Halyqaralyq qaýymdastyq qazaqstandyq prokýrorlardyń tájirıbesine qyzyǵýshylyq bildirdi
QR Bas prokýratýrasynyń baspasóz qyzmetinen málim etkendeı, túrmelerdiń halyqaralyq reıtıngisinde Qazaqstannyń 3-ten 82-deńgeıge kóterilýine sep bolǵan - elimizdiń qylmystyq saıasatty izgilendirý máseleleri sheteldik áriptesterdiń qyzyǵýshylyǵyn týdyrdy.
Nátıjesinde sońǵy 27 jylda elimizde túrmede otyrǵandardyń sany 66 myńǵa azaıdy (100 myńnan 34 myńǵa). Segiz kolonııa jabyldy. Jyl saıynǵy bıýdjet qarajatynyń únemdiligi 12 mlrd teńgeni qurady.
Bul rette, túrmedegiler sanynyń azaıýy krımınogendi jaǵdaıdy nasharlatqan joq, kerisinshe jyl saıyn qylmystardyń qaıtalanýy 7-10% tómendeý ústinde.
Kezdesý barysynda qylmystyq protsesti tsıfrlandyrý jobasyn iske asyrý máselesi talqylanyp, jyl basynan beri 4 myńnan astam qylmystyq is elektorondyq formatta tergelip jatqandyǵy aıtyldy.
Búgingi kúnge deıin 1,8 myń is sotqa elektrondy túrde joldandy. Onyń ishinde 1,3 myńy qarastyrylyp, tıisti sheshimder shyǵaryldy.
Sheteldik qonaqtar qazaqstandyq áriptesteriniń pikirlerimen kelisti, ıaǵnı isterdi jańa formatta tergeý qylmystyq protseste azamattardyń quqyqtaryn saqtaý kepildigin beredi, dálelderdi burmalaý men san túrli zańnamany buzý faktilerin azaıtady.
Kezdesý sońynda Gerhard ıArosh qazaqstandyq tarapty jyly qabyldaý jáne konstrýktıvti tájirıbe almasý úshin alǵysyn jetkizdi, sondaı-aq yntymaqtastyqtyń odan ári jalǵasatynyna senim bildirdi.