Halyqaralyq Túrki akademııasy birqatar BAQ basshylaryn marapattady

ASTANA. QazAqparat - Búgin Halyqaralyq Túrki akademııasy jýrnalısterdiń kásibı merekesi qarsańynda «Túrki álemi jáne aqparattyq keńistik» atty dóńgelek ústel uıymdastyrdy.

Onyń barysynda akademııanyń atqarǵan jumystaryna qoldaý kórsetken, túrki áleminiń aqparat keńistigine eńbegi sińgen birqatar BAQ basshylaryn marapattaldy.

«Túrki dúnıesiniń bilim, ǵylym salasyndaǵy jetistikterin nasıhattaýǵa jáne túbi bir týys halyqtar arasyndaǵy yntamaqtastyqty damytýǵa qosqan zor úlesi úshin marapattadyq»,-dedi Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli.

Atap aıtqanda, akademııanyń Alǵys haty «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ prezıdenti Saýytbek Abrahmanovqa, «Qazaqstan» RTRK» AQ Basqarma tóraıymy Nurjan Muhamedjanovaǵa, «Qazkontent» AQ Basqarma tóraǵasy Aıdos Qydyrmaǵa tabystaldy.

Munymen qosa, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Qurmet gramotasymen L.N. Gýmılev atyndaǵy EUÝ-nyń Baspasóz jáne baspa isi kafedrasynyń meńgerýshisi, professor Namazaly Omashev marapattaldy. Sonymen birge Darhan Qydyráli búgingi marapattalǵandardyń barlyǵyna akademııaǵa músheligin bildiretin tósbelgilerdi tabystady.

«Ózderińizge málim, Qazaqstan Prezıdenti búginde Túrki álemindegi ıntegratsııalyq qurylymdardyń barlyǵynyń uıytqysy, bastamashysy. Byltyrǵy Túrki Keńesiniń sammıtinde Elbasy túrki áleminiń ortaq aqparattyq keńistigin qalyptastyrý jáne ortaq telearna qurý jóninde bastama kótergen bolatyn. Osy oraıda jýrnalısterdiń kásibı merekesine sáıkes, ortaq telearnanyń formaty, sondaı- aq aqparattyq keńistiktiń jaǵdaıy týraly pikir almasý úshin elimizdiń beldi ári bedeldi BAQ basshylaryn shaqyrdyq»,-dedi akademııa prezıdenti.

Aıta keteıik, bıyl Astanada ótetin Túrki Keńesin qurýshy elderdiń sammıtinde atalǵan másele qarastyrylady dep kútilýde. Bul turǵyda dóńgelek ústelde aıtylǵan usynystar men pikirlerdi akademııa jınaqtap, Túrki Keńesiniń nazaryna usynbaq.

Óz kezeginde «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ prezıdenti Saýytbek Abrahmanov túrki dúnıesiniń tutastyǵy qaı kezde de kókeıkesti ekenin atap ótti.

«Túrki álemi tutastyǵynyń úlken bir tetigi - ol birtutas ortaq aqparattyq keńistik. Eger bizdiń halyqtarymyz bir-biriniń tynys-tirshiliginen jaqsy habardar bolyp otyrsa, olardyń baýyrmaldyǵy arta túsedi. Sonymen qatar bir-birine barys-kelisi kóbeıse, týysqandyǵymyz artady»,-dedi ol.