Halyqty kómirmen qamtýǵa daıyndyq qalaı júrip jatyr
Qazirgi tańda bul jaǵdaı qalaı? Ótken jylǵy sabaqtan qorytyndy shyǵaryldy ma, jaǵdaı qaıtalanbas úshin ne isteldi? Osy jáne ózge de suraqtardyń jaýabyn PrimeMinister.kz tilshileri izdep kórdi.
Qabyldanǵan sharalar qorytyndylary
Elorda men óńirlerde týyndaǵan, kómir baǵasynyń kúrt ósýine ákelgen jaǵdaı monopolııaǵa qarsy kúres komıtetiniń basa nazaryna ilindi.
QR UEM Tabıǵı monopolııalardy retteý komıtetinen habarlaǵandaı, 2017/2018 jylý maýsymynda kómir tapshylyǵy men onyń baǵasynyń ósýi faktileri boıynsha úsh kómir óndiretin kompanııa men 96 bólshek-kóterme jetkizýshilerge qatysty básekelestikti qorǵaý salasyndaǵy zańnamany buzǵandary úshin 21 tergeý bastalǵan.
Qazirgi tańda, 20 tergeý aıaqtaldy, onyń ishinde 12 jaǵdaıda 50 sýbektiniń buzýshylyqqa oryn bergeni rastaldy:
- ShQO-da kómir naryǵynda kóterme jetkizýshilerdiń ekonomıkalyq is-áreketin úılestirýmen aınalysqan «Qarajyra» AQ kómir óndirýshige qatysty tergeý.
- On óńirde (Astanada, Aqmola, Aqtóbe, Almaty, ShQO, Jambyl, BQO, Qaraǵandy, SQO, Túrkistan oblystarynda) baǵany ósirýge baılanysty kelisilgen is-áreketterdi jasaýyna nemese kartelder jasasýǵa kúdikti retinde 49 kóterme-bólshek kómir jetkizýshilerge qatysty 11 tergeý.
Monopolııalyq kiristi eskerýmen ákimshilik aıyppuldyń jalpy somasy 299 mln teńgeni qurady, qazirgi kezde onyń 47,4 mln teńgesi tólendi. Qalǵan aıyppul somasyna qatysty ákimshilik ister sottarda qaralyp jatyr.
Komıtette aqparattandyrǵandaı, saýda-sattyqtarda kartel jasasý boıynsha Qostanaı oblysynda tórt kóterme jetkizýshige qatysty bir tergeý isi aıaqtalyp qaldy.
Óndirý ótken jylǵydan kóp
Energetıka mınıstrliginiń málimetinshe, jedel derekter boıynsha kómir óndiretin kásiporyndar a.j. jeti aıynyń ishinde 60 mln t kómir óndirgen, bul ótken jylǵy osyndaı kezeńge shaqqanda 103,9% (59,7 mln t).
Elektr stantsııalaryna 32,4 mln t kómir tıeldi, bul ótken jyldyń osy kezeńine shaqqanda 102,5% (31,6 mln t). Turǵyndardyń kommýnaldyq-turmystyq qajettilikteri úshin 5,44 mln t kómir tıeldi - 2017 j. osy kezeńge shaqqanda 100% (5,3 mln t). Vedomstvodan atap ótkendeı, bul kezeńde 15,5 mln t kómir eksporttaldy.
Energetıka mınıstrliginde ótken jylý maýsymynda turǵyndar úshin kómir jetkizýde irkilister bolǵanyn moıyndaıdy.
«Bul negizgi eki faktorǵa baılanysty: jergilikti atqarýshy organdar tarapynan daıyndyqtyń bolmaýy jáne adal emes kómir jetkizýshilerdiń úılestirilmegen is-áreketi», - dep naqtylady EM.
QR IDM: 643,3 myń tonnaǵa artyq kómir tasymaldanǵan
Kómirdi ýaqytyly jetkizý máselesinde kólikke qatysty másele úlken ról atqarady. Jetkilikti kómir mólsherin óndirýge bolady, biraq ony tutynýshyǵa ýaqytyly jetkizý mańyzdy. QR IDM 1 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha qazaqstandyq operatorlardyń balansynda 54 myńǵa jýyq ashyq vagon bar ekenin atady. Jylý maýsymynyń basynan beri úsh aı jáne tamyz aıynyń segiz kúni ishinde 16 953,6 myń tonna kómir tasymaldandy, bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 643,3 myń tonnaǵa artyq.
Razrezden kómir bosatý baǵasy tómen. Sońǵy tutynýshyǵa deıin onyń ósýine temir jol tarıfteri men deldal uıymdardyń qosatyn baǵasy birshama yqpalyn tıgizedi. Kommýnaldyq-turmystyq tutynýshylar úshin kómirdiń negizgi kólemi taýarlyq bırja arqyly ótkiziledi. Vedomstvodan atap ótkendeı, kómir baǵasyn qalyptastyrý, saýda-sattyǵyn retteý jáne deldaldyq qurylymdardy boldyrmaý Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń quzyretine jatpaıdy. Saýda qyzmetin retteý, taýarlyq bırjalardyń qyzmetin memlekettik retteý, óńirlik damytý jáne naryq sýbektilerin monopolııaǵa qarsy retteý QR UEM quzyretinde.
