqshaýlanǵan aımaqtarda turatyndar men úkimet moıyndamaǵan qyzmetpen aınalysatyn halyqtyń osal toptary zańnamada qamtylmaǵan. Birqatar sarapshylar zilzala kezinde qulaǵan ǵımarattardyń basym bóligi uzaqmerzimdi táýekelderdi eskermeı turǵyzylǵanyn aıtyp jatyr.
Foto: wikipedia.org
BUU zertteýine kóz júgirteıik, onda bylaı delingen: «Túrkııa halyq sanynyń jyldam ósýi jáne qalalyq eldi mekender men ónerkásiptik kásiporyndardyń osal aımaqtarda kóptep ashylýy syndy problemalarmen betpe-bet kelip otyr. Bul adam men materıaldyq shyǵyndardyń kóp bolýyna ákep soqtyrady, sondaı-aq qorshaǵan ortanyń lastaný qaýpin arttyrady. Osyndaı máselelerdiń saldary Izmıttegi jer silkinisiniń alǵysharty boldy». Sonymen qosa atalǵan halyqaralyq uıym 1995 jyly Izmıt aımaǵynda júrgizilgen zertteýge silteme jasap, eger aldyn alý sharalary qabyldanǵanda, 1999 jylǵydaı adam ólimi de, ekonomıkalyq shyǵyn da bolmaıtyn edi deıdi.
Qazirgi tańda Túrkııa aımaǵynda salynatyn ǵımarattardyń qurylysyna qatysty jańa normalar bar. Olar – qurylys normalaryn reformalaý, jer silkinisi bolý yqtımaldyǵy joǵary aımaqtardy anyqtaý, táýekelderdi azaıtý jáne tótenshe jaǵdaılardy basqarý, ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystar, halyqty aqparattandyrý jáne bilim berý. Degenmen osynyń bárine qaramastan, jer silkinisi áli de elge aıtarlyqtaı qaýip tóndirip otyr.
Foto: Serdar Timur, wikipedia.org
Zertteý 2030 jylǵa deıin Túrkııada joıqyn jer silkinisi qaıtalanýy múmkin ekenin kórsetken
Júrgizilgen zertteý boıynsha, 2030 jylǵa deıin Túrkııada jer silkinisi bolý yqtımaldyǵy joǵary ekeni aıtylǵan. Naqtyraq aıtsaq, Ystanbul qalalyq ákimshiligi men Japonııa halyqaralyq yntymaqtastyq agenttiginiń 2008 jyly jarııalaǵan zertteýine súıensek, Túrkııadaǵy Izmıt oqıǵasy aldaǵy 20 jylda, ıaǵnı 2030 jylǵa deıin taǵy da qaıtalanýy múmkin ekeni jazylǵan. Zertteýde túrik jerinde 7,5-7,7 baldyq jer silkinisi bolýy múmkin ekeni eskertilgen. Onda 70-90 myń adam qaıtys bolýy múmkin ekeni, sonymen qosa 1 mln-nan astam adamnyń baspanasyz qalýy múmkin ekendigi jazylǵan.
1999 jyly qazaqstandyqtar qutqarý jumystaryn qalaı júrgizdi?
1999 jyly Túrkııadaǵy jer silkinisi kezinde álemniń 30-dan astam memleketi kómekke keldi. Alǵashqylardyń biri bizdiń otandastar edi. QR Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń málimetinshe, Respýblıkalyq jedel-qutqarý jasaǵynyń qutqarýshylary men Apattar medıtsınasy ortalyǵynyń dárigerlerinen turatyn QR Tótenshe jaǵdaılar agenttiginiń jedel-qutqarý toby 1999 jylǵy 19-28 tamyz aralyǵynda Degırmendere qalasynda qutqarý jumystaryn júrgizdi. Qutqarý jumystary kezinde qazaqstandyqtar úıindi astynan bir balanyń ómirin aman alyp qaldy, sonymen qatar 55 qaıtys bolǵan adamnyń denesin shyǵarýǵa atsalysqan. 300-ge jýyq jergilikti turǵynǵa medıtsınalyq kómek kórsetilgen. Zardap shekken otbasylarǵa azyq-túlik taratqan.
Budan bólek Túrkııa Respýblıkasynyń medıtsınalyq qyzmetine 500 keli dári-dármek berilgen. Erekshe qaýipti jaǵdaılarda qutqarý jumystaryn júrgizý kezinde basqa elderdiń qutqarýshylary arnaıy tehnıkamen jáne arnaıy tehnıkamen kómektesken.
Foto: TJD
Sol kezde qutqarý jumystaryn júrgizgen QR Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń ardageri Valerıı Petrov Degırmendere qalasy aıtarlyqtaı qırap, jurt shatyrda, kólikte, kóshede turyp jatqanyn eske aldy. Onyń aıtýynsha, qalada elektr jaryǵy, sý bolmaǵan. Sondaı-aq káriz ben baılanys ta jumys istemegen.
Valerıı Petrov alǵashqy kúni qazaqstandyq qutqarýshylar úılesimdi jumys uıymdastyrǵanyn, olarǵa jergilikti turǵyndar men basqa elderden kelgen eriktiler túrli suraqtarmen habarlasa bastaǵanyn aıtyp ótti.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń ardageri qutqarý jumystary bastalǵannan beri úıindi astynan barlyǵy 55 adamnyń máıiti shyǵarylǵanyn, zardap shekken 250-den astam adamǵa medıtsınalyq kómek kórsetilgenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, Túrkııa bıligi qazaqstandyqtardyń eńbegin joǵary deńgeıde baǵalap, kómek kórsetkeni úshin alǵys aıtqan.
Jalpy Túrkııa memleketi jer silkinisi jıi bolatyn aımaqta ornalasqanyn joǵaryda atap óttik. Degenmen zertteýler men sarapshylardyń sózine súıensek, tıisti is-sharalardy qolǵa alý arqyly onyń saldaryn jeńildetýge bolatyn edi. Olardyń sózinshe, buǵan deıin elde qurylys normalary qataıtylǵanymen, zań áli kúnge deıin tıisti deńgeıde oryndalyp otyrǵan joq. Sondyqtan da bolar, mamandar túrikterdiń 1939 jylǵy, 1999 jylǵy tabıǵı apattardan sabaq almaǵanyn aıtýda. Óıtkeni kúni keshegi jer silkinisinen qaza tapqandar sany sońǵy derekter boıynsha, 31 myńnan asty. Degenmen qıraǵan úıler áli de tazartylyp jatqandyqtan, bul san áli kóbeıýi múmkin. Al zilzala áser etken eldiń 10 qalasynda 170 myń ǵımarat qırap, 25 myńnan astamy jermen jeksen bolǵan. Mamandar munyń birden-bir sebebi jemqorlyq ekenin aıtýda. Qazirgi tańda Túrkııa úkimeti jer silkinisi kezinde ǵımarattardyń qıraýyna baılanysty 113 adamdy qamaýǵa alýǵa order berdi. Máselen, Túrkııanyń Hataı provıntsııasynda jer silkinisinen keıin tolyǵymen qıraǵan Rönesans Rezidans turǵyn úı kesheniniń bas sáýletshisi elden qashpaq bolǵan kezde Ystanbul áýejaıynda ustalǵan.
Foto: aa.com.tr
Degenmen halyq 30 myńnan astam adamnyń ómirin qıǵan jer silkinisiniń sebep-saldary túpkilikti zerttelip, kináliler tıisti jazasyn alatynyna úmit etip otyr...
Basty foto: Sergei Chirikov / AFP