«Hameleon Hrapýnovtyń taǵy bir qıturqy qadamy» - baspasózge sholý
***
Keden organdarynda attestattaý júrgizilgennen keıin birqatar ózgerister bolǵany baıqalady. Sonyń biri qazirgi keden organdary qyzmetkerleriniń 16 paıyzy ǵana shenderin saqtap qalǵan eken. Bul oraıda olardyń arasyndaǵy sybaılas jemqorlyqqa beıim turatyndary da qyzmetterimen qosh aıtysqandary belgili. Endeshe, osy jáne basqa da ózekti máselelerge baılanysty naqty jaýap alý úshin «Egemen Qazaqstan» gazeti elimizdiń Qarjy mınıstrligi Kedendik baqylaý komıteti tóraǵasynyń orynbasary Amanııaz Erjanovqa jolyǵyp suhbat alǵan. «Baqylaý - basty nazarda» degen taqyryppen berilgen suhbat barysynda sheneýnik: «Keden salasyndaǵy jasalynyp jatqan qylmystardy saralaı kelgende olardyń arasynda ekonomıkalyq qylmystardyń ósýi aıqyn baıqalady. Máselen, byltyrǵy jyly biz keden qylmystary boıynsha 537 qylmystyq is qozǵadyq. Sonyń ishinde tárkilengen zattar men valıýta 6 mlrd. teńgeden asyp jyǵyldy. Bul 2011 jylmen salystyrǵanda 6 ese kóp degen sóz. Al ústimizdegi jyldyń 4 aıynda keden organdary kontrabanda jáne kedendik alym men salyqtardan jaltarǵandar boıynsha 272 derek anyqtalyp, olar boıynsha qylmystyq is qozǵaldy», - deıdi.
«Bizdiń bala kezimizde «Ushty, ushty. Ne ushty?» degen oıyn bolýshy edi. Jaqynda osyǵan uqsas bir «oıyn» Shveıtsarııa shalǵynyndaǵy Jeneva kantonynda da oınaldy. Mundaǵy jurt birneshe kún boıy Alpi taýynyń etegindegi eldiń «basty qaharmanyna» aınalǵan Vıktor Hrapýnov myrzany birneshe kún boıy joǵaltyp alyp, onyń qaıda ketkenin bilmeı, oılary oıran bolysty», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Hameleon Hrapýnovtyń taǵy bir qıturqy qadamy» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, qashqyn sheneýniktiń Shyǵys Qazaqstan oblysynda turatyn apasynyń balasy túsiniksiz jaǵdaıda qaza taýypty. «Álbette, qandaı jaǵdaı bolǵanda da, kisi ólimi jaqsy oqıǵa emes. Ol jáne qupııa, belgisiz, túsiniksiz jaǵdaıda oryn alǵan bolsa, ókinishi tipti zor. Vıktor Hrapýnovtyń týǵan ápkesiniń uly Dmıtrıı Strıapchevtiń beımaǵlum jaǵdaıda kóz jumýy da sondaı aıanyshty haldi týǵyzady. Rasynda da, onyń óliminde túsiniksiz mezetter kóp kórinedi. Biraq osynyń ózinen Vıktor Hrapýnovtyń saıası upaı jınaýǵa áreket etýi eriksiz qaıran qaldyrady. Dál osy jerde eshkimniń de naǵashysy úshin jıeninen kek qaıtarýǵa tyryspaǵany aıan. Demek, onyń muny óziniń isine aralastyryp qajeti joq edi», - delingen maqalada.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, «Halyq qaharmany», senator Muhtar Altynbaev pedofılderdiń kózin joıý kerek dep sanaıdy. Qaırat Mámıdiń tóraǵalyǵymen ótken Senattyń keshegi jalpy otyrysynda Ádilet mınıstrinen jas balalardy zorlap, toıattaǵandarǵa qatysty jazany kúsheıtýdi qoldaýyn surady. Senat depýtatynyń málimetinshe, jyl basynan beri Qazaqstanda pedofılııanyń 184 oqıǵasy tirkelipti. Buǵan jaýap retinde mınıstr Berik