Gımalaı asqan qazaqtar jaıly kitap qazaq jáne orys tilinde jaryqqa shyqty

Foto: None
ASTANA. QazAqparat - Aǵylshyn tarıhshysy Godfrı Laıastyń 1956 jyly Londonda jaryqqa shyqqan Kazak Exodus kitaby qazaq jáne orys tilinde basylyp shyqty. Bul týraly Feısbýk paraqshasynda birneshe kitap avtory, «AmalBooks» baspasynyń jetekshisi Baqytjan Buqarbaı jazdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Biz 63 jyl boıy tarıh qoınaýynda kómilip kelgen kitapty jaryqqa shyǵardyq. Godfrı Laıastyń «Aspantaý asqan úrkin kósh» kitaby týraly birneshe fakti keltire keteıin», - dep jazady Baqytjan Buqarbaı.

«AmalBooks» baspasynyń jetekshisiniń atap ótýinshe, birinshiden, aǵylshyn tarıhshysy Godfrı Laıas 1954 jyly Ystanbulǵa baryp, qytaı kommýnısterinen qashý arqyly bostandyq quqyǵyn tańdap, shól jáne Bulanaı arqyly údere kóshken qazaqtarmen kezdesken. Ekinshiden, aǵylshyn tilindegi bul kitap 1956 jyly Londonda jaryq kórip, Shyńjań qazaqtarynyń kommýnıstik rejimge qarsy kúresi taqyrybyndaǵy teńdesi joq alǵashqy jarııalanǵan eńbek bolyp tabylady.

«Úshinshiden, kitapty orys jáne qazaq tilderine aýdarý jumysyn «AmalBooks» baspasy júrgizdi. Kitapty orys tiline ózim aýdardym. On kúnim ketti. Jumys 12 kúnniń ishinde meniń basshylyǵymmen 78 úmitkerden tańdalǵan aýdarmashylar tobymen qazaq tiline aýdaryldy. Tórtinshiden, kitap qazaqtardyń ómiri týraly tańǵalarlyq málimetterge, olardyń kúres strategııalary týraly derekterge toly. Mysaly, kommýnıster kelgenge deıin qazaqtar aǵylshyn tilin úırengenin bilesiz be? Bul jerde áńgime HH ǵasyrdyń birinshi jartysy týraly bolyp otyr. Kommýnıster bul iske aqyry tyıym saldy. Bolmasa keıbir ónertanýshylarymyz aıtyp júrgendeı, qara jorǵanyń mońǵol bıi emes, qazaqtyń bıi ekenin bildińiz be? Qazaqtar keńestik ıadrolyq baǵdarlamasynyń birtindep iske asyrylýyna kedergi keltirgeni týraly estýińiz bar ma? Nobel syılyǵynyń laýreaty atanǵan Dalaı-lamanyń 15 jasta Lhasada qazaq jastaryn qutqaryp qalǵanynan habaryńyz bar ma? Barlyǵyn eki aýyz sózben jetkizý múmkin emes», - dep jazady ol.

Baqytjan Buqarbaı kitaptyń qazaq jáne orys tilderinde shyǵarylýy bizdiń tarıhymyz úshin biregeı jańalyq ekenin atap ótedi. Sondaı-aq, bul kitap izdenýshiler úshin jańa izdenisterge jol ashady.

«Máselen, qazirgi zamanǵy breık-dansqa uqsas, qazaqtyń «elik bıi» týraly estigenińiz bar ma? Sonymen birge, qazaqtardyń kommýnıstermen Úndistan shekarasynda bolǵan aıqasyn úndi shekarashylary beınetaspaǵa túsirip alǵan. «Aspantaý asqan úrkin kósh» kitaby qazirdiń ózinde satylymda», - dep jazady Baqytjan Buqarbaı.

Seıchas chıtaıýt