Halyq buryn Ulys kele jatqanyn qaıdan bilgen - ǵalymdar Naýryz meıramy týraly
QazAqparat tilshisine birqatar ǵalym Naýryz meıramynyń shyǵý tarıhy men onyń mańyzy týraly aıtyp berdi.
Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń ónertaný doktory, professor Gúlzada Omarovanyń aıtýynsha, Ulystyń uly kúnin, ıaǵnı Jańa jyldy qazaq eli ejelgi zamandardan beri toılap keledi.
«Shákárim Qudaıberdiulynyń aıtýynsha, «Naýryz» ataýy kóshpeli ortaǵa shekaralas jatqan eginshilik oazısterinen kelgen. Al kóshpeli túrki ortasynda Jańa jyldyń alǵashqy kúni «Ulys» dep atalǵan. «Eski qazaqta (eski túrikte) Jańa jyl kúniniń aty – Ulys». Ulysty Jańa jyldyń basy retinde qazaqtar men Ortalyq Azııanyń kóshpeli halyqtarynda kóktemgi kún men túnniń teńelý kúnimen baılanystyrǵan.
Sondaı-aq Naýryzdy toılaý dástúrinen kórinip turǵandaı, ol tabıǵattyń oıanýynyń, onyń jańarýynyń, «ómirdiń» (kóktem, jyly) «ólimge» (qys, sýyq) quratyn saltanatynyń bastalýy retinde atalyp ótetin. Bul mereke qunarlylyq pen Kúnge tabynýymen baılanysty boldy jáne tek aýyl sharýashylyq daqyldaryna ǵana emes, sonymen qatar mal sharýashylyǵyna da qatysty. Sondyqtan da osy kúni qazaqtardyń «Mal-jan aman ba?», dep sálemdesýi dástúrge aınalǵan»,- deıdi Gúlzada Omarova.
Ónertanýshy Qyzyr ata týraly mıfologııalyq túsinikke de toqtaldy.
«Qazaqtarda Kúnge tabynýdy kóktemgi kún men túnniń teńelý kúnine qaraǵan túni - Jerge kelip jylý men jaryq ákeletin Qyzyr ata týraly mıfologııalyq túsinikter aıqyndaıdy. Sol sebepti bir kún buryn, úılerdi alastap (otpen tazartý rásimi), qoqystan tazartyp, barlyq jamandyqtan arylǵan («Kósh, Qaıraqan, kósh!»). Adamdar túnimen uıyqtamaı, duǵa tilep, Qydyr atany qarsy alǵan. Al tańerteń Jańa kúnniń kelýin jiberip almaýǵa jáne ony qarsy alýǵa tyrysqan.
Halyq Ulystyń kele jatqanyn qalaı bilgen? Qazir, árıne bizde kúntizbeler bar jáne Jańa jyldyń naqty qashan bastalýyn bilemiz. Al buryn dástúrli mádenıetterde bul astronomııalyq baqylaýlar men juldyzdardyń jáne aspan nysandarynyń qozǵalysymen baılanysty bolǵan. Bul bizge jyl mezgilderiniń ózgerýin ǵana emes, aılardy, kúnderdi jáne tipti saǵattardy da dál esepteýge múmkindik berdi»,-deıdi ol.
Kóshpeli qazaqtardyń táńirlik kúntizbesin zerttegen A.I. Muhambetovanyń derekteri boıynsha, bul kúntizbedegi táýlik ýaqyty boıynsha ýaqyt esebi – bul shaǵyn ýaqyt tsıkly, aılar boıynsha – bul ortasha tsıkl (12 aı), jyldar boıynsha – úlken tsıkl. Kóshpendiniń ómirinde 12 jyl kezeńin quraıtyn úlken tsıkl eń mańyzdy mánge ıe boldy. Ol kóshpendilerde óndiristik qana emes, sonymen qatar ómir tsıkliniń ońtaıly ýaqyt koordınatyn qurady.
Taǵy bir qazaqstandyq ǵalym A. Toqtabaı óziniń «Naýryz» atty maqalasynda qazaqtarda «Ulystyń» bastalý ýaqytynyń fenomenin zertteı kele, kóktem men kóktemgi kún men túnniń teńelýi Úrker shoqjuldyzynyń qozǵalysymen baılanysty ekenin aıtady.
«Osynyń nátıjesinde, Qazaqstannyń túrli óńirlerinde Ulystyń uly kúni birdeı bastalmaıdy. Búginde Naýryz merekesi qarsańynda 14-15 naýryzda kórisý toılansa (batys óńirlerdegideı), ońtústik óńirler úshin bul sál kesheýildeý bolady. Qazir biz Ulystyń uly kúni – Naýryz merekesin toılaýda kóktemgi kún men túnniń teńelý kúntizbesin negizge alamyz. Osy rette bul dástúrdi bolashaq urpaqqa nasıhattap, olardyń boıyna sińirýimiz kerek»,-deıdi professor.
