Gımalaı asqan qazaq kóshi álemdik tarıhtan óz ornyn ala alǵan joq - Jádı Shákenuly
- Jádı Shákenuly, shyǵarmashylyq keshińizdiń qarsańynda suhbattasýdyń sáti túskenine qýanyshtymyn. «Elý jylda el jańa» deıdi, siz 55 jylda ne taptyńyz, ne joǵalttyńyz? Bel ortadaǵy beleske shyǵyp otyrsyz ǵoı, artyńyzǵa burylyp qaraǵanda ne kóresiz?
- Bir jaǵynan qarasań áli jassyń, endi bir qaraǵanda onshalyqty jas ta emessiń. Qazaq qalamgerlerinde 80-90-ǵa deıin qalamyn tastamaǵandar kóp boldy. Solarmen salystyrsaq, «balamyz». Jas emes deıtinim – taǵy 55 jyl jasaımyn deý artyq aıtqandyq bolar. Demek, ómirdiń kóbi ketip, azy qaldy.
Elý bes jyldaǵy eń úlken baqytym – qazaqtyń táýelsiz el bolǵanyn óz kózimmen kórip, týǵan topyraqqa jetip, halyqqa qyzmet etýim. Ne joǵalttym desek, qadirin bilmeı joǵaltqan ýaqyt qana. Aldymdaǵylardyń sıregenin kórdim. Artymda – jastar, bala-shaǵa, nemere. Qazaqtyń jarqyn keleshegin solardyń janarynan kórgende ózimdi baqytty sezinemin.
- Kindik qanyńyz Altaıdyń arǵy betinde tamdy. Týǵan topyraqtyń qasıeti týraly ne aıtasyz? Júrek túbinde ne qaldy?
- Týǵan jerden aırylý, óziń óngen topyraqty tastap ketý - pende balasyna ońaı emes. Kindigińniń ushy kómilgen jer búlk-búlk etip, túsińde de seni shaqyrady. Kóne kók túrikterdiń qasıetti mekeni - Altaıdan talaı aıryldyq. Ýaqyt dońǵalaǵyn san aýnatyp, talaı qaıyryldyq. Altaıǵa qaıta kelip, baýyr basqan kezimiz az bolǵan joq. Bar bolǵany tarıh qaıtalanyp otyrady. Júrek túbindegi saǵynysh senimen birge jer qoınaýyna kómiledi. Ony eshkim óshire almaıdy. Eń úlken jubanysh – biz týǵan jerden qandy soǵyspen qasha kóship aırylǵanymyz joq, Qazaqstan syndy Otan topyraǵyna ósip-óný úshin keldik.
Atalarymnyń súıegi Zaısan jerinde jatyr. Bes balam osy elde ómirge keldi. Nemerelerim ósip-ónip keledi. Men týǵan jerimdi joǵalttym ba?! Bilmeımin. Biraq, balalarymdy óziniń týǵan jerinde álpeshteý úshin osy topyraqty súıdirip ósirip kelemin. Budan úlken jubanysh bola ma, budan artyq baqyt bola ma?! Aýyr kósh, qandy kósh, qaraly kósh! Shyǵarmashylyǵymdaǵy «Qaraly kóshtiń» tarıhy meniń taǵdyrymnan júz ese aýyr.
- Álemdegi eń uzaq ári qasiretti kósh - Gımalaı asqan qazaq kóshi álemdik tarıhta óz baǵasyn aldy ma?
