«G-Global»: sáýle nurǵa aınala ma?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Keshe Aqtaý qalalyq sotynda 2011 jyldyń 16-17 jeltoqsanynda Jańaózen qalasynda oryn alǵan jappaı tártipsizdik oqıǵasyna oraı 37 tulǵaǵa qatysty qylmystyq is qaraǵan sot otyrysy ekinshi kún jalǵasty», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanyndaǵy «Sot otyrysy jalǵasýda» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, keshegi is boıynsha 37 sottalýshy, 188 jábirlenýshi, 45 kýá qatysty jáne 93 tomdyq qujat bar ekendigi aıtyldy. Sot isin jábirlenýshilerden bastaý usynyldy. Ony tergeý áreketteri nátıjesimen jalǵastyrylyp, 93 tomdyq qujattardy da nazarǵa alsaq degen pikir aıtyldy. Bul usynysty sot otyrysynyń tóraǵasy maquldap kelisimin berdi. Jalpy, osy otyrysta barlyǵy 14 jábirlenýshi suraldy. Olardyń arasynda jeke kásipkerler, dúkender men avtokólik ıeleri, merekege oraı kıiz úılerin tikken jeke tulǵalar boldy.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń beısenbilik nómirinde «Joldama osy jetide sheshiledi» degen taqyryppen maqala basyldy. Onda qazaqtyń oń jambasyna keletin sport túriniń biri grek-rım kúresinen Olımpıada joldamasy sarapqa salynatyn jarys jaıynda baıandalǵan. «Búgindi bizdiń «klassıkterimiz» Olımpıadanyń úsh joldamasyna ıe bolyp otyr. Ázirshe tórt salmaqtaǵy balýandarymyzda lıtsenzııa joq. olardyń máselesi 30 naýryz ben 1 sáýir kúnderi astanada Elbasy N.Nazarbaevtyń júldesi úshin ótetin halyqaralyq týrnırde sheshiledi. Azııa aımaǵy boıynsha Olımpıada joldamasy sarapqa salynatyn týrnırde 55, 66, 84 jáne 96 keli salmaq dárejesinde lıtsenzııalar taratylady», - dep jazady basylym.
***
Nursultan Ábishuly Nazarbaev álemdik daǵdarystyń tejelmeı turǵanyna erekshe alańdaýshylyq bildirip, «G-8» jáne «G-20» basqosýlarynyń nátıjesine kóńili tolmaıtynyn aıta kelip, «G-Global» alqaly jıyny erekshe qajet bolyp turǵanyn, kerek bolsa mundaı máseleni talqylaıtyn úlken jıyndy Astana ekonomıkalyq forýmynyń aıasynda ótkizýge Qazaqstannyń daıyn ekenin málimdegeni barshaǵa belgili. Sodan beri birshama ýaqyt ótti. Elbasymyzdyń osyndaı keleli oıyna oı qosqan álemdik deńgeıdegi ǵalymdar men qoǵam jáne memleket qaıratkerleri de ýaqyt ozǵan saıyn kóbeıip keledi. Álem jurtshylyǵy bul máselege nege aıryqsha kóńil bólýde? Bul jaıynda tereńirek «Aıqyn» gazetindegi «G-Global»: sáýle nurǵa aınala ma?» degen taqyryptaǵy maqaladan bile alasyzdar.
Keńes ókimeti endi ornap jatqan tusta qazaqstandyq chekıster shekaranyń arǵy jaǵyna ótip, Qytaı aýmaǵyndaǵy aqgvardııashylardy qarýsyzdandyrýǵa baǵyttalǵan birneshe arnaıy operatsııalardy júzege asyrdy. Ótken ǵasyrdyń jıyrmasynshy jyldarynda Semeı aımaqtyq Birinshi GÝBChK barlaýshylary Qytaıǵa qashyp ótken aqgvardııashy ataman Dýtovty joıý jáne ataman Annenkov pen onyń shtab bastyǵy Denısovty Qytaıdan beri alyp ótý operatsııalaryn sátti aıaqtady. Ataman Dýtovty, onyń adıýtantyn jáne jeke basynyń oqqaǵary bolyp júrgen eki kazakty joıý operatsııasy 1921 jyldyń 6 aqpanynda júzege asyryldy. Operatsııany Jarkent mılıtsııasynyń burynǵy bastyǵy Shanyshevtyń basqarýymen arnaıy daıyndyqtan ótken chekıster oryndaǵan. Bul operatsııalar keıinnen kınematografııanyń klassıkasyna aınalǵan «Atamannyń aqyry», «Transibir ekspresi» fılmderiniń sıýjetine arqaý boldy. Mine osy kórkem fılmge arqaý bolǵan qupııa operatsııalardyń biri - Ataman Dýtovty joıý qalaı jáne kimderdiń qolymen atqarylǵandyǵy týraly derekter «Aıqyn» gazetiniń beısenbilik sanyndaǵy «Dýtovtyń basy Jarkentke qalaı jetkizildi?» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan.
