Halal ındýstrııasynyń múmkindigi áli tolyq paıdalanylmaı otyr - Qor dırektory
- «Halyqaralyq tutynýshylar qory» qoǵamdyq qory qashan, qandaı jaǵdaıda quryldy. Áńgimemizdiń álqıssasyn osydan bastasaq?
- Keńes odaǵy taraǵannan keıin óz táýelsizdigin jarııalap, jeke shańyraq kóterip shyqqan respýblıkalarda halyqtyń baǵasy arzan jáne sapasy joǵarǵy taýar men qyzmetke qol jetkizýi áli tolyq qamtamasyz etilgen joq. Bizdi Qazaqstan ǵana emes, búkil TMD elderi aýmaǵynda tutynýshylar quqyn qorǵaıtyn uıym qurý týraly ıdeıa kópten beri mazalap júrgen edi. Ol «Halyqaralyq tutynýshylar qory» qoǵamdyq qory degen ataýmen 2005 jyly ómirge keldi. Óz qyzmetimizdi júzege asyrý kezinde Amerıkalyq sapa qoǵamy men Malaızııanyń tutynýshylar quqyn qorǵaý uıymymen istes bolyp otyrmyz. Óıtkeni ǵalamdyq jahandaný úrdisi kezinde keıbir damyǵan memleketter «úshinshi elderdi» eskirgen tehnıkasy men taýaryn ótkizetin naryq retinde ǵana qarastyrýda. Máselen Izraıldiń «Kolgeıt» kompanııasynyń tis pastasy qazir naryqta ústemdik quryp tur. Alaıda Malaızııanyń tutynýshylar quqyn qorǵaý uıymy onyń quramynda zııandy zattar bar ekenin, ásirese ftordyń tisti qaraıtatynyn dáleldedi. Mundaı jaǵdaılar, ókinishke qaraı, óte kóp. Máselen ońaı tabys izdegen saýdagerler balyqty formalınde ustap, almaǵa naftalın jaǵady. Sol sebepti almada shirik bolmaıdy, al balyq uzaq ýaqyt taýarlyq túrin saqtaıdy. Bul týraly qarapaıym halyq habarsyz. Olar kóp jaǵdaıda tutynýshyny emes, óz tabysyn ǵana eseleýdi aldyna maqsat etip qoıǵan óndirýshiniń arbaýyna qalaı túsip qalǵanyn ózderi de baıqamaıdy.
- Oǵan zańmen tosqaýyl qoıýǵa bolmaı ma? Tutynýshylar quqyn qorǵaıtyn arnaıy zań bar ǵoı.
- AQSh-ta Kennedı 1-shi bop «Tutynýshylar týraly bıl» degen zań shyǵardy. Tutynýshylar organy onda myqty. Odan óndirisshiler qorqady. Malaızııada da solaı. Bizde tutynýshylar qoǵamynda eshqandaı bılik joq. Qoǵamdyq uıym dep óndirisshiler mensinbeıdi. Elde tutynýshylar quqyn qorǵaýǵa arnalǵan zań jaqsy jasalǵan. Biraq onyń kúshi tolyqtaı paıdalanylyp jatqan joq. Turmystyq zattardy bylaı qoıǵannyń ózinde azyq-túlik taýarlarynda da zańsyzdyqtar jetip artylady.
Jalpy bizge shaǵymdanýshylardyń kóbi musylmandar. Qazir ishki naryqtaǵy shujyqtardyń 60 paıyzy halal dep aıtylady. Ol kúmándi. Óıtkeni «Musylmandyq», «Halal» dep jazylǵan ónimderde kóp jaǵdaıda óndirýshiniń aty ǵana kórsetilip, onyń meken-jaıy men taýardyń quramy týraly tolyq aqparat berilmeıdi. Olardyń standartqa sáıkes kelmeıtindigin dáleldeý óte qıyn. Ony akademık Tóregeldi Sharmanov basshylyq jasaıtyn Tamaqtaný akademııasy da aıtyp otyr. Eger tutynýshy osyndaı shujyq taptym dep qoǵamdyq uıymdarǵa shaǵymdanyp, óndirýshini sotqa berse, olar durys saqtalmaǵan dep qutylyp ketedi. Memlekettik zerthanalar onyń halal-haram ekenin aıta almaıdy. Sebebi onda qajetti jabdyqtar joq. Halqynyń 70 paıyzy musylman bolyp sanalatyn elde birde-bir halal ónimder zerthanasynyń bolmaýy aıtýǵa uıat is. Bizde sóz kóp. Dálel joq. Zerthananyń joq ekenin óndirýshiler de jaqsy biledi. Máselen qus etteri taýarlyq túrin 1 aptadan keıin joǵaltady. Al satýshyǵa onyń uzaq saqtalynǵany kerek. Olar tipti ónimi taýarlyq túrin joǵaltpaý úshin shprıtspen shoshqanyń maıyn quıýǵa deıin barady. Satyp alǵan kezde jaqsylap qarasańyz, onyń orny kórinip turady. Sol sııaqty keıbir shujyqtyń 25 paıyzy ǵana et te, qalǵany soıa, maı sııaqty túrli qospalar bolǵandyqtan dámsiz. Al quzyrly organdarǵa bul týraly habarlap, olarmen birlesip jumys jasaı bastasań, jarty jolǵa kelgende kejegesi keıin tarta bastaıdy.