- Joq, álemdik tarıhta óz ornyn ala alǵan joq. Qatyn-balasymen, mal-janymen ulardaı shýlap, Gımalaı asý álemniń ózge elderinde joq taqsiret. Qazaqqa bitken sor. Qazaqqa berilgen synaq. Qazaqqa buıyrǵan baqyt. Baqyt deıtinim – sonyń bárin baǵyndyrý bizdiń enshimizge buıyrdy. Tas bastyq, tabanymyz oıyldy. Qum keshtik, quba jonda súıegimiz qaldy. Kól keshtik, kómýsiz shahıtter balyqqa jem boldy. Taý astyq, tarıhymyz taýdaı bıikten bult jamylyp asty. Endeshe, lapyldap janyp jatqan tozaqtyń otynan tirideı ótken halyq - qandaı halyq?! Olaı bolsa, «Qaraly kósh» áli de zertteýdi, zerdeleýdi qajet etedi. Ádebıet úshin de, tarıh úshin de Gımalaıdyń muzdyqtaryna kómilip, máńgilikke qatyp jatqan múrdeler sóıleýi kerek. Bul ulttyq máseleden alqyp-shalqyp álemdik máselege boı sozǵan kesek oqıǵa. Jurnaǵy az, jumbaǵy kóp, kúrmeýi kúrdeli dúnıe. Ádebıet pen óner úshin jutynyp turǵan taqyryp.
- Qazaq halqynyń erkindik jolyndaǵy kúreskerlik rýhy sýrettelgen «Qaraly kósh» romany jelisimen tarıhı fılm túsirý týraly usynystar bar ma?
- Bul másele aýyq-aýyq qozǵalyp keledi. Usynystar da aıtyldy, biraq qolǵa alǵan eshkim joq. Túbinde dramaǵa, kıno stsenarıge ózim barmaıynsha, kózimiz ashylmaıtyn shyǵar. Stsenarıi daıyn bolsa, ózge tilge aýdaryp, kınogerlerge usynaıyq dep otyrǵan azamattar bar.
- «Qaraly kósh» romany túrik tiline aýdarylǵanyn bilemiz. Ol aýdıtorııa qalaı qabyldady?
- «Qaraly kósh» romanyn túrik jurty ystyq yqylaspen qabyldady. Qazaq túrikteriniń qandy tarıhy dep bildi. Túrik prezıdenti Erejep Taıyp Erdoǵan qolyna alyp, shyǵarýshy baspadan 2000 dana kitapty arnaıy memlekettik kitaphanalarǵa taratqyzdy. Túrik elinde úsh jas ǵalym osy taqyrypta dıssertatsııa qorǵady. Túrik jastarynan habarlasyp turatyndary da bar. Túrik túgili, sol elde bilim alyp jatqan afrıkalyqtar, nemis, japon ulttary ókilderiniń de qolyna tıdi.
- Tarıhı taqyryptarǵa qalam terbegendegi negizgi ustanymyńyz qandaı?
- Tarıhı taqyrypta shyndyqa bet burý kerek. Keńestik kezeń qazaqtarǵa kóp ótirikti, jaltaqtaýshylyqty, ekijúzdilikti úıretti. Keńestik ımperııanyń kóp tásilin qytaılar kóshirip qoldandy. Eki nardyń ortasyndaǵy shybyn sııaqty qazaqtyń qaltyldaǵan taǵdyry senimin azaıtty. Jasqanshaq qalamgerden jasyq shyǵarmalar týdy. Táýelsizdik – asyldy alýǵa, jasyqty qaldyrýǵa múmkindik berdi. Keńes odaǵy kezinde kóp dúnıe sheńberge qamalyp, aıtpaq oıyn tolyq jetkize almady. Ózgeni bylaı qoıyp, Muhtar Áýezovti, Іlııas Esenberlındi sol sheńberge qamady. Shyǵarmasy túgili taǵdyry qyl ústinde júrdi. Olar aıtpaǵyn sarqyp aıta almady. Sherin shyǵara almaı shermende kúı keshti. Muhtar Qunanbaıdy jerine jetkize sýretteı almady. Іlııas Kenesaryny kelistirip, shynaıy kelbetin asha almady. Oǵan qalamger kináli emes, zaman buǵaýy solaı májbúrledi. Endeshe, biz ne isteýimiz kerek?! Ózimiz qaýzaǵan taqyrypqa ıslamdyq ımanı tazalyqty, túrkilik tekti, qazaqy ulttyq boıaýdy meılinshe sińire alýymyz kerek. Sonda ǵana urpaq tarıhı shyǵarmalardan óziniń taza beınesin, atalarynyń aq-adal tulǵasyn kóre alady. Sonda ǵana urpaq ózine qajetti ujdannyń bıigine shyǵa alady. Olaı bolsa, tarıhı taqyryptarda meniń kózdegenim - osy aqtańdaqtardy baǵyndyrý. «Qaraly kósh» romanymda osy ıdeıa kórinis tapty. Qazaq ta, túrik te súıip oqıdy. Orys, aǵylshyn, japon oqysa, qazaq syndy qaısar halyqtyń shynaıy kelbetin tanıtynyna shúbálanbaımyn.