Óz kezeginde, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, professor, HAA akademıgi Meńdiǵanym Shaımerdenova Naýryzdy Persııa eli júzdegen jyldar buryn b.z.d. X-IX ǵasyrlarda, ıaǵnı otqa tabyný dáýirinde toılaı bastaǵanyn aıtty.
«Kóktemgi Naýryz meıramy Shyǵys musylmandary arasynda ejelden toılanyp keledi jáne árqashan eń mańyzdy mereke bolyp sanalady. Alǵashqylardyń biri bolyp Naýryzdy Persııa eli júzdegen jyldar buryn b.z.d. X-IX ǵasyrlarda, ıaǵnı otqa tabyný dáýirinde toılaı bastaǵan. Ýaqyt óte kele atalmysh merekeni Ortalyq Azııanyń túrikteri qabyldap, búgingi tańda barsha musylman jurtshylyǵynyń ortaq Jańa jyl merekesine aınaldy. Naýryz paıǵambar Álıdiń qurmetine mereke dep ataldy, al 22 naýryzda qazaqtar ákelgen qaıyrymdylyq syılyqtar Muhammed paıǵambardyń týǵan kúnine oraı qurbandyq retinde sanaldy. Naýryz meıramynyń ıdeıalyq bastaýlary halyqtyq dástúrlermen jáne ádet-ǵuryptarmen baılanysty boldy. Sonymen qatar ejelgi ádebıet eskertkishterinen, qasıetti mátinderden, shyǵys oıshyldardyń shyǵarmalarynan kórinis tapty»,-deıdi Meńdiǵanym Shaımerdenova.
Onyń aıtýynsha, qazaqtyń áıgili aqyny jáne jazýshysy, kınorejısser, qazaq dástúrleri men ádet-ǵuryptarynyń bilgiri Baqyt Qaıyrbekov Naýryzdy - «ejelgi adamnyń poetıkalyq kózqarastarynyń shoǵyrlanýy men áli kúnge deıin kóptegen urpaq úshin danalyq pen ádemiliktiń standarty bolyp qala beredi»,- dep sanaıdy.
«Qazirgi tańda Naýryz meıramy barlyq etnostar arasyndaǵy dostyq pen beıbitshilikti, halyqtar arasyndaǵy ózara kelisimdi nyǵaıtýda, memlekettegi saıası turaqtylyqty nyǵaıtýda mańyzdy ról atqarady. Munyń bári ejelgi Naýryz meıramy kóne dástúrler men ádet-ǵuryptardyń sabaqtastyǵyn saqtaı otyryp, Qazaqstannyń qazirgi ómirine úılesimdi túrde aýysqandyǵymen baılanysty»,- dep atap ótti ol.
Temirbek Júrgenov atyndaǵy QazUÓA professory, fılosofııa ǵylymdarynyń kandıdaty, HAA akademıgi Álııa Álimjanovanyń pikirinshe, Naýryz meıramy osy ýaqytqa deıin óziniń ulylyǵy men áleýmettik mańyzyn joǵaltqan joq.
«Bes myńjyldyqty qamtıtyn álemdik mádenıet tarıhyndaǵy eń ejelgi, qazaq halqynyń salt-dástúriniń qurmetti merekeleriniń biri - Naýryz meıramy. Naýryz merekesi osy ýaqytqa deıin óziniń ulylyǵy men áleýmettik mańyzyn joǵaltqan joq. Ol eń tanymal jalpyulttyq merekeniń biri. Qazaqstannyń barlyq halyqtary, ultyna jáne dinine qaramastan, Naýryz meıramyn asyǵa kútip qýanyshpen qarsy alady.
Naýryz merekesi birtindep jańa rýhanı-etıkalyq mánge ıe bola bastady. Qazaqstan Táýelsizdigin alǵan kezde, Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdentiniń 1991 jylǵy 15 naýryzdaǵy «Kóktemniń ulttyq meıramy - Naýryz meıramy týraly» Jarlyǵymen mereke aqyry resmı mártebege ıe boldy. Sonymen birge qoǵamdyq rezonans týdyrdy. Qazaq halqy óziniń súıikti meıramy - Naýryz meıramyn tanyp, ulttyq mereke ǵana emes, resmı jáne memlekettik merekege aınalýyn jarty ǵasyrdan astam kútýine týra keldi»,- deıdi Álııa Álimjanova .