- Buny qalaı túsinýge bolady?
- Bizge jumys kezinde ár taraptan qysym jasalady. Sol sebepti qyzmetkerlerimizdiń kóbi turaqty jumys isteýge qorqady. Keńes odaǵy kezinde tutynýshylar qoǵamynyń quzyry joǵary boldy jáne atqarýshy bılik organdarymen qatar jumys jasady. Qazir kórshiles Reseıde, Qyrǵyzstanda, Ózbekstanda bul júıe saqtalyp qalǵan. Reseıde ákimdiktiń búkil bir qabatynda tutynýshylar qoǵamy ornalasqan. Úkimet olarǵa jalaqy tóleıdi. Al Qazaqstanda 1992-93 jyldary syrttan kompanııalar kire bastaǵan kezde bul qoǵamdyq uıym úkimetten bólindi. Onyń zardabyn biz qazir tartyp kelem jatyrmyz. Biz úlgi tutatyn Malaızııada da ol úkimetpen birge jumys jasaıdy. Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi oǵan grant bólip otyrady.
- Qazir jurtshylyqtyń halal standarty boıynsha jasalǵan taýarǵa degen yqylasy óte joǵary. Alaıda soǵan qaramastan naryqta sapasyz ónimderdiń de úlesi azaımaı otyr. Onyń basty sebebi ne dep oılaısyz?
- Kapıtalıstik damý júıesinde óndirisshiler tutynýshyny emes, óz paıdasyn kóbirek oılaıdy. Eldiń halal ónimge degen qyzyǵýshylyǵyn baıqaǵan soń olar endi ony ońaı tabys tabýdyń bir jolyna aınaldyrýǵa kóshti. Bul problema bizde ǵana emes, búkil álemge ortaq másele. Jalpy «halal» arab sózi. Quranda onyń maǵynasy ruqsat berdim degendi bildiredi. Sondyqtan musylmandarda halal men haram degen uǵym bar. Dástúrli, ulttyq erekshelikke oraı, halal ár elde ártúrli. Ókinishke qaraı, keıbir halyqtar odan qorqady. Mysaly musylmandar shoshqany haram dep sanaıtyndyqtan, shoshqamen kúres bastalady degen sııaqty. Joǵaryda biz tilge tıek etken Malaızııada «Koka-kola» haram dep sanalady. Ony keıin túrikter dáleldep shyqty. Óıtkeni jańa jasalǵan «koka-koladan» eshteńe taba almaısyz. Alaıda 48 saǵattan keıin ol az spırtti ishimdikke aınalady. Onyń quramynda biz bilmeıtin nárseler bar. Sol sııaqty kondıterlik fabrıkalar óz ónimderine spırtti, maldyń maıyn jáne taǵy basqa da dámdeýishter men qospalardy qosady. Adal jolmen násip tabýdy oılaıtyn kez-kelgen kásipker saýdaǵa shyǵarǵan kezde óniminiń oramasynda onyń quramyn túgel kórsetip jazady. Halal ónim izdegen tutynýshy ony satyp alǵanda eskeredi. Qazir sondaı-aq, ónimniń halal-halal emes ekenin anyqtaıtyn zerthanalar men onyń ózindik qural-jabdyqtary bar. Sonyń biri - jıntester dep atalady. Bul qural arqyly ústelde eki saǵatqa deıingi aralyqta shoshqa etiniń bolǵan-bolmaǵanyn jáne onyń shujyqtyń quramynda bar-joǵyn anyqtaýǵa bolady.
