Gýmanıtarlyq ǵylymdardy damytyp, jastardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý kerek – Máýlen Áshimbaev
«Qazirgi zamanaýı álemde jaratylystaný jáne naqty ǵylymdardyń basymdyǵy aıqyn kórinedi. Bul tehnologııalardyń damýymen jáne ekonomıkalyq damýǵa tikeleı áser etetin ǵylymı ázirlemelerge suranyspen baılanysty. Al gýmanıtarlyq ǵylymdar – fılosofııa, tarıh, lıngvıstıka, áleýmettaný, psıhologııa jáne basqalary birqatar sebeptermen keıinge ysyryldy. Bul ásirese damýshy elderge tán. Biraq túptep kelgende, gýmanıtarlyq ǵylymdar adamdardyń dúnıetanymyn qalyptastyrady, bolmys pen ótip jatqan protsesterge aýqymdy jáne durys kózqaras beredi. Platon men Arıstotel zamanynan beri búkil álemdik ǵylymı oı barlyq ǵylymdardyń negizi bolǵan fılosofııadan bastaldy», - dep jazdy Senat tóraǵasy Facebook -tegi paraqshasynda.
Onyń pikirinshe, qazirgi zamanǵy adamǵa 21 ǵasyrda qajet bolatyn ilim men daǵdylardy gýmanıtarlyq bilim úırete alady.
«Birinshiden, áńgime aýdıtorııa aldynda sóıleý, ıdeıalaryn jetkizý jáne kózqarasyn qorǵaı alý jóninde bolmaq. Ashyq aqparattyq qoǵam jáne «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn júzege asyrý jaǵdaıynda durys pikirsaıys daǵdysy kúnnen-kúnge mańyzdy bola túsýde. Oıdy jazbasha túrde tujyrymdaı alý, júıeli jáne túsinikti mátinderdi daıyndaý da asa mańyzdy. Memlekettik apparatta, basqa uıymdar tárizdi aqparattyń negizgi kólemi jazbasha túrde kelip túsedi jáne sonyń negizinde mańyzdy sheshimder qabyldanady. Sondyqtan mátinderdiń sapasyna kóp nárse baılanysty», - deıdi M. Áshimbaev.
Gýmanıtarlyq bilim berýdiń taǵy bir negizgi komponenti – júıeli oılaýdy qalyptastyrý. Ýnıversıtetter deńgeıinde jastardy stereotıpterden, dogmalardan jáne ústirt tolǵamnan aryltý, aqparatty durys taldaýǵa jáne túsindirýge úıretý mańyzdy. Odan bólek, qoǵam aldynda turǵan mindetter únemi kúrdelenip jatqanda top ishinde jumys isteı bilý kerek.
«Basqa adamdarmen ózara áreket etip, tıimdi baılanys ornatý – qazirgi álemdegi mańyzdy qasıetterdiń biri ekeni anyq. Mundaı daǵdylar men qabiletterdi qalyptastyrý bilim berý júıemizdiń, atap aıtqanda, onyń gýmanıtarlyq baǵytynyń mańyzdy bóligi bolýy tıis. Gýmanıtarlyq ǵylymdar qoǵamdyq jáne áleýmettik protsesterdiń mánin kórýge, tutas dúnıetanym men durys qabyldaýdy qalyptastyrýǵa úıretýi kerek. Sondyqtan gýmanıtarlyq ǵylymdardy qoldaý men damytý, olarǵa jastardyń qyzyǵýshylyǵyn oıatý mańyzdy dep sanaımyn. Joǵary oqý oryndarynda tıisti pánderdi oqytýdyń sapasyn arttyrý qajet. Munda áli de kóptegen máseleler bar. Biraq qazirgi álemniń kóptegen kúrdeli suraqtaryna gýmanıtarlyq ǵylymdar jaýap bere alatynyna senimdimin», - dedi Máýlen Áshimbaev.