***
«Energetıka - ekonomıkanyń boıyna qan júgirtetin sala. Sondyqtan da energetıka saıasaty eldik damýdyń tasyn órge domalatady ne qarqynǵa tejeý salýy yqtımal. Osynyń aldyn alý maqsatynda ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligi 2016 jyldan bastap elimizde qýat naryǵyn engizýdi kózdep otyr. Keshegi Májilistiń jalpy otyrysynda mınıstr Baqytjan Saǵyntaev osy baǵyttaǵy jańa jobanyń jaı-japsarymen tanystyryp, qujatty depýtattardyń bastapqy maquldaýynan ótkizdi», - dep jazady «Alash aınasy» gazeti «Qýat naryǵy ekonomıkaǵa qysym jasaı ma?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń atap ótýinshe, Keńes Odaǵynan beri sol keńistikten shyqqan elder úshin kókeıkesti bir másele bar - bul energetıka nysandarynyń tozýy. Tozýdyń saldarynan óndirilgen qýat tutynýshyǵa jetpeı jatyp-aq jol boıynda «qańǵyp» ketip, orasan shyǵyn «qumǵa sińip» otyr. Energetıkany tıimdi, únemdi paıdalanbaýdyń áleýmettik soqqysy da barshylyq. Tozǵandy jamap, eskini jańartý úshin tutynýshynyń qaltasyna túsetin salmaq qana emes, ınvestıtsııa baǵytynyń ashyqtyǵy da mańyzdy bolmaq.
«Alash aınasy» gazetiniń jazýynsha, elimizdiń Ulttyq qaýipsizdik komıteti Almaty qalasynda júzege asyrylmaq bolǵan birneshe lańkestik jarylystardyń jolyn kesti. Búginde oǵan jaýapty adamdar ustalyp, tergeýge alyndy. Elimizdiń bas prokýratýrasy taratqan málimetke sáıkes, Almatydaǵy terakatilerdi oryndaýǵa M.Áblıazovtiń jeke kúzet basshysy Aleksandr Pavlov tapsyrys bergen. Qazirgi kezde ol shetelde boı tasalap júr. Maqala «Áblázovtiń kúzet bastyǵy iske asyrmaq bolǵan teraktilerdiń joly kesildi» degen taqyryppen berilgen. «A.Pavlov Almatydaǵy terrorıstik jáne ekstremıstik áreketterdi byltyrdan beri josparlap kelgen. Bıyl ol óz sybaılastaryna Almatynyń qoǵamdyq jerlerinde - saıabaqtar jáne ákimshilik ǵımarattarynyń mańaıynda birneshe jarylystardy uıymdastyrýdy tapsyrǵan. Atap aıtqanda, qalanyń «Saryarqa» kınoteatry artyndaǵy «Femelı» saıabaǵynda, sondaı-aq ál-Farabı dańǵyly boıyndaǵy jaıaý júrginshiler ótetin tustarda jarylǵysh zattardy ornatý boıynsha naqty tapsyrma bergen», - dep jazady basylym.
***
«Vremıa» gazetiniń jazýynsha, Almaty polıtseıleri Internet arqyly sońǵy 2 aptanyń ishinde qalada jasandy dári-dármektiń saldarynan 12 bala qaza tapty degen jalǵan aqparatty taratýshylardy izdestirýde. Maqalada Almaty qalalyq medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq qyzmetti baqylaý departamentiniń dırektory Aızat Moldaqasymovanyń jáne qalalyq ІІD baspasóz qyzmeti Saltanat Ázirbektiń pikirleri berilgen. «Egerde ósek-aıańdy taratýshylar ustalatyn bolsa, onda olar jaýapkershilikke tartylady», - dedi S.Ázirbek.