- Dástúrli, ulttyq erekshelikterge oraı halal ár elde ártúrli degendi aıtyp otyrsyz. Ony qazaq halqy qaı ýaqyttan beri tutynyp kele jatyr?
- Onyń tamyry sonaý este joq, eski zamandarda jatyr desem qatelespeıtyn shyǵarmyn. Óıtkeni kóshpeli ómir saltyn ustanyp, tabıǵatpen etene ósken ata-babalarymyz eń taza ónimdi tutynyp keldi. Kıiz úıdi baspana etip, sýdyń tunyǵyn, shóptiń shúıginin izdegen maldyń yǵymen júrip, jaz jaılaýda, kúz kúzeýde, qys qystaýǵa kóship qondy. Qorshaǵan ortamen óz baılanysyn uzaq ýaqyt saqtap kelgen halqymyzdyń dástúr-saltyn zerttegen ǵalymdar áli kúnge deıin bul qupııanyń syryn tolyq ashyp bolǵan joq. Qazir olar tabıǵatpen baılanysyn úzgen halyqtardyń ómir súrý salty ǵana emes, salt-sanasy men tamaqtaný dástúri de jyldam ózgerip bara jatqanyn moıyndap otyr.
Osy arada myna bir jaıtqa nazaryńyzdy aýdarǵym kep otyr. Uzaq ýaqyt boıy artta qalǵan el sanalyp kelgen Malaızııa 40 jyldyń ishinde halal arqyly ıslam eline aınalyp, damyǵan iri memleketterdiń qataryna qosyldy. Bul tájirıbeni úırený bizge artyq bolmasy anyq. Qazaqstanda qazir №57 Halal standarty tehnologııalyq komıteti bar. Olar úsh jylda shujyq pen qonaq úıge ǵana 2 standart jasady.
- Álemdegi halal ındýstrııasynyń aýqymy qanshalyqty úlken?
- 2005 jyl ol 580 mıllıard dollar bolǵan. Bıyl mamyr aıyndaǵy kórme kezinde álemniń 80 elindegi halal ındýstrııasynyń kólemi 900 mıllıard dollardy qurap otyrǵany aıtyldy. Jalpy Malaızııanyń Kýala-Lýmpýr qalasynda jyl saıyn halal ónimderdiń álemdik kórmesi ótedi. Oǵan 2005 jyly Qazaqstan da qatysqan bolatyn. Onda Qazaqstanyń shujyqtary 80 eldiń ishinen úzdik shyǵyp, 1-shi orynǵa ıe boldy. Qazaqstandyq delegatsııa quramynda sol kezde Parlament Májilisiniń depýtaty retinde Muhtar Shahanov bardy. Ókinishke qaraı, bul kórmege Qazaqstan odan keıin qatysqan joq. Onda sheteldik ınvestorlar óndiristi damytýǵa qarjy salaıyq, birlesip óndiristik zaýyttar salaıyq dep, úlken qyzyǵýshylyq bildirgen edi. Biraq oǵan eshkim asa mán bermedi.
- Tutynýshylar qoǵamynyń qoǵamdaǵy bedeliniń áli kúnge deıin tómen bolýy nelikten?
- Tutynýshylar qoǵamdary óz jumysyn jurtshylyqtyń aryz-shaǵymy boıynsha júrgizedi. Bul baǵytta olar memlekettik qadaǵalaýshy organdarmen tyǵyz yntymaqtastyq qatynas ornatqan. Bizdiń jumysymyzdyń nátıjeli bolýy kóbine tutynýshylardyń belsendiligine táýeldi. Olardyń quqyqtyq saýaty áli tómen. Qazir naryqta Reseıden ákelingen,paıdalaný merzimi ótken azyq-túlik ónimderi óte kóp. Máselen biz osyndaı balyqty saýdalap jatqan qazaqstandyq bir kompanııany anyqtadyq. Sondaı-aq paıdalaný merzimi 2 jyl buryn ótip ketken, Grýzııadan kelgen mıneraldyq sýdyń satylýyna tosqaýyl qoıdyq. «Belagvı» dep atalatyn bul sýdyń paıdalaný merzimi jazylǵan jerge «aktsııa» dep qaǵaz japsyryp qoıypty. Quzyrly organdar tekserýinen keıin olarǵa 1 mıllıon teńgege aıyppul salyndy.
- Áńgimeńizge rahmet.