Gazdalǵan sýsyndardaǵy qant almastyrǵysh kantserogen dep tanyldy

ASTANA. QazAqparat – Sarapshylar toby kóptegen «qantsyz» ónimderde keńinen qoldanylatyn aspartamnyń áserin zerttep, atalǵan zat kantserogendi bolýy múmkin degen qorytyndyǵa keldi, dep habarlaıdy QazAqparat BUU jańalyqtaryna silteme jasap.

Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy (DSU) jáne birikken ulttar uıymynyń azyq-túlik jáne aýyl sharýashylyǵy uıymynyń (FAO) mamandary dene salmaǵynyń 40 keli deńgeıinde ruqsat etilgen táýliktik tutyný normasyn rastady. Salmaǵy 70 kg adam úshin qanttyń ornyna aspartam qosylǵan 9-14 banka sýsynnan aspaıdy.

Aspartamnyń densaýlyqqa áseri týraly máseleni halyqaralyq qaterli isikterdi zertteý agenttigi (IAIR), FAO jáne dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy (DDU) zerttedi. Adam úshin aspartamnyń kantserogendiligi týraly shekteýli dálelderdi atap ótip, agenttik ony adam úshin «múmkin kantserogendi» degen qorytyndyǵy keldi. Al DDU jáne FAO komıteti dene salmaǵynyń 40 keli deńgeıinde aspartamnyń táýliktik qabyldaý mólsherin rastady.

Aspartam – jasandy (hımııalyq) táttilendirgish. Ol 1980 jyldardan bastap dıetalyq sýsyndar, saǵyz, jelatın, balmuzdaq, sút ónimderi, atap aıtqanda ıogýrt, daıyn tańǵy as, sondaı-aq tis pastasy men lolıpoptar sııaqty dári-dármekterdiń quramynda keńinen qoldanylady. Jótel jáne shaınaıtyn dárýmenderdiń quramynda bar.