Halyqtyń dástúrli medıtsınasyn álemge nasıhattap júrgen qazaq qyzy - sheteldegi BAQ-qa sholý
Qazaqtyń dástúrli medıtsınasyn álemge nasıhattap júrgen qazaq qyzy – CNR
Qytaıdyń kazakcnr.com saıtynda osy elde turatyn qandasymyz, Іle Qazaq avtonomııalyq oblysy qytaı jáne qazaq dástúrli medıtsınasy emhanasy súıek aýrýlary bóliminiń meńgerýshisi, aǵa-dárigeri Jańagúl Ásenqyzy týraly maqala jaryq kórdi.
Atalǵan BAQ-tyń jazýynsha, ulttyq mádenıettiń ashylmaǵan qyrlarynyń biri - qazaq halqynyń dástúrli medıtsınasy. Qazaq medıtsınasy - qazaq emshiligi nemese qazaq shıpagerligi dep atalyp keledi. Halyq shıpagerligi osy zamanǵy medıtsına qalyptasqanǵa deıin, ǵasyrlar boıy ultymyzdyń ósip-ónýine ózindik yqpalyn tıgizdi.
Qytaı elinde qazaq shıpagerligi júıelenip, medıtsına ǵylymynyń bir salasy bolyp qalyptasqan. Bul elde qazirgi kúni qazaqtyń dástúrli tásilderimen, ózindik dárilik shópterimen emdeıtin zamanaýı emdeý júıesi bar. Al, qazaqı emdeý tásilderin jetildirip, qazirgi ǵylymı aınalymǵa engizýde qandastarymyz zor úles qosyp otyr. Solardyń biri - Jańagúl Ásenqyzy. Ol 13 jasynan bastap qazaqtyń dástúrli otashylyq ónerin atasynan úırengen. Osylaısha, atadan balaǵa jalǵasyp kele jatqan otashylyq ónerin damytyp, medıtsına salasy boıynsha kásibı bilim alǵan Jańagúl Ásenqyzy Qytaı elinde ǵana emes, shet elderge de tanymal. Ol qazaq otashylyq ónerimen qosa, qytaısha jáne eýropasha emdeý tásilderin meńgergen. Amerıkanyń San-Frantsısko qalasynda ótkizilgen dúnıejúzilik dástúrli emdeý ǵylymı jınalysynda «Ýaqyty ótken shyǵýdy qazaqı emdeý jóninde» atty maqalasy altyn saýyt syılyǵyn alyp, ózi «Halyqaralyq ulttyq shıpagerlik sholpany» ataǵyna ıe bolǵan.
Sondaı-aq, ol synǵan súıekti salýdyń dástúrli tásilderine jańalyq engizip, klınıkalyq emdeýde «Jalǵaǵysh talqan», «Manaý qoımaljyńy» atalatyn qazaq shıpagerlik dárilerin sátti zerttep jasaǵan. Onyń uzaq jyldyq zertteýi nátıjesinde tabylǵan «CNZ5100800423» nómirli «Synǵan súıektiń syrtyna jaǵatyn dárisi» memlekettik patent alǵan. Jańagúl Ásenqyzy 2002 jyly Gonkong qalasynda 16 memleket mamandarynyń basyn qosqan dástúrli medıtsına taqyrybyndaǵy ǵylymı-praktıkalyq konferentsııaǵa qatysyp, ózi zerttep jasaǵan synǵan súıekke qoldanatyn dárisin tanystyryp, marapattalǵan.
Ol sonymen birge, «Eńbek eri», «Ǵasyr attaǵan bilikti dáriger», «Memlekettiń úzdik qyzmetkeri», «Memlekettiń on úzdik súıikti dárigeri» sekildi mártebeli marapattar men syılyqtardy da alǵan.
Aıta keteıik, Qytaıdaǵy qazaq ulttyq medıtsınasy túrli naýqastarǵa em jasaýǵa qaýqarly. Ol qantty nesep, tynys joly, júrek-qan tamyrlary, júıke júıesi, as qorytý júıesi, teri aýrýlary, ártúrli súıektiń ósip qalyńdaýy, bel, moıyn omyrtqa súıegi shemirsheginiń ósýi, súıek týberkýlezi, súıek kemiginiń qabynýy syndy san túrli dertti emdep, saýyqtyra alady.
Baıan-Ólgeılik sportshy gir tasyn kóterýden Azııa chempıony atandy - KAZNEWS
Sáýirdiń 25-29 kúnderi aralyǵynda Aqmola oblysy Býrabaı aýdany Şýchınsk qalasynda gir tasyn kóterýden Azııa chempıonaty ótti, dep jazady Mońǵolııanyń Kaznews aqparat portaly.
Bul chempıonatta 85 keli salmaq dárejesinde baq synaǵan Baıan-Ólgeı aımaǵynyń sportshysy Mádiǵaıym Nuhuly birinshi orynǵa ıe bolyp, Azııa chempıony atandy.
Mońǵolııadan 4 sportshy qatysyp, erler arasyndaǵy saıysta 85 kelide N. Mádiǵaıym men 78 kelide G. Tsolmonhúú altyn medal, 68 kelide E. Býdjav qos kúmis júldege ıe boldy. Al, qyzdar arasyndaǵy saıysta 57 kelide baq synaǵan G. Týıaatsetseg altyn medal ıelendi.
Jarysqa Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Úndistan, Soltústik Koreıa jáne Mońǵolııa sportshylary qatysty.