Imashev jańa Qylmystyq kodeks jazylyp jatqandyǵyn aıtyp, osy máseleni sonda qarastyrýdy usyndy. «Bizdiń elimizde ólim jazasyn qoldanbaý týraly sheshim qabyldanǵan, biraq men mundaı ábiletterge eń qatal sharalar qoldanylýy kerek dep sanaımyn! Tipti kastratsııalap tastaý kerek olardy. Taǵy qandaı eń qatal jazalar bar - qoldaný qajet! Jalpy, meniń óz pikirim - mundaı adamdyqtan ketken aıýandardy qurtý kerek!», - dedi Senattyń jıynynan keıin jýrnalıstermen tildesken M.Altynbaev. Maqala «Jazanyń jeńili bolmaýy tıis» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymda Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń hımııa jáne hımııalyq tehnologııa fakýltetiniń dekany, hımııa ǵylymdarynyń doktory Erdos Qalımýllaulymen aradaǵy suhbat «Búgingi kúnniń ózekti máselesi - «jasyl hımııanyń» erejelerine sáıkes ónim óndirý» degen taqyryppen berilgen. Basylym tilshisiń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen ol UBT-ǵa qatysty pikirin bylaı dep jetkizgen: «Ulttyq biryńǵaı testke qarsy shyǵyp júrgender onyń ornyna laıyqty baǵalaý formasyn usynsyn, áıtpese bosqa daýryǵýdyń qajeti joq dep esepteımin. Negizi biletin balaǵa qalaı tapsyrsa da - báribir. Árıne, testiń teris jaqtary bar, oqýshylarymyz oıyn, pikirin aıtýdan qaldy, tek jattandy suraq-jaýaptarǵa ǵana daıyndalady. Biraq matematıka, fızıka, hımııa pánderinen esep shyǵarý úshin teorııalyq daıyndyǵy bolmasa, qur jattaýdyń bári beker. Ókinishke qaraı, qazirshe testiń ornyna laıyqty balama joq, sondyqtan oǵan moıynsunýǵa týra keledi».
***
Reseıdiń «Soltústikten - ońtústikke» dep atalatyn baǵdarlamasyn Qazaqstanǵa da engizý qajet degen usynystar sońǵy birneshe aptada áleýmettik jelilerde qyzý talqylanyp júr. Reseılik baǵdarlamanyń eń negizgi maqsaty - jer-jerdegi orystardy óz elinde biriktirip, Sibir syndy aımaqtarynyń damý qarqynyn ulǵaıtý. Ol úshin kórshiles memleket azamattarynyń barlyq jaǵdaıyn jasaýdy kózdep otyr. Al bizdiń elde, jasyratyny joq, soltústik óńir orystanyp, ulttyq sana-sezim kenjelep qalǵan. Osy oraıda «bálkim, bizge de turǵyndar óte tyǵyz shoǵyrlanǵan ońtústikten soltústikke azamattarymyzdy mıgratsııalaý kerek shyǵar» degen oı keledi. Desek te, bul oımen kelisetinder bar da, kelispeıtinder bar. Sol úshin «Alash aınasy» gazeti «Turǵyndardy ońtústikten soltústikke qaraı mıgratsııalaý týraly baǵdarlama qabyldaý kerek pe?» degen suraqty mamandardyń talqysyna salyp kórgen.
***
«Astana Opera» memlekettik opera jáne balet teatry búgin kóptegen qonaqtar men kórmermendi kútýde. Teatr sahnasynda kórnekti qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevtyń júz jyldyq mereıtoıyna arnalǵan ári onyń birigeı týyndylarynyń biri «Birjan men Sara» operasy qoıylady. Bul jaıynda «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń búgingi nómirindegi «Segodnıa v Astane premera» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan.