«Ǵaryshkerlerge arnaıy zeınetaqy taǵaıyndaǵan durys pa?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Іshki suranys ekonomıkanyń damýyndaǵy qozǵaýshy kúshine aınalady» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Maqalada ATF bankiniń bas ekonomısi, UniCredit Resesearch qurama taldamalyq esebiniń avtory Hans Holtshakkerdiń Qazaqstan ekonomıkasynyń damýyna bergen baǵasy kórinis tapqan. «Qazaqstannyń ekonomıkasy 2009 jylǵy 1,2 paıyzdyq ósimnen keıin júıeli ári turaqty túrde qalpyna kele bastady. ІJÓ-niń III toqsandaǵy báseńdegenine qaramastan, 2010 jyl ekonomıkany eńseretin qýatty jyl boldy. Búgingi tańda ishki jalpy ónimniń turaqty ulǵaıý kórsetkishi bizdiń boljamymyz boıynsha, aǵymdaǵy jyly 6 paıyzdy qurap otyr, bul - I -III toqsandardan 7,5 paıyzǵa tómen degen sóz. Al mundaı kórsetkishter 2009 jyldyń IV toqsanyndaǵy joǵarǵy baza negizinde quralyp otyr», - deıdi Hans Holtshakker. Sarapshynyń boljamy boıynsha, 2011 jyly Qazaqstannyń ekonomıkasy 5,3 paıyzǵa ósedi.
Sondaı - aq atalmysh basylym keshe elordadaǵy Beıbitshilik pen kelisim saraıynda «Nursultan Nazarbaev - ulttyń uıysýy men eldiń bolashaqqa degen seniminiń kepili» degen taqyryppen ótken dóńgelek ústel otyrysynda kóterilgen máseleler jóninde jazdy. Maqalada «Vaınah» cheshen-ıngýsh etnomádenı birlestigi» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Salman Geroevtiń qazirgi tańda elimizde ózge etnos ortalyqtarynyń jandanýyna, olardyń tilderiniń damýyna barlyq jaǵdaı jasalǵandyǵyn aıtqany jazylǵan. «Sondyqtan biz de elde qolǵa alynyp jatqan osyndaı bastamaǵa qoldaý bildirýge tıispiz. Eger Prezıdenttikke N.Nazarbaevtyń kandıdatýrasyn usynsaq, halyq óz daýysyn Elbasyna beredi. Sebebi, Memleket basshysyn almastyratyndaı kandıdatty búgin kórip otyrǵan joqpyz. Elimizdiń syrtqy saıasatynyń durys baǵytta kele jatqanyn jaqynda ótken EQYU Sammıti men onda qabyldanǵan deklaratsııa da aıqyndap berdi. Bul jerde de Elbasy bedeliniń qandaılyq joǵary ekenine kózimiz jetti», - degen keshegi alqaly jıynda S. Geroev. Bul týraly «Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanyndaǵy «Elordadaǵy etnostar qoldaýy» atty maqaladan oqyp-bile alasyzdar.
***
«Jańa jylda Úkimetke jańasha jumys isteýge týra kelip tur». «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda dál osyndaı taqyryppen maqala jarııalandy.«Keshe Mınıstrler kabıneti men oblys ákimderi joǵary tehnologııalardyń kómegimen ózara baılanysqa shyǵyp, sońǵy jyljabar jıyndy ótkizdi. «Birlesken» otyrysqa basshylyq etken Úkimetbasy Kárim Másimov «barysqa» barynsha rıza ekenin, al «qoıannan» kóńil qobaljymaıtyndyǵyn bildirdi. Sebebi 2010 jyldyń jetistikteri órleý kezeńiniń myǵym negizin qalady. Premer K.Másimov sońǵy aptasyn «sanap» jatqan bul jyldy Qazaq eli úshin naǵyz «betburys jyly» dep baǵalady», - delingen maqalada. Úkimettiń keshegi otyrysynda talqylanǵan máselelerge qanyq bolǵyńyz kelse, «Aıqynnyń» búgingi nómirine zer salyńyz.
Sondaı-aq «Aıqynnyń» búgingi nómirinde «Ǵaryshkerlerge arnaıy zeınetaqy taǵaıyndaǵan durys pa?» degen taqyrypen shaǵyn maqala basyldy.Maqalaǵa Májiliste sońǵy ýaqyttarda qyzý talqyǵa túsken zań jobalarynyń biri - keshe tanystyrylymy ótken «Ǵarysh qyzmeti týraly» zań jobasy arqaý bolǵan. «Daý týdyrǵan - zań jobasynyń 33-baby. Munda ǵaryshkerlerge arnaıy zeınetaqy taǵaıyndaý kózdelgen. Ulttyq ǵarysh agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Meıirbek Moldabekovtiń aıtýynsha, Reseıde ǵaryshkerler 5 myń dollar kóleminde zeınetaqy alady. Al Qazaqstanda mundaı jeńildik kórsetilmegen. «Sondyqtan ǵarysh salasynda 10 jyl qyzmet etken jan zeınetaqy men áleýmettik jeńildikterge ıe bolýy kerek», delingen maqalada.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Narýshenııa ýstraneny» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Onda qyzylordalyqtardy aýyz sýmen qamtamasyz etýge qatysty «Nur Otan» partııasy oblystyq fılıalynyń Partııalyq baqylaý komıssııasy men Sybaılas jemqorlyqpen kúres keńesiniń birlesken otyrysynda kóterilgen máseleler jóninde baıandalǵan. Partııanyń oblystyq Sybaılas jemqorlyqpen kúres keńesiniń tóraǵasy Berik Sarsenbaevtyń sózine qaraǵanda, aımaqtaǵy aýyldardy aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesi alańdaýshylyq týdyryp otyr. Aımaqtyń ortalyq jáne ońtústik óńirlerindegi birqatar aýyldarda sýmen qamtamasyz etý nysandarynyń qurylysy kezinde zańbuzýshylyqtarǵa jol berilgen. Endi osy baǵyttaǵy jumystar barysynda jiberilgen kem-ketiktermen qarjy polıtsııasy aınalysady.