Gúlshara Ábdiqalyqova qýǵyn-súrgin qurbandary jerlengen «Túıetóbege» bardy

AQTÓBE. QazAqparat -Aqtóbege kelgen Memlekettik hatshy Gúlshara Ábdiqalyqova qýǵyn-súrgin qurbandary jerlengen «Túıetóbege» bardy. Búgin repressııa qurbandarynyń urpaqtary ata-baba rýhyna taǵzym etti, dep habarlaıdy QazAqpat tilshisi.

Búgin Aqtóbede asharshylyq, qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý sharasy ótti. Memlekettik hatshy Gúlshara Ábdiqalyqova saıası qýǵyn-súrgin qurbandary jerlengen «Túıetóbe» eskertkishine bardy.

«Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Árbir jurt tarıhtan ózinshe taǵylym alady» degen sózi bar. Bizdiń Táýelsizdikke deıingi tarıhymyzda halqymyzdyń tartqan qasireti az bolmaǵan. Sonyń eń qasiretti tusynyń biri - arystarymyz jappaı qýǵyn-súrginge ushyraǵan 1930-1950 jyldar. «Jurt jeti aǵaıyndy». Qynadaı qyrylǵan asharshylyqtyń artynda jurtty jappaı jazalaý bastaldy. Halyq sany kúrt kemigen ótken ǵasyrdyń 30-jyldary ultymyzdyń betke ustar zııaly qaýymy kinásiz atyldy. Zulmat jyldardyń jańǵyryǵy halyq jadynan óshpeıdi. Azattyq alyp, egemen el bolǵaly jaqsylar men jaısańdardy túgendep kelemiz. Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan 31 mamar - barsha qazaqstandyqtar úshin qasterli kún. Búgin elimizdiń túkpir-túkpirinde 4 myńnan astam ártúrli is shara júzege asyrylýda. El basyna kún týǵan qaraly kezeńde Aqtóbe halqynyń da tartqan taýqymeti orasan zor. Sondyqtan biz munda árýaqtar aldyndaǵy adamı boryshymyzdy oryndap, jazyqsyz japa shekken jandardyń rýhyna taǵy bir márte taǵzym etemiz. Aqtóbe oblysynda 8 myńdaı adam saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan. Olardyń 2 myńnan astamy atý jazasyna kesilgen. Atý jazasyna kesilgender osy Túıetóbe saıynda jerlengen. Zulmat zamandarda arystardyń kórgen qasiretin ishke búgip keldik. Sondyqtan mundaı qasıetti topyraqty qaster tutý bizdiń perzenttik paryzymyz»,-dedi Memlekettik hatshy Gúlshara Ábdihalyqova.

«Túıetóbege» repressııaǵa ushyraǵan aqtóbelikterdiń urpaqtary da bardy.

«Asharshylyq jylynan keıin aman qalǵan azamattardyń kópshiligi atyldy, aıdaýda boldy, zardap shekti. Atylǵan azamattardyń deni Alashtyń arda azamattary edi. Bul árbir qazaqtyń otbasynda bolǵan jaǵdaı ǵana emes, sol ýaqyttaǵy mıllıondaǵan baýyrymyzǵa ortaq qasiret bolatyn. Búgingi kúni táýelsizdiktiń arqasynda «Túıetóbe» basyna kelip, jyl saıyn taǵzym etemiz. Aǵam, naǵashym atyldy, aıdaýda boldy. Biri Túıetóbede jatyr. Sondyqtan biz jyl saıyn osy jerge kelemiz»,- dedi aqtóbelik ardager Roman Rahımov.

«Túıetóbede» repressııaǵa ushyraǵan adamdardyń jerlengeni týraly aqparat 90-jyldary anyqtalyp, eskertkish qoıyldy. 1997 jyldan bastap aqtóbelikter jyl saıyn ata-baba rýhyna taǵzym etý úshin eskertkishke jınalady.

«HH ǵasyr ashtyq pen qýdalaýdan zardap shekken qazaq halqy úshin eń qıyn kezeń boldy. Sol jyldary biz halyqtyń tájirıbesi men dástúrleriniń altyn qoryn joǵalttyq. Qazaqstannyń táýelsizdigi arqasynda biz joǵaltqanymyzdy qalpyna keltire aldyq, biraq biz tarıhtyń qaıǵyly betterin, elimizdiń bolashaǵy úshin óz ómirin qurban etkenderdi umytpaýymyz kerek. Biz olardyń aldynda qaryzdarmyz. Biz jas urpaqty Otanyna degen súıispenshilik rýhyna tárbıeleýimiz kerek. Jastar óz tarıhyn umytpaı, birlik, dostyq, turaqtylyqty saqtaýy kerek. Totalıtarlyq rejim qurbandarynyń esimi árdaıym bizdiń júregimizde turady», - dedi oblys ákimi Berdibek Saparbaev.