Alaıda, «Jer qoınaýy jáne jer qoınaýyn paıdalaný týraly» kodekske sáıkes kómir salasyndaǵy memlekettik saıasat Investıtsııalar jáne damý mınıstrligine ótedi. Osyǵan baılanysty ne ózgerdi?
QR IDM mamandarynyń pikirinshe, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý jónindegi álemdik úrdister kómirdi tutyný kólemine áser etedi. Qazaqstandyq kómir eksportynyń ulǵaıýy salystyrmaly túrde tómen sapa men kólik shyǵyndarynyń joǵary bolýyna baılanysty básekege qabiletsiz bolady. Kúldiń kóp bolýy jáne salystyrmaly túrde tómen jylý shyǵarý múmkindigine baılanysty qazaqstandyq kómir eksporttyq naryqtarda aıtarlyqtaı jeńildikpen (30-50%) ǵana satylýy múmkin. Іri ken oryndarynan Shubarkóldi erekshe atap ótýge bolady, munda kómir jalpy eksport standarttaryna saı keledi.
Osyǵan oraı, álemdik úrdisterdi eskere otyryp, kómir hımııasyn jáne kómirdi keshendi tereń óńdeýdi damytý qajet. Bul baǵyt ónimniń tutynýshylyq qasıetterin sapaly ózgertýge jáne, tıisinshe, onyń naryqtyq baǵasyn ulǵaıtýǵa jol ashady, eń bastysy - energetıkalyq kómir naryǵynan tys shyǵýǵa múmkindik beredi. Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp, IDM Qazaqstanda kómir ónerkásibin odan ári damytý jónindegi memlekettik saıasatty jalǵastyrýǵa múddeli.
Keleshekte, árıne, kómirdi almastyrýdyń túrli nusqalary bar. Máselen, tabıǵı nemese suıyltylǵan gaz. Sonymen qatar Memleket basshysynyń «Bes áleýmettik bastamasyn» iske asyrý aıasynda ońtústik óńirlerden ortalyqqa jáne Astanaǵa deıingi magıstraldi gaz qubyrynyń qurylys jumystary bastaldy. Biraq bul basqa áńgimege qatysty. Astana ákimdiginde halyqty kómirmen qamtamasyz etý turǵysynan jylytý maýsymyna daıyndyq qalaı júrgizilip jatyr?
Ákimdikten keńes: kómirmen qazirden bastap qamdanǵan jón
Elorda ákimdiginde de aldaǵy jańa jylytý maýsymyna jaqsy daıyndyq jasalyp jatyr. Ákimdiktiń aqparatyna sáıkes, 2017/2018 kúzgi-qysqy kezeńde kómirdi tutyný 2945,3 myń tonnany qurady (onyń ishinde energııa kózderi - 2545,3 myń tonna, halyqtyń qajettilikteri úshin - 400 myń tonna). 2017 jylǵy mamyrdan bastap 6 tamyz aralyǵynda Astanada halyq qajettilikteri úshin 28,8 myń tonna jetkizildi, 2018 jyldyń osyndaı kezeńinde 35,3 myń tonna jetkizildi, bul 22,6%-ǵa artyq kórsetkish.
27 shildeden bastap 3 tamyzǵa deıin elordaǵa 42 vagon nemese 2932 tonna kómir jetkizildi:
- Shubarkólden 23 vagon nemese 1610 tonna;
- Maıkóbeden 10 vagon nemese 694 tonna;
- Qarajyradan 9 vagon nemese 628 tonna;
Kómir baǵasy:
Shubarkól - 14 500 tg/t
Maıkóbe - 10 000 tg/t
Qarajyra - 14 000 tg/t.
Búgingi tańda Astanada kómir ónimderiniń jeti negizgi ótkizýshisi bar. 7 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha jalpy kómir qory 9590 tonnany quraıdy. Sonymen qatar, jergilikti atqarýshy organ barlyq áleýmettik nysandardyń dızeldik otynmen jylytylatynyn málimdedi.
Byltyrǵy jaǵdaıǵa keler bolsaq, ázirge eshqandaı dúrlikpe baıqalmady. Kómir ónimderin satyp alý máselesi jóninde jol kartasy bekitildi. Kartaǵa sáıkes, ákimdik Astana ákimdiginiń saıty men áleýmettik jelilerdegi paraqshalary, i-Kómek, chat-bottar, BAQ arqyly osy jyldyń tamyz aıynan bastap kómir satyp alýdyń qajettigi týraly halyqqa úgit-nasıhat jumystaryn júrgizýdi bastady.
Kún saıyn jetkizilip jatqan kómir kólemine, sondaı-aq, onyń baǵalaryna monıtorıng júrgiziledi. Baǵalardyń kóterilýine qatysty jaǵdaılar anyqtalǵan jaǵdaıda, derekter tıisti sharalardy qabyldaý úshin Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttigi men Astana boıynsha memlekettik kirister departamentine jiberiledi.