- Qytaıdaǵy qandastardyń tóte jazýmen jazylǵan tom-tom qundy eńbekterin elge ákelýdiń qandaı jolyn usynar edińiz?
- Arǵy bette jaryq kórgen asyldar – kóneniń kózindeı eskilikti muralar kóp edi. Birazy kómildi, otqa orandy, qasaqana qurtyldy. Áli de bolsa jekelerdiń qorjynynda, burysh-buryshta, eski qoımalarda jatqan dúnıeler kóp. Ony jınap ákelý úshin aqyl kerek, ep kerek. Bastysy, ultqa meıirimmen qaraıtyn batyl júrektiń buljymas senimi qajet. Tam-tumdap bolsa da, elge jetkizýdiń amaldary bar. Bıyl ult ustazy, osy tóte jazýdyń negizin qalaǵan Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵy atalyp ótip jatyr. Múmkin osy ataýly jyl aıasynda tóte jazýmen jaryq kórgen qundy muralardy jınaý ulttyq deńgeıde qolǵa alynsa, úlken is tyndyrǵan bolar edik. Óz basym tyshqanshylap tasyp, talaı dúnıeni qambama basyp alǵanmyn. Shetinen kertip-kertip, zertteýlerime tuzdyq etip, elge berip jatyrmyn. Bergenim bir toǵyz bolsa, bermegenim toqsan toǵyz. Avtorlyǵymdaǵy eńbekter men tarıhı estelikter jaǵynan áli de bolsa ondaǵan tomdyq dúnıe qorjynymda jatyr.
- Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 2022-ni «Balalar jyly» dep jarııalady. Balalarǵa qandaı bazarlyǵyńyz bar?
- Balalar ádebıeti - meniń balalarym men nemerelerim úshin jalǵasa beretin máńigilik taqyryp. Meniń balalarym dep otyrǵanym - qazaqtyń qara kóz ul-qyzdary. Sondyqtan, balalarǵa bazarlyǵym kóp. Kórkem shyǵarmalardy aıtpaǵanda, balalar ádebıetiniń teorııalyq máseleleri haqynda jazyp júrgen eńbekterim bar. Ótpeli ýaqyttyń nazary maǵan sońǵy jyldary kóp burylsa kerek. Balalar shyǵarmasyna suranys ta kóbeıe bastady. Sóıtip, sandyqtyń túbin aqtaryp, sarqyt berýdi jón kórdim.
- Telefonǵa telmirgen búgingi balanyń bolashaǵyn qalaı elestetesiz?
- «Ár zamannyń tusynda bir surqyltaı» demekshi, ár zamannyń balasyna aǵa býynnyń kóńili tolmaı kelgen. Abaı da solaı qaqsap ketti, biz de sol jaýyr taqyrypty qaıtalaýdan jaǵymyz talmaıdy. Degenmen de, qazirgi balalardyń tanym-túısigine qarasań, kóleńkede ósken aǵash sııaqty áljýaz keledi. Qatty borandy, nóserli daýyldy kótere almaıdy. «Sabasyna qaraı pispegi» degendeı eline qaraı, emeýrinine qaraı, kóke jasyq kóp dúnıe týa beredi. On jumyrtqadan bireýi ǵana alǵyr, qyran qustar qataryna qosylady. Sondyqtan da, balalardy uıaly telefonǵa arqandaýdy – bala sanasyna salynǵan órmekshiniń tory dep esepteımin. Tabıǵattyń baı dúnıesi – sheksiz energııa, kúsh. Sol taza kúshti janyna da, qanyna da darytý úshin bala ózin tabıǵatpen, tazalyqpen, ulttyń rýhanı qundylyǵymen qýattandyryp otyrýy kerek. Sonda ǵana ulttyń uly sapary, rýhanııat legi – kóliksiz qalmaıdy. Qozy kóshten qońyraýly kerýenge ulasyp, jyljı beredi.
