Ftızıatr koronavırýs pen pnevmonııany qalaı ajyratý kerektigin aıtty
«Adam ókpesi qabynyp jatqanyn bilmeýi de múmkin. Sebebi ókpeniń basty fýnktsııasy - gaz almasý protsesi. Ókpede júıke talshyqtary bolmaıdy. Syrtqy qabyǵynda ǵana júıke talshyqtary ornalasady. Al qabyný ınterstıtsıaldy tinde bolady. Ókpeniń tirshilik kólemi degen túsinik bar. Ol 3-5 lıtr bolady. Ádette jaı adam ókpesiniń 50 paıyz ǵana múmkindigin qoldanady. Al sportshylar, ánshiler 100 paıyz múmkindigin paıdalanady. Sondyqtan, ókpeniń qabynyp jatqanyn keı adamdar sezbeýi de múmkin. Tek alqynyp, tynys alý múmkindigi azaıǵanda ǵana adam pnevmonııa ekenin túsinedi», - dedi ol.
Dáriger maman koronavırýstyq ınfektsııanyń taralýyn tejeý úshin birqatar salt-dástúrimizden bas tartýǵa týra kep turǵanyn aıtty.
«Qazaqstanda qazir indetti azaıtý úshin birqatar qatań sharalardy qolǵa alýǵa týra kelip tur. Salt dástúr, ǵurpymyzdy qaıta qarastyrýǵa týra keldi. Jaqsysyn alyp, jamanyn tastaý kerek boldy. Áleýmettik jelide jylt etkendi satyp alýǵa qajettilik joq. Salaýatty ómir saltyn ustaný kerek. Bizde adamdar as mázirine kóńil bólmeıdi. Tez daıyn bolatyn, maıly, qýyrylǵan tamaqtarǵa beıimbiz. Aýyrý kezinde suıyq tamaqty kóp paıdalanyp, paıdasy zor, vıtamınder ishken durys. Kóbirek jemis- jıdek, kókónis jeý kerek. Siz saqtansańyz, jaqyndaryńyzdy saqtasańyz, el bolyp indetti jeńetin bolamyz», - dedi pýlmonolog maman.