Ǵalymdar «Ólim kúnin» boljaıtyn saǵat oılap tapty
Basylymnyń habarlaýynsha, ónertapqyshtar bul saǵat uzaq ómir súrýge kómektesetin jasandy ıntellektke negizdelgen baǵdarlama ekenin málimdegen. Qoldanar aldynda arnaıy saýalnamalar arqyly ıesiniń densaýlyǵy týraly aqparatty jınaıdy. Olar salmaqty, qandaǵy qant deńgeıin jáne qysymdy, uıqynyń sapasyn, fızıkalyq belsendilikti, zııandy ádetterdi, dıetany jáne ómir súrý uzaqtyǵyna áser etetin basqa faktorlardy eskeredi.
Sonymen qatar, boljamdy ólim kúnin esepteý kezinde adamnyń áleýmettik ómiri men psıhıkalyq jaǵdaıy baǵalanady – qoldanba paıdalanýshynyń qarym-qatynasqa qansha ýaqyt jumsaıtynyn jáne belgili bir kezeńde qandaı kóńil kúıdiń basym bolǵanyn taldaıdy.
«Ólim saǵaty» qaıtys bolǵan kúndi dál kórsetetini atap ótilgen. Sonymen qatar, baǵdarlama bıologııalyq jasty kórsetedi jáne ómirdi uzartý úshin motıvatsııalyq quraldardy, jattyǵý nusqalaryn, qosymsha usynystardy jáne durys tamaqtaný ıdeıalaryn usynady.
Avtorlardyń aıtýynsha, «Ólim saǵaty» adamdardy ómir saltyn ózgertýge jáne zııandy ádetterden bas tartýǵa ıtermeleýi múmkin.