Grýzııa minilgen amerıkalyq kólikterden qalaı tabys taýyp otyr
Kórsetkishtiń artýy Grýzııadaǵy avtoeksport bıznesin júrgizetin kóptegen deldal úshin jaǵymdy jańalyq boldy. Óıtkeni, olardyń sońǵy onjyldyqtaǵy kiris kózi ózgerdi. Jaǵdaı aımaqtyq kedendik erejelerge, aqaýy bar kólikterdi tazartý, pandemııa men álemdegi geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty boldy.
Osy oraıda kólik ónerkásibi joq Grýzııa qalaı avtomobıl habyna aınaldy jáne atalǵan sektor grýzın ekonomıkasyna qandaı paıda ákeledi?
«Grýzııa alǵash ret 2006 jyly metalǵa ótkizilgen amerıkalyq kólikterdiń aımaǵy boldy. Al sońǵy jyldary bul kórsetkish turaqty túrde ósýde. Kópshiligi AQSh naryǵynda saqtandyrý kompanııalary satatyn zaqymdalǵan kólikter», - dedi TBC capital aǵa ǵylymı qyzmetkeri Andro Tvalıashvılı.
Onyń aıtýynsha, Grýzııa usynatyn basty artyqshylyq - kólikterdi jańartý jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetý. Eldiń geografııalyq jaǵdaıy, kólik quraldary ımportyna salynatyn salyqtyń tómen stavkalary jáne avtomobıl qyzmetteriniń salystyrmaly túrde tómen quny Grýzııaǵa Ortalyq Azııa men Parsy shyǵanaǵy elderinen satyp alýshylardy tarta otyryp, minilgen avtomobılder naryǵynyń ortalyǵyna aınalýǵa múmkindik berdi.
Grýzın avtomobılderin qaıta eksporttaý 2013 jylǵa qaraı jalpy eksporttyń tórtten birin qurady. 2015-2017 jyldary quldyraý boldy jáne atalǵan bıznesten tabys tabý kúmánge aınaldy. Biraq, 2018 jyly Grýzııa ekonomıkasy qarqyndy túrde qaıta qalpyna keldi. Al 2019 jyl kútkennen de asyp tústi. 2020 jyl avtomobıl ónerkásibi úshin qıynǵa soqty. Óıtkeni COVID-19 pandemııasy jáne basqa protsester ósýdi toqtatty. Sonymen qatar shekaralardyń jabylýy men jetkizilimniń buzylýy atalǵan elge aıtarlyqtaı kedergi keltirdi.
Jaǵdaıdy Grýzııa avtomobıl naryǵynyń jetekshi ımporttaýshylarynyń biri Armenııada ımporttalatyn avtomobılderge aktsızderdi kóbeıtýge mindettegen Eýrazııalyq keden odaǵy aıasyndaǵy ózgerister ýshyqtyra tústi. Eger 2019 jyly Armenııanyń grýzındik qaıta eksporttalatyn avtomobılderge suranysy 32% bolsa, 2020 jyly suranys bolmaǵan. Bul avtomobılder eksportynyń 45% tómendeýine ákelip soqty.
Armenııanyń jańa kedendik zańy grýzın eksporttaýshylary úshin qıyndyqtar týǵyzdy. TBC capital aǵa ǵylymı qyzmetkeri Andro Tvalıashvılıdiń aıtýynsha, eksportty ártaraptandyrý táýekeli arqyly jaǵdaıdy retteý múmkindigi boldy. ıAǵnı naryq geografııasyn keńeıtý arqyly. Osylaısha, grýzın avtoeksporterleri jańa naryqty tapty. Ásirese Ortalyq Azııa men Parsy shyǵanaǵy elderine jasalǵan avtomobıl eksporty 2021 jyly jaǵdaıdyń 13% qalpyna kelýine múmkindik berdi.
«Grýzın avtoeksporty ótken jyly óte jaqsy nátıje kórsetti. 2022 jyldyń 11 aıynda eksport ımport shamamen 55% qurady. Avtokólik sanynyń kúrt ósýiniń sebebi jańa jáne minilgen kólikter baǵasynyń jahandyq ósýimen baılanysty. Sonymen qatar pandemııadan keıingi jetkizý tizbeginiń buzylýy men mıkrochıpterdiń jetispeýshiligine baılanysty suranysty arttyrdy»,- dep atap ótti A.Tvalıashvılı.
Bıyl Ázirbaıjan, Reseı jáne Ýkraına Grýzııanyń avtomobıl eksporty naryǵynda kóshbasshylyq pozıtsııasyn saqtap qaldy, al Armenııa taǵy da jetekshi ımporttaýshy boldy.
Ótken jyly Grýzııa avtomobılderi edáýir eksporttalǵan elder qataryna Túrkııa men Ortalyq Azııa elderi, onyń ishinde Qazaqstanda kiredi. Tizimdegi tańsyq el - Belgııa, bul el sońǵy jyldary Grýzııadan BAÁ sekildi kóptegen kólikti ımporttaıdy.
Alaıda, avtomobıl bıznesi Grýzııaǵa aımaqtaǵy jetekshi eksporttaýshynyń turaqty pozıtsııasyn saqtaýǵa múmkindik beretini jáne paıda ákeletini ekiushty. Atalǵan el ótken jyly 900 mln dollardan astam somaǵa avtomobıl eksporttady. Bir mezgilde jyldyń 11 aıynda 1,3 mlrd dollarǵa (jalpy ımport kólemi 11,6%) ımporttady. Qosylǵan qundy esepteý qıyn, óıtkeni bul kólikterdiń kópshiligi Grýzııada qalady jáne ımporttalǵan kólikterdi sol jyly birden eksporttaý múmkin emes. Sonymen qatar, deldaldar paıdalanatyn marja ásirese joǵary emes.
Bul bıznestiń aktsızdik salyqtan qomaqty kiris alatyn memlekettik qazynaǵa tıimdi ekeni anyq. Sonymen qatar, sońǵy jyldary eksporttalatyn jáne ımporttalatyn kólikterdiń araqatynasy artyp keledi. ıAǵnı Grýzııada minilgen kólikter azaıyp, onyń ornyna úshinshi elderdiń naryqtaryna jiberilip jatyr.
Naryqtaǵy sońǵy jaǵdaı Grýzııanyń avtomobılderdi qaıta eksporttaý naryǵynyń ósý múmkindigin kórsetedi. Jetkizýshi elderdiń ártaraptandyrylýy jáne avtomobılderdi qaıta eksporttaý qunynyń joǵary qarqyny jáne jańa avtomobılderge suranystyń artýy Grýzııanyń tranzıttik hab retindegi róliniń ósýin boljaıdy.
Degenmen, mamannyń pikirinshe, apattyq kólikter ımportyn shekteıtin ishki erejeler bolashaqta táýekelge ákelýi múmkin. Sarapshynyń málimdeýinshe, reeksport orta jáne uzaq merzimdi perspektıvada turaqty bolady. Óıtkeni, reeksporttyń negizgi naryǵy damýshy elder jáne olardyń avtomobıl parki de aldaǵy jyldary jańartýdy qajet etedi. Bul odan ári ekonomıkalyq damýmen qatar suranystyń artýyn aıtpaǵanda.