- Óz zamanyńyzdaǵy sekildi kitapty jastanyp oqıtyn balany qalaı qalyptastyrýǵa bolady?
- Balanyń oqý yntasyn kóterý úshin balaǵa qyzmet etetin ádebıetshi qyzmetshiler kóbeıýi kerek jáne de olardyń ózindik bilimi bolýy qajet. Ózi bilimnen jurdaı bolǵan, óziniń salıqaly oılaý júıesi kem bolǵan ustaz shákirtke de jartymdy eshteńe bere almaıdy.
Balalar ádebıeti bizde óziniń tolyq tynysyn, kemeldi keńdigin taba almaı keledi. Balalar ádebıeti úshin tóńkeriske parapar ulttyq reforma qajet. Balanyń jasymen, qabyldaýymen qabysatyn dúnıeler kóbeıgen saıyn olardyń betin beri bura alamyz.
Bári birden «telefon shuqylaý» aýrýyn qoımaıdy. Endeshe, sol múmkindikti paıdalana otyryp, olardyń telefonyn baıytatyn, telefonynyń alaqandaı kóleminen kóldeı bilim jasaıtyn jańa zaman tehnologııasyn barynsha paıdalanýymyz kerek. Eger balalardyń barlyq qajeti tabylsa, olar sol telefonyn shuqylap-aq, biz aıtqan kitaptardy, biz talap etken bilimderdi sodan taba alady. Demek, tehnologııanyń damýyna ilesip, adamdardyń ádistemelik bilim berý júıesi de jańaryp, jańǵyryp otyrýy qajet. Sonda ǵana ult qazany maıly jilikke tolady. Sonda ǵana bala yntasyn joǵaltpaıdy. Kitapty qolyna almasa da, sol kitaptan alatyn nárin ınternet júıesi arqyly tabady, jınaıdy, qabyldaıdy. Demek, «qalaýyn tapsań qar janady» degendeı, ár ǵylymnyń tilin taýyp, tynysyn tolyq sezinsek, bereri kóp.
- Jýyrda ótetin shyǵarmashylyq keshińiz - elge esep berýdiń reti me?
- Negizi josparym joq edi. Keshegi qaraly qańtar oqıǵasy jáne óz aýylymyzda bolǵan jas ólimderden keıin toı toılaýǵa qulyqty bolmadym. Oılamaǵan jerden Ulttyq akademııalyq kitaphanadan bir qaryndasymyz qońyraýlatyp tur: «Aǵa, 5 mamyr týǵan kúnińiz eken, bes jáne bes – 55-ke tolǵaly otyr ekensiz. Sol ataýly kúnde kitaphanamyzda shyǵarmashylyq keshińizdi ótkizýge ruqsat berseńiz», - dep. Shynymdy aıtsam, qýandym. Sebebi, shynynda da «05-05-55» degen erekshe san ǵumyrymda bir-aq ret keledi eken. Yrymshyl halyqpyz ǵoı, kelistim. Osy oraıda, oqyrmanǵa esep berýdi de oıladym. Aldyńǵy jyly pandemııa kisilerdi úıge qamaǵanda, maǵan buıyrǵan jaqsylyǵy – qozǵalmaı otyryp, kitap jazý bolǵan. Osynyń bári - az da bolsa halyqtyń qaryzy úshin, qarymjysy úshin jasalǵan eńbek. Endeshe, sol eńbekti elge bergenim haqynda eseptiń keregi de ras. Buıyrsa, kesh 5 mamyr kúni saǵat 15:00-de ótedi. Májilis depýtattary, memlekettik jáne qoǵamdyq uıymdardyń basshylary, ǵylymı jáne shyǵarmashylyq zııaly qaýym ókilderi qatysady. Barlyqtaryńyzǵa esigimiz ashyq.
- Suhbatyńyzǵa rahmet! Jazaryńyz kóp bolsyn!