Esterińizge salsaq, Mádiǵaıym Nuhuly gir sportynan Álem kýbogynan 2 qola medal, 2015, 2016 jylǵy álem chempıonatynda 7-oryn, 2017 jyly sambo kúresinen el chempıonatynyń jáne qazaq kúresinen Azııa chempıonatynyń qola júldegeri atanǵan bolatyn.
Samarqandyq kallıgraf úlken Quran kitabyn jazyp bitirdi - «ÓzA» aqparat agenttigi
Samarqandyq kallıgraf Abdýjalıl Ergashev 60h80 ólshemdi úlken Quran kitabyn jazyp bitirdi, dep jazady Ózbekstannyń «ÓzA» memlekettik aqparattyq agenttigi.
«310 paraqtan turatyn (610 betti) arabsha kýfı jazýly Quran kitapty kallıgraf úsh jyl ishinde jazyp aıaqtaǵan. Úlken formattaǵy Quran kitaby Samarqand qaǵazyna jazylǵan. Ataýly qaǵaz uzaq ýaqyt boıǵy sapasy jáne ylǵalǵa tózimdiligimen belgili ekeni málim», - dep jazady «ÓzA» agenttigi.
Túrki akademııasynyń kitaptary Ankarada tanystyryldy - TRT
Ankara qalasynda Halyqaralyq Túrki akademııasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııadaǵy elshiliginiń qoldaýymen «Uly tulǵalar jáne Túrki álemi» atty keleli basqosý ótkizdi, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
ıÝNESKO aıasynda ótken shara ult ustazy A. Baıtursynulynyń týǵanyna 150 jyl, sonymen qatar zańǵar jazýshy M. Áýezovtyń týǵanyna 125 jyl tolýyna oraı uıymdastyrylyp otyr.
Alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Qazaqstan Respýblıkasynyń Túrkııa Respýblıkasyndaǵy elshisi Erkebulan Sapıev, Túrkııa parlamentiniń depýtaty Úlker Gúzál, Eýrazııa jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy ıAkýb Omeroglý, Hadjettepe Ýnıversıtetiniń professory Osman Horata, sonymen qatar zııaly qaýym ókilderi men tanymal ǵalymdar, elshilik qyzmetkerleri, BAQ ókilderi qatysty.
Taǵylymdy shara aıasynda qos birdeı tuǵyrly tulǵanyń mereıtoıyna oraı Halyqaralyq Túrki akademııasy ázirlep jaryqqa shyǵarǵan birqatar eńbekterdiń tanystyrý rásimi ótti.
Atap aıtqanda, Túrki akademııasy daıyndaǵan «Ahmet Baıtursynuly jáne Alash» jınaǵyna Aqańnyń zamandastary, keıingi býyn ókilderi men qazirgi zertteýshilerdiń tańdaýly maqalalary toptastyrylǵan. Bul eńbektiń aǵylshyn jáne cheh tilderindegi nusqalary da Túrki akademııasy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Chehııadaǵy elshiliginiń birlesýimen jaryq kórgenin aıta ketý kerek.
Sonymen qatar, Túrki akademııasy «Qazaq bilimpazdarynyń tuńǵysh sezi» materıaldaryn qaıta basyp shyǵaryp otyr. Biregeı basylymǵa tóte jazýmen basylǵan tolyq faksımılesi de qosa berildi.
Túrki akademııasy tanystyrǵan kelesi eńbek — Muhtar Áýezovtiń áıgili qyrǵyz eposy «Manas» týraly monografııasy áýezovtanýshylar men Manas eposyn zertteýshilerge kómekshi qural bolary sózsiz. Atalǵan eńbektiń 1936 jyly mashınkaǵa terilgen daıyn nusqasynyń kóshirmesi Qyrǵyz Respýblıkasynyń Ulttyq Ǵylym Akademııasy Sh. Aıtmatov atyndaǵy Til jáne ádebıet ınstıtýty Qoljazbalar qorynda saqtalǵan. Ǵylymı qosymsha retinde osy úlginiń tolyq faksımılesi de jarııalandy.
Basqosý aıasynda túrki áleminiń tarıhı-mádenı baılanystaryn damytýǵa qosqan zor úlesi úshin Hadjettepe Ýnıversıtetiniń professory Osman Horata Túrki Akademııacynyń Altyn medalimen maraptaldy.
Qazaqstan Prezıdenti Qytaı Qorǵanys mınıstrimen kezdesti - Fars
Qytaı Qorǵanys mınıstri Nur-Sultanǵa sapary kezinde Qazaqstan Prezıdentimen kezdesti jáne BUU bitimgershilik operatsııasyndaǵy áskerı qatysý geografııasyn keńeıtý týraly talqylady, dep habarlaıdy Irannyń Parstoday aqparat agenttigi.
Fars News agenttiginiń habarlaýynsha, Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Qytaı Qorǵanys mınıstri Veı Fenhemen kezdesti. Qazaqstan Prezıdenti óziniń 2019 jylǵy qyrkúıekte Beıjińge memlekettik sapary men bıylǵy aqpanda QHR-ǵa jumys sapary barysynda qol jetkizilgen mańyzdy ýaǵdalastyqtardyń júzege asyrylýyna oń baǵa berdi. Toqaev Qazaqstan men Qytaıdy halyqaralyq arenada, BUU jáne basqa halyqaralyq uıymdar aıasynda jaqyn seriktes retinde sıpattady jáne eki el arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń damý deńgeıine qanaǵattanýshylyq bildirdi.