«Hanbok»: Astanada koreı ulttyq kıiminiń kórmesi ashyldy
«Hanbok – ǵasyrlar boıy tarıhy men dástúri bar koreı kıimi. Hanbok mádenıeti Qazaqstanda da órkendep keledi. Qazir Qazaqstanda 120 myńǵa jýyq káris turady. Olar 1937 jyly Keńes Odaǵynyń halyqtardy kúshtep kóshirý saıasatynyń nátıjesinde Qazaqstan aýmaǵyna kelgen. Qazaqstandaǵy káristerdiń keıbiri áli kúnge deıin «Solnal» jáne «Chhýsok» sııaqty merekelerde hanbok kıedi. Al Koreı mádenı ortalyǵynda ótip jatqan mádenı sabaqtarda hanbok kıgen aq shashty ájeler men olardyń nemereleri dástúrli jeldetkishpen bı» jáne «lalagúlmen bı» bılerin úırenip júr», - dedi Qazaqstandaǵy Koreıa respýblıkasynyń elshiligi Koreı mádenı ortalyǵynyń dırektory Ký Bon Chhol kórmeniń ashylýynda.
Onyń aıtýynsha, qazaqstandyqtar hanbokqa asa qyzyǵýshylyq tanytýda. Ásirese elimizde keńinen tanylǵan «Hanzada Jýmong» jáne «Qyzyl jeń» atty teleserıaldar arqyly jiti tanys.
«Kórmede koreılik dástúrli kıimniń sulýlyǵy zamanaýı óner ınstallıatsııalary men san alýan boıaýlar arqyly usynylǵan. Kelýshiler hanboktyń sulýlyǵyn jańasha sezinip, baǵalaı alady», - deıdi ol.
Elordadaǵy Tuńǵysh Prezıdent Mýzeıinde ashylǵan kórmege 12 koreı sýretshiniń týyndylary qoıylǵan. Óner týyndylaryn kelýshiler 23 maýsymǵa (2024 jyl) deıin tegin tamashalaı alady (aldyn ala tirkelý kerek).
«Kórme 1600 jyldyq tarıhy bar ańshylyq kıimderden bastap 200 jyldyq úılený kóılekterine deıingi ártúrli dáýirdegi hanbokpen shabyttandyrylǵan óner týyndylaryn usynady. Bul jumystar hanboktyń ártúrli kezeńdegi stıli men kórkemdik qumarlyqtarynyń ártúrliligin kórsetedi. Bul kórmeniń biregeı aspektisi – hanboktyń dástúrli elementterin zamanaýı sýretshilerdiń shyǵarmashylyq órnekteri men kórkemdik ádisterimen úılestirý. Hanboktyń dástúrli tústeri, úlgileri men pishinderi keskindeme, músin, kórkem ınstallıatsııalar jáne beınelerdi qosa alǵanda, ártúrli zamanaýı medıa arqyly qaıta túsindiriledi», - dedi Qazaqstandaǵy Koreıa Respýblıkasynyń Tótenshe jáne ókiletti elshisi Chjo Te-ık.
Mádenı is-sharany ótkizýdegi maqsat – Hanbok taqyrybyndaǵy zamanaýı óner týyndylary arqyly Koreıanyń biregeı rýhy men ómir saltyn tereńirek túsinýge múmkindik berý. Sonymen qatar kórme dástúrli mádenıettiń qundylyqtaryn bolashaq urpaqqa jetkizedi jáne álemdegi koreı mádenı murasyn ilgeriletýde mańyzdy ról atqarady.