Gúlshara Ábdiqalyqova jumys saparymen Ázerbaıjan Respýblıkasyna bardy
Sapar barysynda Ázerbaıjan Premer-Mınıstri Novrýz Mamedovpen kezdesý ótti. G. Ábdiqalyqova Qazaqstandaǵy prezıdent saılaýynyń nátıjeleri, jańa Memleket basshysy Q. Toqaevtyń syrtqy jáne ishki saıasatynyń basymdyǵy jáne olardyń Elbasy N. Nazarbaevtyń baǵytymen sabaqtastyǵy, «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń, «Uly dalanyń jeti qyry» basym baǵyttarynyń júzege asyrylýy týraly baıandady. Ázerbaıjan Úkimetiniń basshysy 2019 jylǵy qazan aıynda Nur-Sultan qalasynda ótetin qalalyq týrızm boıynsha segizinshi Jahandyq sammıtke shaqyryldy.
Sondaı-aq, vıtse-premer Ázerbaıjannyń Mádenıet mınıstri Abýlfaz Garaevpen kezdesti. Taraptar mádenıetaralyq dıalog, tarıhı-mádenı murany saqtaý, birlesken mádenı-rýhanı jobalardy ilgeriletý salasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyqty keńeıtýge ýaǵdalasty.
Odan ári vıtse-premer Ázerbaıjannyń Jazýshylar odaǵyna baryp, eldiń kórnekti zııaly qaýym ókilderimen kezdesti. Kezdesýde Halyq jazýshysy A. Rzaev, Ázerbaıjan «Pen» Klýbynyń prezıdenti, Halyq jazýshysy Ch. Abdýllaev, Halyq ártisi, kınorejısser O. Mırkasımov jáne G. Alıev atyndaǵy «Ázerbaıjan-Qazaqstan» dostyq qoǵamynyń prezıdenti, professor E. Gıýnaıdyn boldy.
G. Ábdiqalyqova suhbattasýshylardy Úshinshi jańǵyrý aıasynda Qazaqstanda júrip jatqan ózekti úrdistermen tanystyrdy. Ózgerýlerdiń negizi qoǵamnyń rýhanı jańǵyrýy bolyp tabylatynyn atap ótti. Tilderi men mádenıeti jaqyn, ortaq túrki tamyry bar eki el arasyndaǵy gýmanıtarlyq baılanystardy damytý boıynsha pikir almasý oryn aldy.
Sapar aıasynda vıtse-premer Bakýde ótip jatqan ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik mura komıtetiniń 43-shi sessııasyna qatysty.
Plenarlyq otyrysta sóılegen sózinde qazaqstandyq delegatsııa basshysy Komıtet múshelerin elimizdegi tarıhı-mádenı muralardy, atap aıtqanda Qoja Ahmet ıAsaýı kesenesiniń qorǵalýy týraly habardar etti. Vıtse-premer Túrkistan qalasyn damytýdyń jańa jospary onyń oblys ortalyǵy mártebesin alýmen baılanysty qabyldanǵanyn jáne sany artyp kele jatqan qala turǵyndarynyń, týrısterdiń qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti. Ol qujat ıÝNESKO talaptaryna sáıkes ázirlengenin jáne keseneniń joǵary halyqaralyq mártebesin eskeretinin atap ótti.