Halyqty nesıege batyrmaý úshin qandaı sharalar qolǵa alynýda

Foto: None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Jyl basynan beri jeke tulǵalardyń nesıe alý kósetkishi 27,5%-ǵa jetti. Bul týraly QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Mádına Ábilqasymova aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Tutynýshylyq suranysty qalpyna keltirý aıasynda bıyl 2-toqsannan bastap halyqqa beriletin kredıtterdiń jyldam ósýi baıqalady. 1 jartyjyldyqta jeke tulǵalarǵa beriletin kredıtterdiń ósimi 13,6% qurasa, 9 aıda ol 27,5%-ǵa jetti. Ipotekalyq kredıtter jeńildikti ıpotekalyq baǵdarlamalardy iske asyrý aıasynda jyl basynan beri 22,6%-ǵa ósti. Ipotekalyq kredıtter boıynsha mólsherlemelerdiń tómendeýine qaramastan, jyljymaıtyn múlik naryǵynda qosa júretin baǵa ósimi halyqtyń baspanaǵa qoljetimdiligin tómendetýi múmkin», - dedi M. Ábilqasymova Qazaqstan qarjygerleriniń IX Kongresinde.

Tutynýshylyq jáne ıpotekalyq kredıt berýdiń joǵary qarqyny qarjylyq turaqtylyq úshin syn-qaterlerge jáne halyqtyń borysh júktemesiniń ulǵaıýyna ákep soǵýy múmkin. Bul táýekelderdi tejeý úshin olardyń halyqtyń kredıt alý deńgeıine jáne qarjylyq uıymdardyń júıelik turaqtylyǵyna áser etýine baılanysty makroprýdentsııalyq saıasat quraldaryn paıdalaný josparlanady.

«Jalpy, 2020-2021 jyldary halyqtyń borysh júktemesiniń ósý qarqynyn ustap turý úshin qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý boıynsha birqatar shara iske asyryldy. Birinshiden, barlyq kredıtter boıynsha tólemder somasy qaryz alýshynyń aı saıynǵy kirisiniń 50%-nan aspaýyn kózdeıtin borysh júktemesiniń 50%-dyq koeffıtsıenti engizildi. Tabysy kúnkóris deńgeıinen tómen azamattarǵa qaryz usynýǵa, sondaı-aq 90 kúnge merzimdi keshiktirgennen keıin turaqsyzdyq aıyby men komıssııa esepteýge tyıym salý belgilendi. Borysh júktemesin budan ári baqylaý maqsatynda bankterge jáne mıkroqarjylyq uıymdarǵa (MQU) barlyq qaryz alýshylar boıynsha KNQ týraly esep usyný talaby engiziledi», - dedi M. Ábilqasymova.

Ekinshiden, qıyndyqtar týyndaǵan jaǵdaıda, merzimi keshiktirilgen qaryzdy retteý rásimi kúsheıtildi. Bıylǵy mamyr aıynda merzimi keshiktirilgen qaryzdy biryńǵaı sotqa deıingi retteýdi kózdeıtin zań qabyldandy. Tártip 1 qazannan bastap kúshine endi. Endi bankter men MQU qaryz alýshyny merzimniń keshiktirilýi týraly habardar etip, onyń tólemge qabilettigin baǵalap, qaryzdy qaıta qurylymdaý talaptaryn usynýǵa mindetti. Agenttik mamyr aıynda engizgen jaǵymsyz kredıttik tarıhy bar qaryz alýshylardy ońaltý tetigi 1,9 mln azamattyń jaǵdaıyn ońaltýǵa múmkindik berdi.

«Úshinshiden, atalǵan zań sheńberinde kollektorlardyń zańsyz is-áreketterin shekteý maqsatynda eń tómengi kapıtaldy belgileý jáne qaryz alýshylarmen ózara is-qımyldy mindetti túrde tirkeý arqyly kollektorlarǵa qoıylatyn talaptar qatańdatyldy. Mamyrdan bastap zańsyz áreket etken 33 kollektordyń qyzmeti toqtatyldy. Qazirgi ýaqytta kollektorlardy retteýdi qatańdatý boıynsha qosymsha usynystar ázirlendi. Bul sharalar eń tómengi kapıtaldy, qyzmetkerlerdiń biliktiligi men iskerlik bedeline qoıylatyn talaptardy birtindep arttyrýdy kózdeıdi. Sondaı-aq, Bas prokýratýra kollektordyń zańsyz áreketteri úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilik engizýdi usyndy», - dedi M. Ábilqasymova.


Seıchas chıtaıýt