Ǵalym jańartylǵan álipbı jaıynda: Oqyrman men jazarman úshin eń qolaıly nusqa
«Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń latyn grafıkasy negizindegi qazaq tili álipbıin jetildirý qajet degen tapsyrmasy jáne bul istiń ǵalymdardyń tikeleı qatysýymen júzege asyrylýy kerek degen pikiri tiltanýshylar arasynda úlken qoldaý taýyp, senim men úmit uıalatqan bolatyn. Sebebi osyǵan deıin bekitilgen dıgrafty, apostrafty jáne akýtty álipbı jobalarynyń ázirlenýine ınstıtýt ǵalymdary tartylmaı, tiltanýshylardyń latyn grafıkasy negizindegi qazaq jazýyna qatysty zertteý nátıjeleri men usynystary eskerýsiz qalyp kelgen edi. Al osy jyldyń qańtar aıynda Ulttyq komıssııa otyrysynda tanystyrylǵan 31 áriptik álipbı jobasynyń ázirlenýine A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń ǵalymdary men Orfografııalyq jumys tobynyń músheleri qatystyrylyp, óz oı-pikirlerin bildirýge, ony negizdeýge, quzyrly mekemelerge usynys jasaýǵa múmkindik berildi», – dedi Almagúl Altaıqyzy.
Ǵylymı qyzmetkerdiń atap ótýinshe, sońǵy úsh-tórt jylda júrgizilgen áleýmettik saýalnamalar men nasıhat jumystarynyń nátıjesi el arasynda reformaǵa ketetin qarjylaı shyǵyndarǵa, kırılgrafıkaly ádebı, mádenı muralardyń joıylyp ketý qaýpine, bir keńistikte eki túrli grafıkanyń qatar júrýiniń keri áserine alańdaýshylyq bar ekenin baıqatty. Biraq, jalpy alǵanda, latyn grafıkasyna kóshý ıdeıasy til ıelmenderi tarapynan qoldaý taýyp, el táýelsizdiginiń nyǵaıýy men ulttyq sananyń jańǵyrýyna úlken serpilis ákeletinine senim kórsetildi. Osy rette Almagúl Habıeva BAQ, áleýmettik jelilerde keńinen talqylanyp, pikir-talas týdyryp jatqan negizgi problemalar – taza lıngvıstıkalyq máseleler ekenine nazar aýdartady.
«Mynaý daýysty dybys pa, daýyssyz dybys pa? Myna sózdi býynǵa qalaı bólemiz? Qalaı tasymaldaımyz?» degen sııaqty saýaldar men olarǵa qaıtarylyp jatqan jaýaptardyń keıbirinen árip pen dybysty, sózdi býynǵa bólý men sóz tasymalyn, ıaǵnı orfografııa men orfoepııanyń kategorııalaryn shatastyrý baıqalady. Usynylǵan álipbı jobasyndaǵy tańbalarǵa qatysty «daýysty/daýyssyz dybys» dep sóz aıtýdyń ózi qısynǵa kelmeıdi. Óıtkeni álipbıde kórsetilgen 31 tańbanyń barlyǵy da árip bolyp tanylady. Al olardyń qandaı dybys pen dybys túrlenimin tańbalaıtynyn fonetıkalyq transkrıptsııadan kóre alamyz. Mysaly, /o/ árpi «qol» sózinde [o] dybysyn berse, «orman» sózinde [ýO] dybysyn bildiredi; /ý/ árpi «taý» sózinde úndi [ý] daýyssyz dybysyn berse, «ýyq» sózinde [uý] dybys tirkesin bildiredi.
Sondaı-aq «a-ta, á-je, su-ýy, i-ıi» dep býynǵa bólingenimen, jazýda bul sózder tasymaldanbaıdy: ata, áje, sýy, ıi; [dosh-sharan], [durus] [qar`ala] dep aıtylǵanymen, «dos-jaran», «durys», «qara ala» dep jazylady. ıAǵnı, «dybys, býyn» uǵymy sózder men sóz tirkesterin durys aıtý, orfoepııaǵa qatysty túsinik bolsa, «tańba, árip, tasymal» uǵymy sózder men sóz tirkesterin durys jazý, orfografııaǵa qatysty túsinik bolyp sanalady. Bireýi tildiń jazbasha túrine, ekinshisi aýyzsha túrine qatysty osyndaı mańyzdy tildik bilim mektep tabaldyryǵynan bastap myqtap meńgerilýi tıis dep esepteımiz. Sondyqtan da balanyń oqý, jazý daǵdysyn qalyptastyrýǵa arnalǵan oqý maqsatymen qatar, sózderdi dybys quramyna ajyratý, býynǵa bólý, dybystardy, sózderdi orfoepııalyq normaǵa sáıkes durys aıtý daǵdysyn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan oqý maqsaty, ásirese bastaýysh synypta, qazirgi 2-4-synyptarǵa arnalǵan oqý baǵdarlamasyndaǵydaı, oqý jylynyń І toqsanynda ǵana kórinis tappaı, uzaq merzimdi jospardyń tórt toqsanynan da oryn alýy kerek dep oılaımyz», – dedi til mamany.
Ǵalymnyń paıymynsha, óıtkeni balanyń bir toqsannyń ishinde dybys úndesimi men úılesimin saqtap sóıleý daǵdysy tolyq qalyptasyp kete almaıtyny belgili.
«Latyn-aǵylshyn álipbıiniń bazalyq áripterimen qatar dıakrıtıkalyq tańbalary bar áripterdiń (ä, ö, ü, ū, ğ, ŋ, ş) basqa tilder álipbıi men ıÝnıkod júıesinde kezdesýi, áripterdiń qoldanylý jıiligi, áripter turqy men grafıkalyq beınesiniń tanymaldylyǵy, tańbanyń pragmatıkalyq, psıhologııalyq, pedagogıkalyq, tehnıkalyq, tıpografııalyq belgi-erekshelikteri, HHІ ǵasyrda ómir súrip jatqan adamdardyń bilimi, tanymy, sanasy degen sııaqty alýan túrli tildik jáne tildik emes jaıttar eskerilip, ázirlengen sońǵy álipbı jobasy kózshalym men qolshalymǵa jeńil, mátindi túsinýge, terýge ońtaıly, oqyrman men jazarman úshin, til úırenýshi úshin qolaıly nusqa dep esepteımiz», – dedi Almagúl Habıeva.