Ǵalymdar jylý elektr stantsııalaryndaǵy kómirdi bıomassaǵa aýystyrýdy usynady

<p>ASTANA. KAZINFORM &ndash; Qazaqstanda 100-den astam jylý elektr stantsııasy bar. Olardyń barlyǵy kómirqyshqyl gazyn shyǵarýdyń eń úlken kózi sanalatyn kómirdi jaǵady. Ǵalymdar bıomassa men sapasy tómen qaldyqtardy qaıta óńdeýge negizdelgen jańa tehnologııalardy qoldanýdy usynyp otyr.</p>

Injenerııa jáne tsıfrlyq ǵylymdar mektebiniń assıstent professory Erbol Sarbasov jetekshilik etetin Nazarbayev University (NU) «Taza energııa» zertteý toby osy máseleni segiz jyl boıy zerttep keledi. Halyqaralyq energetıkalyq agenttiktiń 89-shy tehnıkalyq semınarynda olar jobalaryn tanystyrdy. 2024 jyldyń 30–31 qazanynda NU-da ótken semınar Qazaqstannyń energetıkalyq bolashaǵyna arnalǵan negizgi taqyryptardyń biri – «Kómirtekti aýlaý jáne saqtaý (CCS) protsesteri úshin qaınaý qabatyndaǵy konversııalar (FBC) tehnologııasyn qoldaný» taqyrybyna arnaldy. 

Foto: Kazinform

«Ártúrli otyn túrlerin tómen temperatýrada jaǵý tehnologııasy kómirqyshqyl gazynyń shyǵaryndylaryn azaıtýǵa kómektesedi. Qazaqstanda jumys isteıtin stantsııalarda qazir tek kómir paıdalanylady. Ol joǵary temperatýrada jaǵylady. Jańa tehnologııa tómen temperatýrada jumys isteıdi jáne ártúrli otyndy, onyń ishinde bıomassa nemese keıbir janǵysh qaldyqtardy bólek nemese aralastyryp paıdalana alady. Bul tehnologııa Skandınavııa elderinde jáne keıbir Eýropa elderinde óte damyǵan. Mysaly, Polshada barlyq stantsııalar oǵan kóshken. Qazir biz bul salany qalpyna keltirip jatyrmyz, zerthana qurdyq, ulttyq kompanııalardan tapsyrystar aldyq», - deıdi joba jetekshisi Erbol Sarbasov.

Semınarǵa «Samuryq-Energo» AQ, Ǵalym jáne joǵary bilim, Energetıka mınıstrlikteriniń ókilderi, sonymen qatar Shvetsııa, Italııa, Reseı, Saýd Arabııasy, Kanada Estonııa, Japonııa jáne basqa elderdiń ǵalymdary qatysty. Olar qaınaý qabatyndaǵy konversııalar tehnologııasynyń otynnyń janý tıimdiligin arttyrýǵa, kómirmen jumys isteıtin elektr stantsııalarynyń shyǵaryndylaryn azaıtýǵa jáne balama otyndy, onyń ishinde bıomassa men tómen surypty qaldyqtardy paıdalanýǵa qalaısha jol ashatynyn talqylady.

«Qazir biz bıomassa jáne qaldyqtar sııaqty jańartylatyn energııa kózderine kóship jatyrmyz jáne bul kóshý álemdegi jahandyq jylyný máselesin sheshý úshin óte mańyzdy. Meniń aýdanym bul tehnologııalardy kóp jyldan beri paıdalanyp keledi. Buryn olar elektr stantsııalarynda qoldanylǵan, al qazir kóptegen qaldyqty qalpyna keltirý zaýyttarynda jáne bıomassa qazandyqtarynda kádege jaratylady. Biz Qazaqstannyń tobymyzǵa (Halyqaralyq energetıkalyq agenttik) qatysýyn quptaımyz. Óıtkeni Qazaqstan óte qarqyndy damyp kele jatqan el jáne energetıka memlekettiń bolashaǵy úshin óte mańyzdy bolady», - dedi Neapol Federıko II ýnıversıtetiniń professory Fabrıtsıo Skala.

Chalmers tehnologııalyq ýnıversıtetiniń (Shvetsııa) professory Bo Leknerdiń sózine qaraǵanda, kómirtekti aýlaý jáne saqtaý tehnologııalary boıynsha Skandınavııa elderi álemde top bastap tur. Atalǵan tehnologııany engizý boıynsha Norvegııadan keıin ekinshi orynda turǵan Shvetsııa 2045 jylǵa qaraı kómirqyshqyl gazynyń shyǵaryndylaryn nólge deıin tómendetýdi maqsat etýde jáne osy jolda qazirdiń ózinde aıtarlyqtaı jetistikterge jetken. Al Qazaqstan Úkimeti eldegi kómirqyshqyl gazynyń izin azaıtý maqsatynda 2050 jylǵa qaraı qazba otyndaryna táýeldilikti 50 paıyzǵa jáne 2030 jylǵa qaraı SO₂ shyǵaryndylaryn 30 paıyzǵa tómendetpek.

Ónerkásip mınıstrliginiń málimetinshe, Eýropa men kórshiles memleketterde kómrdiń quny Qazaqstanmen salystyrǵanda eki ese qymbat ekenin jazǵan bolatynbyz.